Kursusel osalenud välistudengid poseerisid koos peaminister Taavi Rõivase ja juhendaja Marlon Dumas'ga. Bring My Stuffi meeskonnast on pildil Sunday Ayanbade Ayandokun (vasakult teine) ning Madhu Tipirishetty (paremal taga).
FOTO: TÜ arvutiteaduste instituut

Bring My Stuff lahendab välistudengite mure

Ettevõtlus

Veebruari alguses toimunud tudengite praktilise ettevõtluse kursuse võitsid Tartu ülikooli üliõpilased teenusega Bring My Stuff.

Nädal aega kestnud kursusel «Student Startup Camp 2015» osalesid nii Eesti kõrgkoolide üliõpilased kui ka külalised Riiast. Enam kui 80 osaleja seast valiti ettevõtluskursuse parimaks TÜ välistudengitest koosnev meeskond, kelle välja töötatud teenus lahendab kalli ja aeglase pakisaatmise mure.

Bring My Stuffi idee autor on Singapurist pärit ettevõttemajanduse 3. kursuse bakalaureusetudeng Ken Saburi. Veebilehe välimuse ja logode kallal töötas Keeniast pärit tarkvaratehnika magistrant Michael Ngugi Michuki, arenduse ja tehnilise poole peal lõid kaasa tema kursusekaaslased: nigeerlane Sunday Ayanbade Ayandokun, indialane Madhu Tipirishetty ning mehhiklane Israel Cuantle Muñoz. Meeskonnaga liitus ka Riias asuvas Stockholmi kõrgema majanduskooli osakonnas õppiv lätlane Kristaps Kulikovskis. Kellelegi neist ei ole pakisaatmisega kaasnevad mured võõrad.

«Välistudengitele on see teema väga tuttav. Ka mina olen kodust väikest pakki oodanud kaks ja pool nädalat ning maksnud selle eest üle 100 euro. Rahvusvahelised kullerteenused on väga kallid, kuid üliõpilastel ei pruugi nii palju raha olla,» seletas Ken.

Alguses oligi plaan alustada suurelt ja luua rahvusvaheline võrgustik, mille liikmed saaksid üksteist pakkide saatmisel abistada. Kursuse juhendajad soovitasid alustada aga väiksemalt ning Bring My Stuff hõlmabki hetkel eelkõige Tartu, Tallinna ja Helsingi vahel liikuvaid inimesi.

Pakk kodust kiirelt kätte

Süsteem toimib sarnaselt populaarsele autojagamisele. Näiteks ootab Helsingist pärit Tartus õppiv tudeng emalt pakki ning uurib võrgustiku kaudu mõnelt Soome sõitvalt tartlaselt, kas too saaks aidata. Samuti saavad linnade vahel reisijad ise abi pakkuda.

Pakisaaja ja reisija lepivad omavahel kokku, millal sõit toimub ja kui palju tuleb teenuse eest maksta. Pakisaaja maksab süsteemi vajaliku summa ja kui saadetis on kenasti kohale jõudnud, saab pakitooja ka oma tasu kätte. Bring My Stuff võtab endale summalt sümboolsed 10 protsenti.

Meeskonna disainer Michael lisas, et sarnast süsteemi kasutavad ka paljud tuttavad tema kodumaal. «Konkreetset teenust küll pole, aga paljudel keenialastel on USA-s või Suurbritannias mõni sugulane. Kui keegi neile külla läheb, saadetakse temaga näiteks jõulukingitused sinna või tuuakse sealt koju,» rääkis ta.

Kursuse jooksul arendati ideed edasi ja otsiti selle elluviimiseks vajalikke tehnilisi võimalusi. Noormehed lõid nädala jooksul veebirakenduse, mis ühendaks reisijaid ja pakisaatjaid ning mõtlesid, kuidas see paremini töötaks.

Loomulikult uuriti, kas sarnaseid ametlikke teenuseid on juba olemas. Leitutega võrreldes loodi just Tartu tudengite vajadustele keskenduv, soodsam ja turvalisem lahendus. Näiteks lahendasid üliõpilased turvalisuse tagamiseks usalduse probleemi selliselt, et liikmed peavad oma isikut tõendama – nii on alati täpselt teada, kellega suheldakse.

«Soovitame oma profiili siduda nii paljude sotsiaalvõrgustikega ja kui võimalik, tõendada oma isikut ID-kaardi, passi/juhiloa abil või end internetipanga kaudu verifitseerida,» täpsustas Ken.

