„Kui Tammsaarel oleks olnud Vanapaganale kõhv kanepit, olnuks lugu hoopis teine!“
Novembrikuise töövarjukuu eel puhus ajakirjanik Biomeedikumi laboris juttu arstiteaduse viienda kursuse tudengi ja tema professoriga, kellel täitub peagi ülikoolis sada semestrit.
Eero Vasar astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda 1973. aastal, pärast Tartu 5. Keskkooli lõpetamist. Praegu on ta bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja ja inimese füsioloogia professor. Sel akadeemilisel aastal täitub tal ülikoolis sada semestrit.
Maria Nazarova oli üks kahest viimasest Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanust. Pärast seda muudeti senine gümnaasium põhikooliks. Nazarova on arstiteaduse viienda aasta üliõpilane ja teeb Vasara laboris oma esimesi samme teaduses.
Universitas Tartuensis veetis Vasara ja Nazarova seltsis päikeselise lõunatunni.
Otse eksamilt
Loiuvõitu reede Biomeedikumis. Fuajees, kuhu Nazarova on kohtumise kokku leppinud, teda pole. Eemal nurgas tugitoolis nohiseb üks neiu midagi innukalt lugeda. Kell tiksub.
Esimene kõne. Kutsub, kutsub, jääbki kutsuma … Teine kõne, professor Vasarale: „Me pidime teile Maria Nazarovaga külla tulema, on teil aimu, kus ta võiks viibida?“
Vasar: „Ma justkui nagu nägin teda siin. Ooot …!“ „Ooot“ venib. Vahepeal kostab telefonist: „Kus Nazarova on? Alles ta oli siin, kus ta on?“ Minut möödas. Vasar: „Tulge üles.“
Paar minutit hiljem on Nazarova leitud. Õhetab rõõmsalt nagu pühademuna. Hommikupoolikul kirjutas eksamit. Pingelangus, väsimus. Läheb kohe magama, kui laborist minema saab.
Kuidas eksam läks? „Õppejõud nägi mind, ohkas ja andis lihtsad küsimused,“ naeratab Nazarova kelmikalt.
Mis eksam oli? „Nahahaigused ja veneroloogia.“ Vasar torkab vahele: „Uue dekaani Külli Kingo valdkond.“
Labor. Siia tuleb Nazarova aeg-ajalt teadustööd katsetama. Põhiline tegevus käib üle tee teises laboris. Seal on elusad hiired ja kõik see muu.
Vasar, näpp õieli: „1999 sai see [Biomeedikumi] maja valmis. Pool oli Maailmapanga laen, teise poole pani Eesti riik. See oli esimene Maailmapanga laen, mida ära ei söödud. Maailma eri otstes oli nende laenude eest peamiselt toitu ostetud.“
Juhtus aga selline lugu: laen oli antud dollarites, Eesti kroon oli aga seotud Saksa margaga, mis omakorda oli seotud euroga. „Dollari kurss kukkus 18 pealt 11 peale ja üks korrus jäi seetõttu ehitamata.“ Vaat, kus lops.
Nazarova võtab laboritoolil istet.
„Tuleb tunnistada, et Biomeedikumist raekoja taha õlut võtma minna on pagana tülikas,“ jätkab Vasar.
„Kui mina olin tudeng, siis oli arstiks õppimine tõsine orienteerumisvõistlus. Psühhiaatriakliinik oli Staadioni tänaval, nakkushaigla Lina tänaval, osa loenguid oli Vanemuise tänaval. Siis olid Toomel anatoomikumid, uus ja vana. Terve linn!“
Kas see tähendab, et arstitudengid on nüüd veidi ülekaalulisemad kui varem?
