Kaja Mõts
FOTO: Andres Tennus

Teadlaste koostöö ettevõtetega on võimalik ja kasulik

Essee

Viimasel ajal on ajakirjanduses palju räägitud, et teadlaste koostöö ettevõtete ja tööstusega on keeruline.

Eestis polevat piisavalt meetmeid teadus- ja ettevõtlussektori koostöö tõhustamiseks. Heidetakse ette mõlemapoolset vähest huvi, ettevõtete soovi saada vaid kiireid tulemusi ja teadlaste passiivsust uuringute tegemisel kaubanduslike toodetega. Nende väidetega ei saa nõustuda.

Näiteid TÜ teadlaste ja ettevõtete koostööst on palju. Olgu mainitud kas või gaasiballoonide korrosioonikindluse suurendamine koostöös maailma ühe suurima gaasifirma, Saksa ettevõttega Linde AG, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse nutika spetsialiseerumise rakendusuuring ning osaühingu Navis klaasplasti pinnauuringud, samuti koostöö Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga, Swedbankiga, SEB Pangaga jne.

Edukas koostöö

  • Lactobacillus fermentumME-3 omadusi on uurinud Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Kersti Zilmer, Heidi Hannuk, Epp Songisepp, Pirje Hütt, Kai Truusalu, Jelena Štšepetova, Imbi Smidt, Epp Sepp. Uuringutele on kaasa aidanud teisedki teadlased ja ettevõtted nii Eestist kui ka välisriikidest.
  • Lactobacillus fermentumME-3 on oma omadustelt nii antimikroobne kui ka antioksüdantne. See hoiab veresooned elastsena, suurendab antibiootikumi ravitoimet ja võitleb rakkude vananemise vastu.
  • Helluse keefir sobib ka laktoositalumatutele. ME-3 kääritab laktoosi ja muudab selle laktoositalumatute inimeste jaoks omastatavaks.
  • Lactobacillus fermentumME-3 on patendikaitse saanud kaks korda. Esimene patenditaotlus anti sisse 2001. aastal. Uute omaduste avastamise tõttu esitati 2012. aastal sama leiutise kohta juba teine patenditaotlus. Viimati saadud patent on seotud diabeedieelse ja südame-veresoonkonna haiguste riski küsimustega.
  • Litsentsileping Prantsuse ettevõttega VF Bioscience kehtib 2032. aastani.
  • Litsentsileping Tere AS-iga kehtib 2025. aastani.

Mahuka, pikaajalise ja mitmekülgse koostöö näitena võib nimetada piimhappebakteri Lactobacillus fermentumME-3 edulugu. Selle taustal on teadlaste pikk koostöö ettevõtetega nii Eestis, Hollandis, Soomes, Koreas kui ka Prantsusmaal.

Kindlasti pole enam uudis, et hea bakteri ME-3 sünnilugu on seotud ühe Tartu lapse seedetraktiga. 1990. aastate keskel soovisid teadlased uurida Rootsi laste suuremat allergilisust võrreldes Eesti lastega. Eesti ja Rootsi laste bakterite uurimise projekti juhtinud emeriitprofessor Marika Mikelsaar märkas, et osal bakteritest on imeline omadus toetada kasulike bakterite arengut ja hävitada halbu.

Üsna pea palus teadlastelt abi Hollandi ettevõte Mona, kes soovis ka oma bakterikollektsiooni uurimist, et analüüsida eakate tervist. Kogutud teadmiste abil avastati 1995. aastal bakter, millel on hävitav mõju kahjulikele mikroobidele ja kasulik toime inimorganismile, ning see bakter pärines just nimelt Eesti proovidest.

Koostöö ettevõtete ja tööstusega sai suurema hoo sisse siis, kui korraldati seminar, kus tutvustati TÜ teadlaste avastatud piimhappebakterit. ME-3 kasutamisest oma toodetes olid huvitatud Vana-Kuuste piimatööstus (Tervisejuust), Tallinna farmaatsiatehas (kapslid kliiniliste katsete tegemiseks) ja ettevõte Tere (piimatooted).

