Üksnes avaliku halduse haridust eeldavaid ametikohti on vähe. Töötajatelt oodatakse lisaks arusaamale riigi toimimisest ka põhjalikke teadmisi muudest valdkondadest.

Nii selgus Kutsekoja OSKA uuringust avaliku halduse tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse kohta. Aastani 2027 väheneb hõive uuritud avaliku halduse ametialadel ligikaudu 4%, st umbes 1000 inimese võrra. Uuringus analüüsiti riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ametiühingute, ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide ning kutse- ja huvikaitse organisatsioonide tööjõu- ja oskuste vajadust. Uuritud ametialad olid näiteks riigiasutustes või kohalikes omavalitsustes töötavad keskkonna-, põllumajandus-, välis- ja julgeolekupoliitika ning teiste elualade spetsialistid, aga ka tipp- ja keskastmejuhid.

Töökohtade arvu kahanemist on oodata avaliku halduse tugiteenuste pakkujate seas, näiteks raamatupidamis- ja personalitöötajatel, ning ehituse ja maakorralduse eest vastutajatel. Vähesel määral kahaneb avaliku halduse õiguse, rahanduse, maksunduse ja statistika, põllumajanduse ja maaelu ning majanduse, transpordi ja energeetika töökohtade arv.

Avaliku halduse töökohti tuleb aga juurde tööhõive valdkonda, näiteks Sotsiaalministeeriumisse ja Töötukassasse, samuti sotsiaalvaldkonda ning tervishoidu arendavatele spetsialistidele (nt teenusedisainerid ning sotsiaaltöö ja hoolekande tegijad) ning IT- ja andmekaitsetöötajatele. Vähesel määral suureneb avaliku halduse hõive kommunikatsiooni ning välis- ja julgeolekupoliitika ametites.

Lähiaastatel on avalikus halduses üks suurimaid ülesandeid uute tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste väljatöötamine ning olemasolevate teeuste arendamine rahvastikutrendide järgi. Kuna inimesed on aina vähem seotud ühe geograafilise piirkonnaga ja riigi tulud vähenevad võrreldes teenuste ülalpidamiseks vajaminevate kuludega, seistakse küsimuse ees, kuidas hoida sellises olukorras ka tulevikus avalike teenuste kvaliteeti ja tagada nende rahastamist.

Tehnoloogia areng võimaldab tööjõuvajadust vähendada ja suunata seda suuremat lisaväärtust loovate ülesannete täitmiseks. Näiteks asendab tehnoloogia järk-järgult tehnilist laadi tööd andmete töötlemisel ja analüüsil, samuti seires ja kontrollimisel. Lähiaastatel on oodata satelliitseire kasutuse hüppelist kasvu põllumajanduses, samuti tehisintellekti suuremat kasutamist põllumajandustoetuste taotlemisel. Ent hoolimata tehnoloogilistest täiustustest ei asenda IT-lahendused loovat mõtlemist, näiteks seadusloomes, ega vahetut inimkontakti personaliseeritud teenuste puhul.

Erialaspetsiifilised teadmised

Valdavalt leidsid tööandjad, et avaliku halduse haridus ei pruugi anda värbamisel teiste kandidaatidega võrreldes eeliseid, ja eriti eelistavad kohalikud omavalitsused erialase, näiteks sotsiaaltöö või keskkonnaharidusega kandidaate. Selge nõudlus ainult avaliku halduse hariduse järele on suhteliselt vähestel ametikohtadel – neil, mis eeldavad suure pildi nägemist, näiteks strateegianõunikel ja arengukavasid koostavatel spetsialistidel. Seetõttu on avaliku halduse õppimine kasulik spetsialistidele ja juhtidele, et täiendada magistriõppes oma töökogemusest saadud teadmisi.

Tööandjad näevad avaliku halduse teadmisi lisaväärtusena, kui on olemas ka muu eriala teadmised. Ainuüksi avaliku halduse hariduse omandanutele ei pruugi jaguda erialast tööd. Lisaks mingi kitsa eriala teadmistele peab avaliku halduse töötajatel olema ka komplekt põhiteadmistest ja -oskustest, mis on vajalikud ning omased riigisektori töötajatele, olenemata ametikohast või tegevusvaldkonnast. Need on näiteks teadmised poliitikakujundamise protsessidest, riigi struktuurist ja selle üldistest toimemehhanismidest, avaliku halduse eetikast ning korruptsiooniennetusest.

Üha rohkem on vaja ka teadmisi teenuste disainist, Euroopa Liidust, õigusest, küberturvalisusest ning andmeanalüüsist. Seejuures pole oluline ainult kvantitatiivsete andmete analüüs, vaid ka kvalitatiivne – see tähendab, et analüüsimiseks kasutatakse lisaks numbrilisele andmestikule ka näiteks igapäevasuhtluse käigus kogutud kogemusi ja teavet. Teenuste disainimisel ja arendamisel on sageli võtmetähtsusega just kvalitatiivsed andmed ja nende analüüsi oskus.