„Ei ütleks, nad pole veel jõudnud hea elu peale. Ozempic [kõmuline diabeediravim, mida kasutatakse kaalu langetamiseks] aitab selle vastu võidelda.“
Vasar jätkab, loenguhäälega: „Ozempic oli alguses diabeediravim, eelis selles, et vaja üks kord nädalas süstida. Nüüd selgus tõsiasi, et natuke teistes doosides suudab see ravim söögiisu pärssida. On inimesi, kellel uitnärvi küllastusrada lihtsalt ei tööta.“
Akna taga lendavad kollased lehed. Nende küllastusrada viib maapinnale.
Nazarova ajakirjanikule: „Arstiteaduskonnas on teadusõppe moodul, üliõpilased saavad siin teadusgruppide juures esimesed kogemused teadustööst.“
Vasar võtab jutujärje üle: „Minu ajal oli kaks valikut: üliõpilaste teaduslik ühing või komsomol. Mulle meeldis teadus rohkem.“ Nazarova noogutab.
Teadusloomad
„Astusin ülikooli 1973,“ jätkab Vasar. „Mu ema oli psühhiaater. Toona oli arusaam, et tõeline psühhiaater peab tegelema ka alusteadustega, ja tema uuris psühhofarmakonide mõju rottide agressiivsele käitumisele. 1974 läksin üliõpilaste teaduslikku ühingusse. Uurisime limbilise süsteemi osa agressiivses käitumises. See on aju osa, millega seostatakse emotsionaalset käitumist, seksuaalset käitumist, hirmutunnet, ärevust, samas ka naudinguid. See annab kõrgematele keskustele signaali, kuidas edasi tegutseda.“
Nazarova teeb midagi laborilaua taga, fotograaf pildistab.
„Mul on kaks teemat: ma eraldan hiirte prefrontaalsest ajukoorest RNA ja otsin endokannabinoidide taset nendes proovides,“ seletab üliõpilane.
Vasar: „Endokannabinoidid ... Anton Hansen Tammsaare Põrgupõhja uus Vanapagan – tema tuli maa peale, et õndsaks saada. Aga ei saanud. Ilmselt oli tal endokannabinoidide puudulikkus, üks kõhv kanepit oleks aidanud. Aga Tammsaarel ei olnud talle kanepit anda.“
Nazarova jätkab: „Teeme käitumiskatseid. NEGR1-muteerunud hiiri toidetakse erineva dieediga. Ma vaatan, kuidas nad omavahel suhtlevad.“
Vasar: „Otsisime geene, mille abil saaks mõjutada emotsioone. Me teame, kui hästi kassilõhn närilisi peletab.“
Ta räägib loo, kuidas praegu PERH-is töötav neurokirurg Tarmo Areda sõitis noore teadlasena kiirabiga Otepääle, tee peal tehti peatus, sest oli teada, et ühes laudas elab hästi metsik kass. Kassile pandi riie korraks ümber kaela ja see riidelapp toodi laborisse. Rätiga oli kinni püütud ehtne, kvaliteetne kassilõhn.
„Kassid, kes Whiskasit söövad, neil ei ole õiget kassilõhna. On vaja väävlit sisaldavaid ühendeid. Kui Areda toodud riie puuri peale laotati, siis rotid lausa tardusid, kivistusid,“ räägib Vasar.
Ta jätkab, et hiirtel, kellel on geen NEGR1 välja lülitatud, pole erilist tahtmist pesa ehitada.
Käod ei viitsi ka pesa ehitada?
„Kägu on iseäralik olend. Ta kasutab oma motivatsiooni rahuldamiseks teisi väga tõhusalt ära. Käopoeg on hästi motiveeritud teistest lahti saama. Poliitiliselt võiks see olla väga efektiivne, kui kõik teised tiibadega vehkides parlamendist välja ajada,“ märgib Vasar.
Jutt läheb uuesti üliõpilaste teaduslikule ühingule – seda enam pole.
