Küsitlusele vastas 1641 töötajat (47,4% vastamiskutse saanud inimestest). Koondpilt tugiüksute tööst kujunes 316 hinnangu põhjal, mille andsid üksuste juhid ning administratiivtöötajad valdkondadest ja tugiüksustest.

Oma tööd huvitavaks ja oluliseks pidavate inimeste osakaal on jätkuvalt tähelepanuväärselt kõrge. Oma tööd pidas huvitavaks 98,3% vastanutest ja huvitavaks 96,8% töötajatest. Töö huvitavus on ülikoolis tööga rahulolu mõjutavate tegurite pingereas esikohal. Ülikooli töötajad on tööga ülikoolis väga rahul eelkõige seetõttu, et peavad oma tööd huvitavaks ja mõtestatuks. Kokku võttes on oma tööga suuremal või vähemal määral rahul 92,3% vastanutest. Summaarset rahulolu kirjeldav näitaja on küll võrreldes eelmise küsitlusvooruga 1,9 protsendipunkti võrra langenud, ent jääb viimase viie aasta keskmisele tasemele. Samas on püsivalt kasvanud nende töötajate hulk, kes on oma tööga väga rahul.

Peale töö huvitavuse on töörahulolu mõjutavad tegurid tööõhkkond ning palk. Oluliste teemadena joonistusid töörahulolu kujundavate tegurite pingereas välja ka töö olulisus, kolleegide toetus, tööstressi tase, piisava aja olemasolu isikliku elu jaoks ning vahetu juhi juhtimisstiil.

Tööõhkkonda ei pea positiivseks iga kaheksas ülikooli töötaja (2017. aastal 12,3%, 2016. aastal 11,6%). See on üks teemasid, millele tuleb ülikoolis senisest enam tähelepanu pöörata. Sarnasel tasemel on rahulolematuse määr tööruumi ja füüsilise töökeskkonnaga (2017. aastal 11,7%, 2016. aastal 13,2%). Töövahenditega on lugu ülikoolis üsna hästi, nendega on rahul 93,6% töötajatest. Palgaõigluse puhul on tulemus jäänud möödunud küsitlusvooru tasemele: oma palka peab õiglaseks 61,4% töötajaskonnast.

Aastate võrdluses joonistub välja püsiv edenemine neljas teemas. Kaks neist on juhtimise kvaliteeti iseloomustavad tagasiside saamine oma töö kohta ning heade tulemuste märkamine ja tunnustus. Ülejäänud kaks väikest, aga püsivat edenemist näitavat teemat on seotud erialase arengu ja tööstressiga: need on tasapisi kasvav rahulolu tööalaste enesetäiendusvõimalustega (2017. aastal 84,3% rahulolualasse jäävaid vastuseid) ning töö ja muu elu tasakaaluga (2017. aastal 77,8% rahulolu väljendavaid vastuseid).

Tugiüksuste tagasiside küsitlustes paluti hinnata ülikooli tugiüksuste tööd tavapärase seitsme teema lõikes. Tugiüksuste tööle antud koondhinnangut peegeldava väite puhul jäi rahulolualasse 94,8% vastustest, see on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Kasvanud on ka hindamisskaala kõige positiivsemasse alasse jäävate vastuste osakaal (49,3%). Enim arenguruumi on tugiüksustel teenuste kättesaadavuse ning kutsealase suhtlemisstiiliga. Nende teemade puhul oli rahulolematust väljendavate vastuste protsent vastavalt 4,7% ja 3,8%. Tugiüksuste tugevaimateks külgedeks peeti 2017. aastal probleemilahendusvalmidust ning kokkulepetest kinnipidamist.

Küsitluste koondtulemustes ei ilmnenud statistiliselt olulisi erinevusi 2017. aasta ning varasemate aastate võrdluses. Võib öelda, et ülikooli töökeskkond on püsiv ning endist viisi head tööd toetav. Küsitluste mõte on pakkuda arendavat tagasisidet, seda ülikooli kui terviku, eriti aga just üksuse tasandil. Tõelist kasu saab küsitluskokkuvõtetest aga alles siis, kui need igas üksuses aruteluks ja mõtestamiseks võetakse ning töökeskkonda kujundavaid otsuseid tehes nendega ka päriselt arvestatakse.