Juuli 2015, nr 7
FOTO: Lauri Kulpsoo
Merilyn Merisalu
Märksõnad: 

Viimase pooleteise aasta jooksul on nii riiklikul kui ka kohalike omavalitsuste tasemel tõusnud oluliseks teemaks erakoolide ja erameditsiiniasutuste käekäik. Kuigi eraharidus ja erameditsiin on kogu maailmas üha menukamaks muutumas, tundub Eesti hoopis teisele poole liikuvat – «era» näib olevat halb ja üleliigne, ning sellest tuleb kindlasti lahti saada.

Veebruar 2015, nr 2
FOTO: Wikimedia Commons
Märksõnad: 

Üldhariduskoolide riiklikus õppekavas tasuks uuesti läbi vaadata kogu funktsionaalse lugemisoskuse probleemistik, leiab hiljuti TÜs doktoritööd kaitsnud klassiõpetaja Pilve Kängsepp.

«Vanal ja hallil ajal kandsid inimesed jutte oma mälus ja jutustasid neid üksteisele. Lõpuks tekkis inimesel tahtmine siiski sõna kinni püüda. Nii maaliski koopainimene oma mõtted kaljudele. Et ta kirjutada ei osanud, siis näiteks sõna «hirv» kirjutamise asemel joonistas ta hirve.»

Miks on selle loo pealkiri «Sõnade püüdmine»?

Detsember 2013, nr 11
FOTO: Andres Tennus
Tatjana Kiilo.

Praegune keelepoliitika on jätnud eesti keele õppimise suuresti vaid venekeelsete õpetajate endi vastutusele, leiab sotsioloogiadoktor Tatjana Kiilo.

Venekeelsete gümnaasiumide üleminek eesti õppekeelele kirjutati seadusesse aastal 1993.

Kaks kümnendit hiljem raporteerivad keeleinspektorid aga endiselt koolidest, kus nõutaval tasemel valdab eesti keelt 42 õpetajast 6. Või on 25 töötajast vaid 2 eelmise kontrolli järel oma keeletaset tõstnud.

Telli voog RSS - haridus
Telli voog RSS - haridus