Vasar: „Midagi ei ole teha, ajad muutuvad ja koos aegadega muutume meie. Olud olid siis ikka väga kitsad. Pole mõtet kirjeldada, kuidas me detsembris laupäeva hommikul läksime vanasse anatoomikumi, temperatuur oli nulli lähedal, ahjusid köeti. Mis oli siis ja mis on praegu – see on hoopis erinev.“
Ta jätkab: „Kui gümnaasium lõpetatakse, minnakse nüüd Cambridge’i või Yale’i. Maailm on lahti. Meie küsimus on, kuidas me suudame Eesti ja Tartu üliõpilastele atraktiivseks teha, et nad tahaksid siia jääda.“
Käekirja poolest arstid
Eero Vasar räägib füsioloogia kirjalikust eksamist: vahel on valus lugeda, tudengite käekiri on nii jube. „Käekirja poolest on juba arstid, aga teadmised on puudulikud,“ muigab ta.
Nazarova: „Andsin täna õppejõule oma telefoninumbri, et kui ta ei suuda lugeda, siis ma tulen aitan. Ma juba olen saanud tagasisidet, et käekirjast ei saada aru, ja selle eest on punkte maha võetud.“
Vasar: „Mina sain oma vitsad kätte kuuendal kursusel sisekliinikus professor Vello Salupere juures. Ma ei tea, mis hiina keelt ma sinna kirjutasin. Salupere laskis mul haigusloo ümber kirjutada.“
Pildid on tehtud. Tagasi hingamise füsioloogia laborisse. Seal loevad kaks välisdoktoranti teadusartikleid.
Vasar: „Eesti arstidoktorante näeme tulevikus ilmselt sama palju nagu Kuu tagumist külge. Arsti elukutse, võimalused, raha … Noor teadlane on Selveri riiulite vahel kehvemas positsioonis kui noor arst.“
Nazarova: „Mina tahan kõigepealt teha doktorantuuri, siis residentuuri. Tahan neli aastat tegeleda teadusega.“
Vasar: „Arstiteaduse õppimine, eriti esimesed aastad, on ikka paras katsumus. Osa õppejõude on päris kurjad.“
Nazarova muigab.
Vasar: „Ma loodan, et ma ei ole.“
Nazarova: „On hullemaid.“
Perekondlik värk
Mis tunne oli algaja õppejõuna tudengite ette astudes ja mis tunne on nüüd? On seal vahe?
Vasar: „Kui ma vaatan karismaatilisi õppejõude, näiteks professor Mihkel Zilmerit, siis – ta võtab kuulaja enda mõju alla nagu boamadu hiirekese, viib ta letargilisse seisundisse. Too ei saa arugi, mis temaga toimub, ja on vaimustuses.“
Eero Vasara ema oli psühhiaater, isa füsioloogiaprofessor. Vend psühhiaater ja teine vend kirurg.
„Mul ei olnud teist valikut. Ma olen kolmanda põlvkonna professor. Mu poeg Martti kaitses ökoloogias doktorikraadi, ta on Martin Zobeli grupis.“
Maria, mida vanemad ütlesid, kui tütar teatas, et kavatseb arstiks õppida?
„Nad olid väga õnnelikud.“
Vasar noogutab: „Eriti vene peredes on arstid ju nagu aadlike staatuses. Muidugi mõista.“
Ruumis tekib vaikus.
Vasar: „Miks ma kliinilisse meditsiini ei läinud ... Kui sa oled hea arst, siis sa pead inimesest suutma aru saada. Mina olen rohkem plahvataja kui pikamaajooksja, aga kliinilises meditsiinis pead suutma tüdimusest üle olla, sul peab olema pikamaajooksja taluvus.“
Maria nimel on allveeujumises neli Eesti rekordit. Ta ujub iga päev neli kilomeetrit. Pea puhkab.
Vasar: „See näitab potentsiaali olla kliinilises meditsiinis edukas. Kui inimene suudab nii paljude asjadega korraga tegeleda, siis seda see näitab. Sisepõlemismootor on võimas.“
Villu Päärt
ajakirjanik
Lisa kommentaar