Ilmunud on ülimahukas rakubioloogia õpik
11 aastat kestnud töö järel on Tartu Ülikooli teadlastelt ilmunud enam kui tuhandeleheküljeline rakubioloogia õpik, mis aitab saada üldisemat pilti rakkude ehitusest ja toimimisest.
Rakubioloogia. Õpik kõrgkoolidele
Tartu Ülikooli kirjastus, 2023
Koostajad: Sulev Kuuse, Toivo Maimets
Autorid: Tiina Alamäe, Andres Arend, Joachim Matthias Gerhold, Ain Heinaru, Sulev Ingerpuu, Lilian Kadaja-Saarepuu, Kalle Kisand, Hannes Kollist, Arnold Kristjuhan, Sulev Kuuse, Mardo Kõivomägi, Kristiina Laanemets, Darja Lavõgina, Mart Loog, Dmitri Lubenets, Toivo Maimets, Olga Mazina-Kukk, Aavo-Valdur Mikelsaar, Kärt Padari, Evi Padu, Heiti Paves, Pärt Peterson, Jaanus Remme, Ago Rinken, Osamu Shimmi, Rein Sikut, Artjom Stepanjuk, Pille Säälik, Tanel Tenson, Tambet Tõnissoo, Raivo Uibo
Toimetajad: Mart Viikmaa, Rein Sikut.
Mõte kirjutada üliõpilastele eestikeelne rakubioloogia õpik tekkis juba 1990. aastate algul. Toivo Maimetsa toonase ideega tulid kaasa kolleegid Sulev Ingerpuu, Rein Sikut ja Sulev Kuuse.
Ühte rakku on tänapäeva meetoditega võimalik hõlpsasti uurida. Kui aga kokku saavad kaks rakku ja selle tagajärjel tekib kolmas, siis on uurimine juba hoopis uuel tasemel – see on arengubioloogia.
Kui arenev embrüo muutub viljastatud munarakust (sügoodist) kobarlooteks (moorulaks) ja edasi kariklooteks (gastrulaks), räägime juba histoloogiast ehk kudede õpetusest.
Peaasi on suuta hoida näppu peal väga paljudel eri protsessidel. Just seetõttu ilmuski tänavu septembris uus Eesti autorite kirjutatud õpik „Rakubioloogia“.
A4-formaadis raamatu 1184 leheküljel on käsitletud peamisi rakubioloogia valdkondi ja suundumusi. 17 peatükis tutvustatakse rakubioloogia ajalugu ja juurdunud teadmisi, aga ka selle kiiresti areneva teadusharu uusi suundi. Lisaks on õpikus peatükid arengubioloogiast, immunoloogiast, tüvirakkudest, rakkude eristumisest ja kasvajate tekkest ning histoloogiast, mis kõik täiendavad üldist arusaamist rakubioloogiast.
Tähelepanu all on ka eri meetodid, mida teadlased raku uurimiseks kasutavad: valgus- ja elektronmikroskoopia, elusraku kuvamine, kromosoomide uurimine, rakkude koekultuur jne. Mõistagi on õpik varustatud aine- ja nimeregistriga ning lisatud on ka soovitatava kirjanduse peatükk, mis haakub rakubioloogia õpetamisega Tartu Ülikoolis.
Mitmekülgne teadusvaldkond
Rakubioloogiast kui teadusest hakati kõnelema pärast mikroskoobi leiutamist 17. sajandil. Tänapäeval on rakubioloogia suur teadusharu. Mida enam teame selle keerulise valdkonna nüansse, seda rikkamad oleme oma teadmistes.
Seni oli õpetamiseks kasutatud (ja kasutatakse ka edaspidi) mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud õpikuid (nt Alberts jt, Lodish jt), kuid idee autoritele tundus, et teos peaks sisaldama ka kudede õpetust ja teisi haakuvaid erialasid, nt mikro- ja taimebioloogiat. Samuti võiks igale asjast huvitatud eestlasele olla kättesaadav eestikeelne originaalõpik, mitte tõlkeraamat.
Kirjutamistöö algas 2013. aastal. 2014. aastal sõlmiti Haridus- ja Teadusministeeriumiga leping e-õpiku koostamiseks. See ilmus kevadel 2018.
E-õpiku kasutajaid oli ülikooli kirjastuse andmeil 2022. aastani üle 2000. Lähtudes nende tagasisidest ja uutest teadussaavutustest täiendati õpikut pidevalt. Trükiversiooniga käis järjekindel töö kuni raamatu ilmumiseni tänavu septembris. Seega kestis tööprotsess ligi 11 aastat.
Neljale „Rakubioloogia“ kirjutamist alustanud autorile lisandus töö käigus terve plejaad teadlasi ja õppejõude.
Autoriteks oma ala tipud
Kokku sai kirjutamisse kaasatud 31 autorit, kelle seas on zoolooge, taimefüsiolooge, biokeemikuid, molekulaarbiolooge, rakubiolooge, keemikuid ja arste; meie tippteadlasi ja biotehnoloogiaettevõtete tippspetsialiste. Lisaks kirjutajatele on 14 jooniste autorit – teoses on 996 joonist. Fotosid on kokku 461, neist 214 on originaalfotod 37-lt Eesti teadlaselt.
Seda kõike on vaja, et anda üliõpilasele, õpetajale, õppejõule, oma eriala süvateadjale, aga miks mitte ka tublile gümnasistile ülevaade rakubioloogiast kui väga mitmekülgsest distsipliinist.
Rakubioloogia õpiku teeb unikaalseks ka fakt, et selles on esindatud kolm põlvkonda: meie õpetajad, meie kui õpetajad ja meie õpilased kui õpetajad.
Eesti keele rikkus ja rahva elujõud ei peitu mitte kõigile arusaadavais lihtsustustes, vaid meie murrete, all- ja erialakeelte rikkuses.
Rakubioloogia erialakeel on selle tunnistus. Kui me oskame ja soovime ning ka saame omal maal õpetada omas keeles, siis on see märk meie kultuuri püsimisest.
Sulev Kuuse
TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja
Toivo Maimets
TÜ rakubioloogia professor
Lisa kommentaar