Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala üliõpilastel tekkis koolitöö käigus idee, kuidas vähendada toidu raiskamist. Idee elluviimiseks kavatsevad nad nüüd välja töötada mobiilirakenduse.

Aines «Sissejuhatus tarbijakultuuri ja turunduskommunikatsiooni» andsid õppejõud Margit Keller ja Triin Vihalemm üliõpilastele ülesande mõelda välja keskkonnahoidlik äriidee. Joanna Laast, kes on nüüdseks juba Tartu Ülikooli vilistlane, ütles, et sai ülesande täitmisel inspiratsiooni sotsiaalmeediast. Nimelt sattus ta lugema Inglismaal elava naise juttu sellest, kuidas on võimalik toitu odavamalt saada ja sealjuures vähendada selle raiskamist.

Sellest kirjutisest sai Laast idee ka ise midagi taolist välja pakkuda. Meeskonnakaaslastele oli tema mõte meeltmööda, kuid teostus tundus liiga keerukas. Õppejõud aga julgustasid üliõpilasi, et aine lõpuks ei peagi rakendus päriselt valmis olema, vaid eelkõige tuleks mõelda idee turunduslikule poolele. Nii hakkasidki noored tööle ja panid oma ideele nimeks Pala. Praegu veavadki mõtet eest Joanna Laast ja Merilin Vernik. 

Laastu sõnul seisneb uue rakenduse põhiline eesmärk selles, et toiduülejääkide äraviskamise asemel saaksid tarbijad osta soodsamat toitu ja ettevõtjad jääkide pealt raha teenida.

Kolmandik toitu visatakse ära

Maailmas jäetakse kasutamata või visatakse ära ligikaudu kolmandik kogu toodetud toidust. Veebilehe «Tarbi toitu targalt» andmetel visatakse Eesti restoranides, kohvikutes ja sööklates igal aastal ära umbes 9800 tonni toitu. Suurima osa sellest moodustavad taldrikule alles jäetud portsud, kuid koguse poolest järgmine on toit, mida on valmistatud lihtsalt liiga palju, nii et seda ei ole suudetud päeva jooksul ära tarbida.

2014. aastal korraldas Stockholmi Keskkonnainstituut toidujäätmete ja toidukao uuringu, kust selgus, et enamik uuringusse kaasatud toitlustusasutusi ei olnud varem toidujäätmete tekkele ja selle põhjustele teadlikult tähelepanu pööranud. Selle uuringu järgi läheb kõige rohkem toitu raisku sööklates ja teistes ettevõtetes, kus serveeritakse toitu Rootsi lauas. Sealne serveerimisel tekkiv toidukadu on 46%. Neile järgnevad restoranid, kus keskmine klient jätab toidust 20% alles. serveerimisel tekib 20% kogu toidukaost.

Toidu raiskamise probleemi leevendamiseks soovivadki noored välja töötada mobiilirakenduse Pala. Selle kaudu võivad toitlustajad maha müüa päeva jooksul üle jäänud toidu, tarbijad aga saavad odavamalt kõhu täis, sest selline toit maksab tavapärasest vähem. «Selle asemel et ülejäägid lihtsalt ära visata, on ettevõtjatel nüüd võimalus nende jääkide pealt ka raha teenida,» tõstis Laast esile.

Raiskamise vähendamise kõrval on Laastu ja tema kaaslaste eesmärk parandada ka toitlustusettevõtjate ja tavakodanike teadlikkust. Mobiilirakendus on noorte sõnul probleemi leevendamiseks parim lahendus, sest see võimaldab sajad ettevõtjad viia kokku lausa tuhandete lähedalasuvate tarbijatega.

Pala peaks tulevikus toimima nii, et toitlustusasutus lisab mobiilirakendusse järelejäänud toidu(d) ning paneb kirja hinna, portsjonite arvu ja ajavahemiku, millal ostja võib toidule järele minna. Rakendus näitab ka infot toidu otsasaamise kohta. Ostja näeb kaardilt lähedalasuvaid pakkumisi ja broneerib rakenduses toidu, mida ta soovib osta. Ostusumma läheb kasutaja kontolt otse maha. Seejärel läheb ta toidule järele. Kauba saab ta kaasa võtta oma pakendiga või kohapeal sümboolse summa eest müüdava komposteeruva pakendiga.

Kümne parima seas

Koolitöö käigus oma ideega tegeledes märkasid noored Nula inkubaatori reklaami. Nula inkubaatori on asutanud Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Heateo Sihtasutus, kes soovivad selle kaudu leida uuenduslikke ja nupukaid lahendusi Eesti ühiskonna teravatele probleemidele.

Inkubaator edendab ühiskondlikke algatusi juba neljandat hooaega. 75 000 euro suuruse auhinnafondiga inkubaatorisse oodatakse lahendusi, mis on seotud näiteks perede toimetuleku, hariduse, eakate elukvaliteedi, keskkonna, vaimse tervise või mõne muu ühiskondliku teemaga.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetuste juhi Mari-Liis Dolenko sõnul on Nula inkubaator suurepärane võimalus töötada koos tippspetsialistidega, et heast ideest saaks hästi toimiv lahendusmudel. «Senine kolmeaastane kogemus on andnud meile teiste hulgas Topsiringi, kes vähendab ühekorratopside kasutamist, ja Tugitakso, kes leevendab erivajadustega inimeste transpordimuresid,» tõi Dolenko näiteid.

Nula inkubaatori projektijuht Marleen Pedjasaar lisas, et Nula on sobiv koht, kus teha midagi ise ära, et elu Eestis kõigile parem oleks, ning saada seejuures julgust, uusi sidemeid ja teadmisi oma ala asjatundjatelt. Kümme parimat lahendust saavad oma ideed edasi arendada kuuekuulises inkubaatoriprogrammis koos ekspertide ja mentoritega. Aasta lõpus selguvad kolm algatust, mis saavad Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt 25 000 euro suuruse starditoetuse.

Pala idee autorid otsustasid Nula konkursil osaleda ja pääsesid kümne parima sekka. Starditoetust nad seega ei saanud, kuid kasu oli sellegipoolest suur. Nimelt leidsid nad sealt mentori – ettevõtte Be More Superfood tegevjuhi ja asutaja Kirti Asperki, kes aitab nüüd Joanna Laastul ja Merilin Vernikul ideed edasi arendada. Lisaks andis Nula noortele võimaluse oma idee põhjalikult läbi mõelda. Palju kasu oli ka mentorluspäevadest, kus õpiti eelarvet kokku panema ja omandati muid oskusi.

Idee jõuab katsefaasi

Juba septembris alustavad Laast ja Vernik oma idee katsetamist. Mobiilirakendus ei ole küll veel valmis, aga mõni ettevõte, näiteks Pagaripoisid, on juba nõus seda katsetama.

«Oleme rääkinud paljude restoranide ja kohvikutega ning kõik kinnitavad kui ühest suust, et selline rakendus on väga vajalik,» sõnas Laast.

Kui esimene katsefaas on läbi, püüavad Pala eestvedajad projektile rahastust leida ja mobiilirakenduse päris valmis teha. Esmalt kasutatakse Facebooki abi, et näha, kuidas kogu protsess võiks toimuda ja kas see klientidele meeldib. Seejärel saab tagasisidet hinnata ja edasi töötada ning loodetavasti ühel päeval mobiilirakendus ka päriselt valmis teha.