Esimeseks kliendiks tootmismaastikul sai 2002. aastal väikeettevõte Vana-Kuuste Piimaühistu. 2003. aastal alustati koostööd Võru juustutehasega. Samal aastal algas tõhusaim arendustöö ettevõttega Tere ja see kestab siiani.

Tere AS-i ja TÜ teadlaste ühisuuringute tulemusena selgus, et ME-3 jääb keefiris, jogurtis ja kohukestes ellu, ning tootearenduse käigus sündis 2003. aastal tootesari Hellus, mis on siiani väga populaarne. Tere on bakterit sisaldavaid piimatooteid müünud Leedus, Lätis, Soomes ja Venemaal.

Ületatud riigipiirid

Koostöösidemeid bakteri ME-3 kasutamiseks tuli aja jooksul aina juurde.

Tuleb silmas pidada, et igasugune arendustöö ja partnerite, eriti välispartnerite otsimine on aeganõudev. Esimeste välisettevõtetena soovisid bakterit kasutada soomlaste Raisio ja Osuuskuunta Maitokolmio. 2010. aastal tõi oma tooted müügile Lõuna-Korea ettevõte Maeil Dairies. Aastaid tehti koostööd Kanada-Prantsuse ettevõttega Lallemand.

2012. aastal võttis teadlastega ühendust Prantsuse firma VF Bioscience. Ettevõte otsis südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks antioksüdantset koostisainet, mida saaks kasutada toidulisandites, ning teadusartiklite kaudu jõuti ME-3 antioksüdantse mõju kliiniliste uuringuteni.

Koostöö tulemusel valmis toidulisandi lõplik koostis ja vorm. Nii jõudis bakter ka toidulisanditesse ja apteegiriiulitele.

Prantsuse ettevõttega sõlmiti 20 aastaks litsentsileping ja nende toidulisandeid müüakse 15 riigis, millest tähelepanuväärsemad on Ameerika Ühendriigid, Filipiinid ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Järgmisena oodatakse toodete müügiletulekut Jaapani turul.

Kindlasti tuleb rõhutada, et litsentsileping on kasulik mõlemale poolele. Avastuste litsentsimine võimaldab ettevõttel mitmekesistada oma tootmisprotsessi ja rikastada tooteportfelli ning see omakorda aitab suurendada ettevõtte turuosa ja avardada koostöövõimalusi.

Võimalusterohke tulevik

On selgelt näha, et toiduainetööstus hindab uuenduslikku mustrit ja ettevõtted pöörduvad uudsete teaduspõhiste toodete poole.

Praegu kasutatakse kasulikku bakterit piimatoodetes ja toidulisandites, kuid rakendusvõimalusi on veel nii mujal toidutööstuses kui ka kosmeetikavaldkonnas. ME-3 võiks olla šokolaadis, salatiõlides või taimsetes piimades ning miks mitte ka nn meditsiinilises toidus, kus kasulik bakter aitab toitaineid kergemini omastada.

ME-3 sisaldavate toodete müügiletulek on võtnud palju aega, kuid arenguväljavaateid avardab kindlasti mahukas patendiportfell, mis on teaduse ja ettevõtluse lõimimisel tihti peamine vahend. 2018. aasta septembris saadi patent ka Austraalia turu jaoks, nii et bakteri kehtiv patendiperekond koosneb 34 patendist.

Koostöö Eesti teadlastega on võimalik küll. See annab ettevõttele konkurentsieelise ja patenditud toode võimaldab saada turumonopoli. Seega ei tasu aastatepikkust ühistööd karta, vaid haarata võimalusest kinni.

Kaja Mõts

TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse tehnoloogiasiirde koordinaator

Jaga artiklit