Valuutavahetuse Skype – nii on nimetatud kahe eestlase loodud ettevõtet TransferWise, mis võimaldab liigutada raha valuutade vahel palju odavamalt, kui seda teevad pangad.

Ettevõtte asutaja, TÜ informaatika magistrikraadiga Kristo Käärmann märgib, et ülikooliharidust, täpsemalt analüütilist mõtlemist ning teaduslikku uurimismeetodit kasutab ta TransferWise’i kasvatades iga päev.

Tallinna inglise kolledži haridusega Käärmann plaanis esiotsa minna pärast keskkooli Tartu ülikooli filosoofiat õppima, kuid maalikunstnikust vanem vend veenis teda tudeerima matemaatikat. Kuna noormees oli matemaatikas üle keskmise tugev ning teda oli alati paelunud, kuidas maailmas asjad töötavad, matemaatika aga on paljude asjade alus, siis astuski ta 1998. aastal Tartu ülikooli matemaatika erialale. «Kontseptuaalselt huvitab mind väga puhas matemaatika. See, kuidas matemaatilise maailmapildi peale saab hakata uusi teadusi ehitama,» selgitab ta.

Bakalaureuseõppe esimesel aastal lõi noormees «aega surnuks õppimisega», tehes ära ka paljud teise aasta ained. «Kuna mul õnnestus esimese aastaga teha 78 ainepunkti, siis ei pidanud ma hiljem enam väga vaeva nägema ja sain keskenduda ülikoolielu nautlemisele täiel rinnal,» muigab ta ning lisab, et ülikooliaastad on tema, nagu paljude teistegi jaoks, parimad aastad elust. «Nagu B-kategooria road movie.»

Lisaks õppimisele ja täiel rinnal tudengielu elamisele asutas Käärmann koos kursusekaaslase Veljo Otsasoniga teisel kursusel oma esimese ettevõtte: investeerimisportaali investor.ee, mis osutus küllalt populaarseks. Parimatel päevadel jälgis noorte meeste loodud portaali kaudu Baltikumi ja Skandinaavia aktsiate liikumist mitutuhat kasutajat. Paraku kasvas tudengite portaalist üle enamate võimalustega LHV finantsportaal. Käärmann asus aga PricewaterhouseCoopersi palgal nõustama pankasid, kuidas need saaksid parandada oma juhtimissüsteeme.

Õpingutes spetsialiseerus noormees informaatikale, kuna selgus, et ta saab «arvutiasjanduses üsna hästi hakkama». Huvi nn puhta matemaatika vastu on temas aga säilinud senini.

Pärast bakalaureusekraadi kaitsmist ja magistrantuuri astumist sattus Käärmann kokku praeguse akadeemiku ning bioinformaatika professori Jaak Viloga. Käärmann jäi magistrantuuri ajaks Vilo töörühma, õppis muu hulgas juurde molekulaarbioloogiat ja statistikat ning omandas uusi võtteid, kuidas uurida inimese genoomi. Magistrantuuris süvenenud analüütilise mõtlemise võimet ning oskust läheneda probleemidele süstemaatiliselt hindab Käärmann ülikoolist kaasavõetud tarkusena enim, sest teaduslikku meetodit hüpoteeside püstitamisest ja nende kontrollimisest kasutab ta iga päev järjest julgemalt. Lisaks tunnustab ta oma õppejõude, kel õnnestus ka nn kuivad õppeained huvitavaks muuta. «Mul on suur lugupidamine nende matemaatika õppejõudude ees, kes õpetasid bakalaureuse esimese aasta aineid suurele auditooriumile ning suutsid seda teha mõõdukalt huvitavalt.»

Pärast magistrantuuri lõppu, pankade nõustamist ning professor Viloga koos EGeenis töötamist mõistis Käärmann, et senised tööd-tegemised Eestis on end ammendanud. «Elu Eestis oli väga tore, aga ma tundsin, et seda toredust nautima jääda oleks väga dekadentlik.» Nii otsustas ta kandideerida hoopis tööle Londonisse ning 2007. aasta algusest saigi temast töötaja konsultatsiooniettevõttes Deloitte, kus klientideks on Euroopa suurimad pangad ja kindlustusfirmad. Järgmist 4–5 aastat oma elus kirjeldab Käärmann kui tüüpilise Londoni city worker’i elu, kus tööpäevad venisid hilisõhtusse ning nädala jooksul tuli reisida vähemalt kolme eri maailmanurka klientide probleeme lahendama. «See oli väga huvitav aeg, sest andis võimaluse palju õppida ja näha, kuidas on maailma mastaabis suured ettevõtted suutnud nii suureks kasvada ning millised probleemid on neil sellega kaasnenud.» Inimesi, kellega ta sealjuures koos töötas, kirjeldab ta kui oma alal n-ö maailma teravamaid pliiatseid.

