Oktoober 2018, nr 9
FOTO: Andres Tennus
TÜ ortopeedia professor Aare Märtson peab inauguratsiooniloengu «Liigese endoproteesimine – sajandi operatsioon» 31. oktoobril kell 16.15 TÜ peahoone aulas.
Märksõnad: 

Skeleti, liigeste ja luude haigused on väga levinud. Paljudel perearstidel on vastuvõtusageduse poolest esimesel kohal luu- ja liigesehaigustega patsiendid. Ühe USA uurimuse kohaselt on neid isegi kuni 50% juhtudest.

1990. aastate algul oli Eestis ligi 500 liiklussurma aastas ja seega oli väga palju ka liiklusõnnetustes vigastada saanuid, kes vajasid trauma tõttu operatsiooni. Praeguseks on need arvud kümme korda väiksemad, kuid traumatoloogia osakondade töökoormus ei ole vähenenud.

Oktoober 2018, nr 9
FOTO: Andres Tennus
TÜ kirurgia professor Urmas Lepner peab inauguratsiooniloengu «Nekrotiseeriv pehmekoe infektsioon – lihasööjabakteri haigus» 18. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis.
Märksõnad: 

Nekrotiseeriv pehmekoe infektsioon, mida meedias kajastatakse sageli kui lihasööjabakteri haigust, on üks raskemaid haigusprotsesse, millega arstid ja kirurgid kokku puutuvad. Tavaliselt põhjustavad seda toksiine produtseerivad bakterid.

Haigust iseloomustab väga kiire progresseerumine koos pehmete kudede hävimisega ja raskematel juhtudel lõpeb see patsiendile jäseme kaotuse või isegi surmaga.

September 2016, nr 8
Märksõnad: 

Tartu ülikooli meditsiiniteadlaste eestvedamisel saadi tihedas konkurentsis Euroopa komisjonilt 958 804 euro suurune toetussumma, et arendada koostöös kolme Euroopa ja nelja Vietnami meditsiiniülikooliga Vietnami meditsiiniharidust.

Euroopa teadlaste toel luuakse esimene meditsiini doktoriõppekava, mida toetab ka Vietnami valitsus.

Juuli 2015, nr 7
FOTO: Lauri Kulpsoo
Merilyn Merisalu
Märksõnad: 

Viimase pooleteise aasta jooksul on nii riiklikul kui ka kohalike omavalitsuste tasemel tõusnud oluliseks teemaks erakoolide ja erameditsiiniasutuste käekäik. Kuigi eraharidus ja erameditsiin on kogu maailmas üha menukamaks muutumas, tundub Eesti hoopis teisele poole liikuvat – «era» näib olevat halb ja üleliigne, ning sellest tuleb kindlasti lahti saada.

Märts 2015, nr 3
FOTO: Wikimedia Commons
Märksõnad: 

Tuvastamise järel inimesele tavaliselt vaid aasta jagu elupäevi jätva multiformse glioblastoomi tõhusamaks raviks tuleks mõjutada nii kasvaja rakke, tüvirakke kui ka mikrokeskkonda, leidis onkoloog Marju Kase.

«Mees sõitis autoga töölt koju ja äkki ei teadnud, kus ta kodu on. Sõitiski mööda. Kui auto kinni pidas, sai aru, et midagi on kohutavalt valesti. Selline oligi esimene märk. See on niisugune loterii.»

Oktoober 2014, nr 9
FOTO: Wikimedia Commons
Tšernobõli tuumajaama sarkofaagi ehitus 2013. aastal.

Eesti Tšernobõli veteranide vähihaigestumus ja üldsuremus ei erine oluliselt riigi meesrahvastiku näitajatest. Küll on neil keskmisest suurem enesetapurisk.

Tervise arengu instituudi epidemioloog Kaja Rahu on Tšernobõli veterane uurinud üle 20 aasta. Alustuseks ütleb ta kindlalt, et pooldab tuumajaama ehitamist ka Eestisse.

«See tundub õige valik,» mõtiskleb ta. «Õnnetusi tuleb muidugi karta ja ennetada. Aga radiatsioonihirmud on see uurimistöö minul maha võtnud.»

Riskid on «peas kinni»

Juuni 2014, nr 6
Wikimedia Commons
Kuuenädalane embrüo pärast iseeneslikku aborti.

 

Molekulaargeneetik Liina Nagirnaja avastas pärilikkusaine muutuse, mis näikse esinevat nii raseduse korduva katkemise kui ka nn rasedustoksikoosi puhul.

Mart Zirnask
mart.zirnask [at] ut.ee

Pakutakse, et ühekordne iseeneslik raseduse katkemine esineb elu jooksul kuni neljandikul naistest, seejuures sageli väga varases faasis, nende endi teadmata.

Oktoober 2013, nr 9
FOTO: www.ilo.org
Seljanärvid ja lihased: Alumise kaelalüli (C7) traumaga suduab patsient painutada küünarvart (C5, C6), rannet, nimetis- ja keskmist sõrme. Kõik, mille juhtimisnärvid asuvad madalamal, on tundlikkust kaotanud.
Märksõnad: 

Igal aastal tabab ligikaudu 50 Eesti inimest seljaajutrauma. Kümmet aastat hõlmanud statistika põhjal on see näitaja Euroopa kõrgeim.

«Pole nii, et kõik on stereotüüpsed nolgid, kes joovad ennast täis ja hüppavad vette,» mõtiskleb TÜ kliinikumi neuroloog Liis Sabre seljaajutraumadest. Ta on viimastel aastatel uurinud ligi 600 sellist juhtumit statistiliselt, kuut noormeest ajuskaneeringuga ning teinud hiljem ka süvaintervjuusid.

Telli voog RSS - meditsiin
Telli voog RSS - meditsiin