Megalinna tiheda liikluse kõrval leidub ka rahulikumaid nurgakesi.
FOTO: erakogu

Megalinna ülikoolid ja suurejoonelised vaated

Reisikiri

Aasia keskuse esindajad külastasid 12.–17. juunini Shanghaid, et kohtuda Tartu Ülikooli sealsete partnerülikoolidega, aga ka leida uusi koostööpartnereid.

Shanghai on 26 miljoni elanikuga megalinn, mis asub Jangtse jõe deltas. See linn on Hiina majanduse musternäide, aga peale majanduskeskuse on Shanghai ka moodsa kunsti ja kultuuri keskus, kus toimuvad maailma tipptasemel kunstinäitused, filmifestivalid ja muud üritused.

Meie reisiseltskond oli väike: mina, kolleeg Olga Bogdanova ja Cambridge’i Ülikoolis töötav Robert Weatherly. Iga päev oli meil kaks-kolm kohtumist ülikoolide esindajate ja üliõpilastega. Robert aitas sõlmida sidemeid ülikoolidega, millega Tartu Ülikoolil praegu ametlikke suhteid ei ole. Muu hulgas tutvusime Fudani Ülikooliga, mis asub 2018. aasta statistika järgi Hiina edetabelites teisel ja Aasia arvestuses seitsmendal kohal.

Kohtumised ülikoolidega

Meie põhivõõrustaja oli Shanghai Ülikool, kus meid võttis vastudr Xiaotian Zhang. Doktorikraadi Tartu Ülikoolis kaitsnud Zhang on praegu Shanghai Ülikooli rahvusvaheliste suhete asejuht.

Shanghai Ülikool on rahvusvahelistumise eesmärgil moodustanud üksuse SHU Global, mille ülesanne on sõlmida ja arendada rahvusvahelisi kontakte, et kergitada ülikooli mainet ja edetabelikohta. SHU Globali alla kuulub mitu keskust, mis toetavad valdkondadevahelist koostööd, olgu tegemist tudengite vahetuse, ühise õppekava, teadusprojekti või suvekooliga.

Koostöös Tartu Ülikooliga on neil soov luua ka Põhjamaade-Baltikumi keskus. Augustis olid kolm Shanghai üliõpilast Tartus Aasia-teemalises suve- ja doktorikoolis.

Shanghai Teaduse ja Tehnika Ülikool (USST) on olnud meie ülikooli koostööpartner juba päris pikka aega. USST humanitaarvaldkond meenutab suuresti Viljandi kultuuriakadeemiat: seal õpetatakse muusikat, tantsimist ja Hiina rahvakultuuri. Neil on väga suur huvi korraldada Hiina üliõpilastele Euroopaga seotud suvekoole.

Teistest olulisimatest kohtumistest võib esile tuua ka arutelu Shanghai Rahvusvahelise Õppe Ülikooliga (SISU), mille linnak asub kesklinnast 2,5-tunnise autosõidu kaugusel. Meie üllatuseks meenutas see oma purskkaevude, parkide ja koloniaalstiilis ehitistega väga Euroopa linnapilti.

Teejoomine plasttopsidest ja nuudlileem

Kuigi akadeemilised põhimõtted ja käitumistavad on kõikjal maailmas väga sarnased, muutsid Hiina ja Shanghai kombed meie kohtumised ametikaaslastega väga omapäraseks.

Hiina on tuntud oma teekultuuri poolest, mis peegeldab Hiina tsivilisatsiooni pikka ajalugu. Teekultuur on vaimne kultuuriline nähtus, kus oluline on nii joogi valmistamine, aroomide tajumine kui ka maitsmine.

Meie esimene ametlik kohtumine toimus Shanghaisse saabumise päeval, mil saime kokku SISU rahvusvaheliste suhete osakonna juhi professor Hongsong Liuga. Pärast tervitussõnu pakkus professor Liu meile teed.

Olime reisist väsinud ja heast rohelisest teest õhtusel tunnil ära ei öelnud. Edasine aga üllatas meid väga. Professor otsis oma raamatukuhjade hulgast välja koti, mille sees olid kõige lihtsamad valged plasttopsid. Ta pani igale inimesele topsi sisse lusikatäie puru ja valas sinna lihtsalt kuuma vee peale.

Hiljem õhtustasime professor Liu lahke kutse peale linnaku kahekorruselises õppejõudude restoranis, mille ainsad külastajad me tol õhtul olime. Muusika eest hoolitses isemängiv klaver.

Hiinast kirjutades ei saa jätta mainimata toitu. Hiina köök on väga mitmekesine ning igal piirkonnal on ka omad maitsed ja valmistamisviisid: ühed keedavad, teised vokivad, kolmandad serveerivad kõike tainas. Eripalgeliste köökide ühine joon on aga vürtsid. Ühe nuudlileeme keetmiseks kasutatakse vähemalt nelja vürtsisegu, millest pipar ei puudu kunagi.