Maskottkoer näitab turvalisust

Turvalisuse ideed kannab ka Bring My Stuffi maskott, kohvriga koerake. Sunday sõnul on Nigeerias ütlus, et koer ei eksi mitte kunagi. Nii näitab maskott, et noorte loodud süsteem on usaldusväärne ja selle kaudu saadetud pakid ei lähe teel kaduma.

Maskoti välja mõelnud Michael lisas, et visuaalne pool on iga ettevõtte ja toote puhul väga oluline ning võib saada valiku tegemisel kaalukeeleks.

«Kujuta ette, et sul on käes karp imemaitsvate küpsistega, aga sa ei tea seda. Kui karp näeb välja kole ja räsitud, siis sa ei teegi seda lahti. Aga kui see on värviline ja kutsuv, siis avad karbi palju parema meelega. Ka meie valisime sellise maskoti, kes oleks armas ja annaks meie teenusele sisuliselt midagi juurde,» rääkis Michael.

Bring My Stuffi meeskond on eriliselt tänulik just selle eest, et kursus õpetas neile väga palju toote disainimise ja turustamise kohta. Kuna suurem osa neist on tarkvaratehnika üliõpilased, siis ei ole nad varem osanud selle poole peale nii põhjalikult mõelda.

Michaeli sõnul oligi põhjus, miks tema kursusel osales, õppida, kuidas töötab ettevõtluse süsteem, kuidas oma ideed mõjuvalt esitleda, õige meeskond leida ja mõtted võimalikult hästi ellu viia.

«Mul on endal palju mõtteid, mida ettevõtluse vallas teha, nii et sain sellest kogemusest palju kasulikku. Mind isiklikult huvitab väga disain. Tahan luua platvormi, mis teeks disainerite elu kergemaks. Et nende head ideed ei jääks väheste arvutialaste teadmiste taha kinni, vaid et nad saaks kiiresti ja lihtsate vahenditega oma disaini kodulehele üles panna,» tõi ta näiteks.

Ka Israel kinnitas, et on palju ideid, mida ette võtta. Nüüd on olemas ka isetegemise kogemus, mis lisab enesekindlust ja teadmist, mis samme ja kuidas täpselt teha. «Natuke on veel vaja aega ja kogemust, et oma ideed selgemaks kujundada. Seni töötan aga hea meelega Bring My Stuffi kallal edasi,» lisas ta.

Pärast nädalapikkust intensiivset kursust seisab pakisaatmisteenuse tegijatel ees oma ülesannete ülevaatamine ja nende võrdsem jaotus. Meeskonna juht Ken usub, et mida võrdsem on liikmete panus, seda tõhusam on ka koostöö. See tähendab, et enam ei pea keegi mitmel rindel korraga tegutsema, vaid saab keskenduda ühele ülesandele. Nii on ka koolitöö kõrvalt kergem seda projekti edasi arendada.

Noorte soov ise luua

Keni arvates on ettevõtlusega tegelemiseks palju põhjusi. Tema sõnul tahab eriti praegune noor põlvkond ise midagi uut luua ja sellega teiste inimeste elusid muuta.

«Õnneks on Tartu väga hea keskkond, kus ettevõtlusega tegeleda,» rõõmustas tehnilise poolega tegelev Madhu. «Indias õppisime ainult raamatutest lugedes. Siin aga saame saadud teadmised kohe ellu rakendada ja näha, kuidas asjad päriselt toimivad,» tõi ta võrdluseks.

Ka Israel on kodumaaga võrreldes siinse hea keskkonnaga rahul. «Mehhikos on meil väga vähe võimalusi idufirmasid luua või tudengitel üldiselt midagi ise teha. Otsisin mujalt mõnd praktilist programmi ja kui lõpuks Tartusse jõudsin, üllatas mind tõsiselt see, kui palju võimalusi ja aktiivseid inimesi siin on,» rääkis ta.

Meeskonna võidetud kursuse eesmärk oli süvendada tudengite teadmisi iduettevõtte loomisest ning arendada edukate ettevõtjate juhendamisel meeskonnas veebi- või mobiilirakenduste prototüüpe. Üliõpilasi juhendasid nädala jooksul ettevõtjad Fraktalist, Fortumost, Zeroturnaroundist, Mooncascade’ist ja mujalt.

Kursuse «Student Startup Camp 2015» korraldasid Tartu ülikool ja sihtasutus Garage48. Üritust toetasid ka IT Akadeemia ja HITSA.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

välistudengid