Üks uuemaid Tartu Ülikooli patente on pildil olev Jaapani Patendiameti väljastatud «Täiustatud korrosioonikindel pinnatöötlus,» mis pandi Delta hoone nurgakivisse.
FOTO: Andres Tennus

Õigesti taotletud patent toob kasu kõigile

Koostöö

Korrektne patendi taotlemine on aeganõudev ja kallis tegevus, kuid saadud patent tähendab teadlase tööle suurt tunnustust ja täiendab väärikalt tema CV-d. 

Korrektne asjaajamine annab teadlasele kindlustunde, et patent on vettpidav. Just sellepärast tasub taotlemisel koostööd teha asjatundjatega.

Esmalt tuleb analüüsida, kas leiutisele või ideele on võimalik patent võtta. Tartu Ülikoolis on selles küsimuses hea koostööpartner tehnoloogiasiirde töötaja.

Kuigi patendi taotlemine võtab aega, olgu etteruttavalt öeldud, et TÜ-s ei käi see enam samamoodi nagu 20 aastat tagasi. Näiteks saame nüüd peale Eesti patendivolinike kasutada ka teiste riikide volinike abi.

Miks patenti taotleda ja mida kaitsta?

Viimase kolme aasta jooksul on Tartu Ülikoolile väljastatud 25 patenti ja ülikool on esitanud 43 uut patenditaotlust. 2018. aastal on ülikoolile lisaks väljastatud seitse patenti ja TÜ on esitanud viis patenditaotlust.

Praeguse seisuga on ülikoolil 22 kaitstavat leiutist ning üle 70 kehtiva patendi ja patenditaotluse.

Igal aastal eraldab ülikool intellektuaalomandi kaitse kuludeks kesksest fondist 65 000 eurot. Litsentsimisest saadav tulu on viimastel aastatel olnud umbes 100 000 eurot aastas. Autoritele makstakse sellest tulust 65%, ülejäänuga kaetakse osa ülikooli üldkuludest (20%) ja 15% makstakse struktuuriüksustele.

Tartu Ülikooli kõige edukam leiutis on piimhappebakter ME-3, millel on ulatuslik patendikaitse ja mida sisaldavaid tooteid müüakse juba 15 riigis üle maailma.

Patenditaotlusi ja patente arvestatakse ülikoolile baasfinantseeringu määramisel, kuid see üksi ei ole põhjus, miks taotleda uutele tehnoloogilistele lahendustele patenti.

TÜ koostöö ettevõtetega on märkimisväärselt tihenenud ja ka koostöövormid mitmekesistunud. Oleme endiselt seda meelt, et suured välisettevõtted peaksid tellima teadus- ja arendustööd just meie teadlastelt. Seepärast taotleb ülikool patenti ainult nendele tehnoloogilistele lahendustele, mille kasutamise vastu võiks olla ettevõtetel huvi.

Tehnoloogiasiirde töötajatele tasub aga kindlasti teada anda ka muust rakendusliku potentsiaaliga intellektuaalomandist: oskusteabest, tarkvarast, andmebaasidest ja teistest autoriõiguse objektidest. Nii saavad ettevõtted ära kasutada mitmekesiseid teadustulemusi.

Kuidas patenti taotleda?

Patendi taotlemise soovist võib tehnoloogiasiirde töötajatele teada anda e-kirjaga (tto [at] ut.ee) või siseveebi vormi kaudu. Üldisele teabele, nagu esialgne nimetus ja autorid, tuleb lisada kavandatava (veel avaldamata) publikatsiooni, aruande või uuringutulemuste kokkuvõte ning kirjeldada, millist probleemi ja kuidas väljapakutud viisiga lahendatakse.

Tehnoloogiasiirde töötajad analüüsivad saadud infot ja võtavad autoritega lisateabe saamiseks kindlasti ühendust. Selle kohta, kas ja mil viisil patenti taotleda, teevad nad ettepaneku arendusprorektorile.

Kohe pärast patenditaotluse esitamist asutakse koos teadusrühmaga tööle leiutise kommertsialiseerimiseks ehk äris kasutamiseks.

Mis juhtub, kui tehnoloogiasiirde töötajaid patendi taotlemisse ei kaasata?

Kui veab, ei juhtu midagi halba. Kindlasti on aga kulutatud tublisti aega ja teadusraha patendiametitega arutelude pidamiseks. Teie CV-s on üks uus rida ja ülikool saab baasfinantseerimisel mõne lisapunkti.

Kui ei vea, võib tekkida hulk probleeme.

Volinik ei valda teie eriala või keelt ning seetõttu ei saa ta aru leiutise olemusest ega suuda pakkuda kõige paremat patendi sõnastust.