Väga olulisel kohal on ka tofu ja baozi’d ehk meie mõistes pelmeenid. Mulle üllatuseks süüakse rohkem nuudleid kui riisi. Midagi ei lasta raisku minna – nii võibki avastada, et hommikusöögilaual on omleti kõrval ka kanavarbad ja -neerud.

Külalislahkus ja saksa keel

Reedeõhtusel kohtumisel USST-s oli tore elamus. Selgus, et sealne majandusprofessor rääkis soravat saksa keelt, sest oli oma doktoritöö kaitsnud Karlsruhes. Kuuldes, et meil ei ole plaanis järgmist kohtumist, kutsus ta meid õhtusöögile oma sõpradega saksa restorani, mis asus Bundi promenaadi ääres peenes kõrghoones.

Einestasime seltskonnas, kus olid esindatud Eesti, Inglismaa, Venemaa, Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Saksamaa. Laual olid Spätzle, praekartul, šnitslid ja hapukapsas. Põnevust lisas see, et laua taga istusid õppejõud Shanghai Jiao TongiÜlikoolist, mida meil ei õnnestunud oma visiidi käigus külastada. Nüüd saime kohtuda teistsuguses olustikus.

Hiina majandus on USA kõrval maailmas esirinnas, viimase kümne aasta jooksul on see andnud tervelt kolmandiku maailma majanduskasvust. Kauplemine on hiinlastel veres. Mina kui Lähis-Ida kultuuri uuriv ja seda armastav inimene hindan väga kauplemist, mida Eesti turul tavaliselt teha ei saa. Kurbusega pean aga tõdema, et hiinlaste kauplemiskombed ületavad araablaste omi.

Kui araabia maades on müüjateks peamiselt mehed, siis Hiinas kauplevad naised. Oma tööd võtavad nad väga tõsiselt. Ostmata jätmine naljalt kõne alla ei tule. Kui hiinlane midagi müüb, siis ta tahab selle sulle ära müüa, maksku, mis maksab. Need, kes jätavad kauba ostmata, saavad kurjade sajatuste osaliseks.

Eesti kogukond Shanghais

Selles megalinnas jalutades on tore endale meelde tuletada, et mõnda aega tegutses seal ka Eesti aukonsul. Eestlastel on olnud Shanghais oma ühing ja seltsielu. Sellest, milline oli Eesti kogukonna elu Hiinas enne aastat 1949, aga ka sellest, kuidas sõlmiti kahe riigi vahel diplomaatilised suhted, saab lugeda Priit Rohtmetsa, Tiit Kuuskmäe ja Urmas Pappeli hiljuti ilmunud raamatust «Eesti ja Hiina suhete sünd».

Kultuuripärlid ja katuseterrassid

Shanghaisse minnes tuleks kindlasti ära käia vanalinnas ja teistes linnaosades, kus ei ole uusehitisi. Seal saab näha, kuidas elati veel 20 aastat tagasi. Vanalinna turismiatraktsioonide hulka kuulub kaunis Keisriaed, aga ajalooliselt huvitav on ka vana apteegi hoone, kus saab peale kuivatatud merihobukeste imetleda näiteks kingituseks müüdavaid erilisi ingverijuuri, mis maksavad 500 000 eurot.

Shanghais öeldakse, et kui sa Bundil jalutamas ei käi, siis sa ei ole Shanghais käinud. Bund on suurejooneline promenaad, mis asub linna poolitava Huangpu jõe kaldal.

Imeilus vaade jõele avaneb baarist The Captain, misasub ühe hosteli viimasel korrusel. Ärge laske end hosteli väljanägemisest heidutada! Melu täis The Captain on Shanghais elavate välismaalaste sage kokkusaamiskoht.

Võrratu vaate Shanghaile leiate ka Fairmont Peace Hoteli katuseterrassilt. Sellesse hotelli tasub minna aga ka interjööriga tutvuma või džässi kuulama.

Kui aega on rohkem, laske endale midagi õmmelda. Hiinlased on õmblemise (ja ka kopeerimise) meistrid.

Väga hea sissevaate Hiina perepoliitikasse annab nädalavahetuseti Rahvapargis toimuv «abieluturg». Nimelt kohtuvad seal vanemad, vihmavarjudel info oma laste kohta, et leida neile sobiv paariline.

Need on mõned soovitused üliõpilastele, kes plaanivad Shanghaiga tutvuda. Aasia keskuse visiit andis hea võimaluse arutada vanade partneritega ideid, kuidas koostööd jätkata ning uusi sidemeid luua.

Elo Süld

TÜ Aasia keskuse juhataja, usuteaduskonna islamistika lektor

Galerii: 

Jaga artiklit