Ent seegi aeg sai otsa. «Kõik tööd, mida õpid tegema, muutuvad lihtsaks,» selgitab Käärmann. Uut väljakutset ei tulnud kaugelt otsida, kogu TransferWise'i kontseptsioon kasvas välja elulistest vajadustest. Lugu algas nii. Kui Käärmann Inglismaale kolis ning endale seal pangakontot tegema asus, selgus, et iganenud protsess nõudis lugematul hulgal eri kontorite külastamist. Kui lõpuks sai pangakonto tehtud ja ligipääsu ka internetipangale, tuli välja, et seal ei olnudki midagi erilist – sai oma kontojääki vaadata. Mehele, kes esimest korda investeeris börsil 16-aastaselt, teisel kursusel asutas oma esimese ettevõtte, finantsportaali, ning kes Eestis oli harjunud mugavate e-teenustega, tundus olukord Inglismaal hämmastav. «Aeg läks edasi ning ma sain aru, et seal toimibki pangasüsteem teisiti ning on võimalik, küll teatud ebamugavustega, siiski hakkama saada.»

Aga jäi üks aspekt, kus ei olnud mitte kuidagi võimalik hakkama saada. Kui oli tarvis kanda raha Inglismaalt Eestisse oma Tartu korteri üüri maksmiseks, pidi ülekande tegemiseks minema pangakontorisse. Hiljem sai päeval kella 15-ni ülekandeid teha ka internetipangas. Pärast kella 15 internetipank suleti. «Kuna mul oli vahepeal vaja suuremaid summasid üle kanda, märkasin, et erinevalt Eesti pankadest võtavad sealsed pangad räige teenustasu, umbes 25 eurot, ning lisaks sellele ka valuutakursilt 3–4% vahelt, mis tavainimesele jääb märkamatuks. Kui kanda üle suuremaid summasid, siis tundus jabur anda pangale lihtsalt ühe liigutuse tegemise eest nii suur vahendustasu,» räägib Käärmann.

Taavet Hinrikusele, TransferWise’i kaasasutajale maksis tema toonane tööandja palka aga kroonides ning nõnda leppisid sõbrad kokku, et kui Käärmannil oli tarvis Eesti kroonides (nüüd eurodes) millegi eest tasuda, kandis Hinrikus vastava summa enda Eesti arvelt Käärmanni Eestis asuvale arvele ning Käärmann omakorda kandis sama summa naelades üle Hinrikuse arvele Suurbritannias. Sama skeemi kasutati ka vastupidi ning teiste tuttavatega, hoides sel moel aasta jooksul kokku tuhandeid eurosid. «Mõtlesime, et kui saame seda teha omavahel, siis miks ei peaks see olema võimalik teistelgi. Me ei teinud ju midagi erakordset.» Ettevõtte loomiseks Inglismaal kulus aasta, et saada vajalikud litsentsid, viia end kurssi regulatsioonidega, mõelda välja teenus ja seda testida. 2011. aasta alguses muutus teenus avalikuks ning sellega oli ettevõtte loodud.

Käärmann möönab, et TransferWise’il on seni läinud väga hästi. «Info selle kohta, et on olemas teistsugune viis raha välismaale kanda, levib kui kulutuli: me kasvame iga kuu ligi 20%, aastas seega 10 korda. Me töötleme järjest rohkem makseid ja järjest suuremaid summasid.»

Hinrikuse ja Käärmanni firma on võitnud ka mitmete investorite, näiteks PayPali asutajate tähelepanu. Käärmann möönab, et TransferWise on suutnud võita paljude usalduse, kuid ka ootused on kõrged. Eestlaste loodud ettevõtte toetajad ootavad, et TransferWise teeks panganduses sama, mida tegi Skype kõneteenuse pakkujate turul: lööks selle uppi.