Volinik ei mõista teie leiutise kasutusvõimalusi ja nõrk patenditaotlus ei võimalda leida leiutisele ärilist kasutajat.

Volinikul võib puududa tahe teha teie tellitud töö kiiresti ja korralikult, sest te ei ole tellijana väheste kogemuste tõttu võimeline tema töö kvaliteeti kontrollima.

Teadustöö rahastaja võib lugeda patendi taotlemise kulu abikõlbmatuks.

Kui mõne autori varalised õigused ei kuulu TÜ-le, kelle nimel patenti taotletakse, annab see aluse patent tühistada. Selline autor võib olla tudeng, TÜ-väline kaastöötaja või TÜ töötaja, kel puuduvad töölepingus sellekohased tingimused.

Kui taotleda patenti eraisiku nimele, ei saa taotlust ega patenti arvestada baasfinantseerimise alusandmetes ja TÜ nimel grantide taotlemisel, mistõttu ülikoolil ja töörühmal jääb raha saamata.

Miks kasutab TÜ sageli Ühendkuningriigi patendivolinikke?

Ühendkuningriigi Patendiametil on hulk eeliseid. See on üks kolmest keskusest, mis teeb Euroopa Patendiameti nimel otsinguid. Suur kogemus ja maht võimaldavad Ühendkuningriigi Patendiametil spetsialiseeruda. Seetõttu on tõenäoline, et sealne ekspert mõistab teie valdkonda ka sisuliselt, ja arutelu on asjatundlikum kui mujal.

Ühendkuningriigi patendivolinikel on rohkem teadmisi, kuidas teie idee patenditaotluses täpselt sõnastada. Saame valida õige erialase tausta ja sobivate kogemustega voliniku.

Taotluse esialgse sisulise otsingu vastus antakse kiiresti, umbes kuue kuu jooksul (Eestis võib see aega võtta aastaid).

Kuigi Ühendkuningriigi volinike tunnitasu on Eesti kolleegide omast suurem, on see siiski väiksem kui USA volinike tasu.

Ühendkuningriigis ei võeta taotluse esitamisel lõivu. Tugevamale patenditaotlusele kulub vähem raha ka ekspertiisi käigus, sest protsess on lühem.

Teil ei ole vaja tellida tõlget, sest alusmaterjal (publikatsioonide käsikirjad) on enamasti inglise keeles ja volinik valdab seda keelt.

Ühendkuningriigi volinik ei eelda, et teadlane koostab patenditaotluse ise. Piisab, kui esitate alustekstid ja autori kirjelduse selle kohta, millist probleemi ja kuidas saab varasemast paremini lahendada.

Kuidas taotleda patenti mitme teadusasutuse koostöös loodud leiutisele?

Leiutisest teatamise vorm või selle analoog on olemas enamikul teadusasutustel. Autorid täidavad vormi ja saadavad selle kõigi kaasatud teadusasutuste tehnoloogiasiirde üksustele. Edasi juhendavad iga asutuse tehnoloogiasiirde töötajad oma teadlasi oma reeglite alusel.

Asutuse sees kontrollitakse üle ja vajaduse korral lepitakse eraldi kokku varaliste õiguste loovutamine (intellektuaalomandi akti ei ole vaja, juhul kui töötajal on see tingimus töölepingus) ja autorite panuse jaotus. Samuti sõlmivad teadusasutused ühise leiutise haldamise lepingu. Selles määratakse kindlaks, kes leiutise kaitsmisel ja kommertsialiseerimisel mille eest vastutab.

Lepitakse kokku ka rahastamises ja volinikus.

Tartu Ülikoolil on ühiste leiutiste kaitsmisel ja kasutajate otsimisel väga hea koostöö Tallinna Tehnikaülikooli ning mitme välisriigi teadusasutustega. Seepärast on patendi taotlemiseks ja edaspidiste ohtude vältimiseks kõige mõistlikum anda leiutisest ja ideest teada oma ülikooli tehnoloogiasiirde töötajale.

Publitseerimine on reklaam

Paljud teadusmahukate suurettevõtete arendustöötajad loevad teaduspublikatsioone ning otsivad sealt huvipakkuvaid teadlasi ja teadusrühmi. Selle teadmise ärakasutamine toob tulu meiegi teadlastele.

Siiski tuleb meeles pidada, et enne artikli käsikirja saatmist kirjastusele või annotatsiooni esitamist konverentsi korraldajale on oluline teavitada patendi taotlemise soovist tehnoloogiasiirde töötajat.

On selge, et igast kohtumisest ei sünni koostööd. Nii ei sünni ka igast ideest ja leiutisest patenti, kuid me oleme igati abiks parima võimaliku kaitsestrateegia ja leiutise kasutajate otsimisel.

Jane Luht

Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirde juht

Jaga artiklit