Et paljud tööd muutuvad projektipõhiseks, kasvab projektijuhtimisoskuste tähtsus, sealjuures näiteks eelarve koostamine, aja- ja enesejuhtimine, administreerimine ning ressursside juhtimine. Aina olulisemaks muutuvad ka koostöö- ja suhtlemisoskus, sealhulgas head läbirääkimisoskused, oskus teha kompromisse, juhtida konflikte ning kaasata partnereid. Üleilmastumise tingimustes ja rahvusvahelise koostöö tihenedes on ilmne konkurentsieelis tööturul ka võõrkeelte oskus – lisaks inglise ja vene keelele on vajalik prantsuse keel, eriti välisteenistuses.

Vähem õppekohti

Uuringus analüüsiti õppekavu, mille lõpetajad võiksid pärast lõpetamist ühe peamise töökohana asuda tööle avaliku halduse valdkonda. Kõikide analüüsitud õppekavade kohta kasutati katusnimetust avaliku halduse haridus, mida antakse kolmes ülikoolis: Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

Ülikoolidele on uuringuaruandes tehtud ettepanek pöörata senisest enam tähelepanu eelnimetatud kasvava vajadusega erialaste ja üldoskuste õpetamisele, sealhulgas tehnoloogia, arengu ja innovatsiooniga seotud oskustele. Oluline on ka hoida järjepidevat ja süsteemset kontakti vilistlastega, kellelt võib saada teada, mida õppekavades muuta, et õpe vastaks paremini tööturu olukorrale ja tööandjate ootustele.

Ülikoolid võiksid õpet pakkuda senisest rohkem kas moodulitena või muus lühemas vormis, samal ajal arendades süsteemsemalt valdkondlikku täienduskoolitust. Kuna õppureid on rohkem kui erialaseid töökohti, võiksid ülikoolid kaaluda võimalust kehtestada bakalaureuse- ja magistriõppe eestikeelsete õppekavade jaoks vastuvõtukvoot 20 üliõpilast õppekava kohta, et hoida ühtlast erialaõppe kvaliteeti ning nõudlust õppe lõpetajate järele tööturul.

Õpe 30-aastastele ja vanematele

Uuringus analüüsiti avaliku halduse, rahvusvaheliste suhete, riigiteaduste ja politoloogia õppekavasid. Viimase viie aasta jooksul on vähenenud eelkõige bakalaureuseõppe lõpetajate arv, samal ajal kui magistriõppe lõpetajate arv on mõnevõrra kasvanud. 2019/2020. õppeaastal oli iga kolmas avaliku halduse haridust omandav üliõpilane välispäritolu.

Kõige rohkem oli 2019/2020. õppeaastal avaliku halduse hariduse õppekavu just TÜ-s, mida eristas teistest ülikoolidest magistriõppekavade arvukus. Uuringus analüüsiti üheksat õppekava, kus on olnud lõpetajaid viimasel kolmel aastal. Need olid demokraatia ja valitsemine, Euroopa Liidu – Venemaa uuringud, Euroopa õpingud, Kesk- ja Ida-Euroopa, Venemaa ja Euraasia uuringud, muutuste juhtimine ühiskonnas, politoloogia, rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud, riigiteadused ning ühiskonna ja infoprotsesside analüüs.

Avaliki halduse hariduse omandajate arv 2019/2020. õppeaastal

JOONIS 2-1.jpg

TÜ-s on avaliku halduse õppekavade alusel vastu võetud üliõpilaste arv märkimisväärselt kasvanud: 2019/2020. õppeaastal võeti vastu ligikaudu sada üliõpilast rohkem kui 2015/2016. õppeaastal ning see puudutab just magistriastet. Siiski ei omanda TÜ-s avaliku halduse haridust teiste ülikoolidega võrreldes silmapaistvalt enam üliõpilasi. Suure osa nende arvu kasvust moodustavad välisüliõpilased: viie aastaga suurenes nende hulk ligikaudu 140 võrra.

Samuti on kõigi ülikoolide magistriõppes tähelepanuväärslet palju Eesti päritolu vähemalt 30-aastaseid üliõpilasi, kes pigem täiendavad oma olemasolevaid teadmisi ja oskusi kui omandavad uut eriala. TÜ-s moodustavad 30-aastased ja vanemad õppijad avaliku halduse haridust omandavatest magistriõppe üliõpilastest poole.

Lähiaastatel oodatakse avaliku halduse valdkonda uue tööjõuna umbes 120 avaliku halduse haridusega kõrgkoolilõpetajat, viimase kolme aasta keskmisena on Eestis selle haridusega lõpetanuid aga 150. Kõiki ülikoolilõpetajaid pole uue tööjõuna määratletud, näiteks ei asu enamik välisüliõpilasi Eestis tööle ning suur osa täiskasvanud õppijatest juba töötab valdkonnas. Keskmiselt on igal aastal asunud avaliku halduse valdkonda tööle 70 lõpetanut. Vaid kolmandik kõigist sellealase hariduse omandanutest (lõpetanud alates 2006. aastast) töötavad avalikus halduses.

OSKA avaliku halduse uuringus analüüsiti riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ametiühingute, ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide ning kutse- ja huvikaitse organisatsioonide tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2027 ning esitati haridussüsteemile ettepanekud, kuidas seda täita. Avalikus sektoris töötab kokku umbes 132 000 inimest, kellest OSKA avaliku halduse uuringus analüüsiti 25 000.

Uuringu tulemustega saab tutvuda veebilehel oska.kutsekoda.ee/field/avalik-haldus.