Sooline palgalõhe põhjustab rikkuselõhet ja see omakorda viib tulevikus ebavõrdsete pensionideni, selgus Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste detsembris lõppenud uurimisprojektist „Meeste-naiste sissetulek ja rikkus“ („InWeGe – Income, "Wealth, Gender“).

Projekti juht, TÜ majanduse modelleerimise õppetooli juhataja Jaan Masso rääkis, et kui naistel on madalamad palgad, siis tõenäoliselt nad ka säästavad meestest vähem ning nende pensionivarad on väiksemad, mistõttu kandub praegune palga- ja rikkuselõhe teravalt pensioniikka.

Teiste riikide uuringud on näidanud, et suur osa palgalõhest on seotud ettevõtete tegevusalaga. Masso selgitas, et väga edukates kõrge tootlikkus- ja palgatasemega ettevõtetes töötab vähem naisi ning sellised hiigelsuured ettevõtted nagu Google ja Facebook mängivad palkade ebavõrdsuse kujundamisel olulist rolli.

Mitmetes Eestit puudutavates uuringutes, mida projekti  käigus tehti, kasutati kõigi Eesti ettevõtete palgaandmeid alates 2006. aastast. Infot ettevõtete kohta saadi näiteks äriregistrist ning palkade kohta Maksu- ja Tolliameti registrist. Masso sõnul avalikku sektorit selles uuringus ei käsitletud, kuid on teada, et seal on sooline palgalõhe väiksem.

1 (Wikimedia commons).png

FOTO: Wikimedia Commons

Palgaerinevust meeste kasuks võib täheldada kõigis valdkondades. Nagu öeldud, töötab kõrget palka maksvates ettevõtetes vähem naisi. „Suure tootlikkusega, innovaatilistes ja välisosalusega ettevõtetes töötavad inimesed võidavad palgas, kuid naised siiski vähem kui mehed,“ märkis ta. „See sõltub palgaläbirääkimise oskusest.“ Eestis tuleneb umbes kolmandik soolisest palgalõhest ettevõttesisestest teguritest, st ettevõtte sees ei maksta meestele ja naistele õiglaselt võrdset palka.

Palgalõhe põhjused

Uuriti ka kaugemat minevikku, vaadates tööuuringu andmeid aastani 1989, mil turumajandus oli Eestis alles tekkimas. Järeldati, et sooline palgalõhe on ajaloolist päritolu. Nimelt oli see 1989. aastal ligi 40% ehk suurim Nõukogude Liidus ja kogu idablokis. Eurostati 2018. aasta andmete põhjal oli sooline palgalõhe Eestis 22,7% (Eurostat: Statistics Explained, 2020) – küll varasemast palju väiksem, aga siiski Euroopa Liidu suurim.

Palgalõhe kahanemise ühe põhjusena nimetas Jaan Masso hariduse väärtustamist. Haridustase oli ka varem naistel kõrgem kui meestel, kuid tööturul seda ei hinnatud. Nüüd peetakse haridust olulisemaks ja see on aidanud ka soolist palgalõhet vähendada, kuid siiani on säilinud traditsiooniline arusaam „meeste- ja naistetöödest“.

Masso sõnul kipuvad traditsioonilised soorollid olema püsivad ja põlvkonniti edasi kanduma. „Põllumajandus on ajalooliselt tuginenud rohkem adrale kui kõplale – teisisõnu on olnud rohkem meeste kui naiste tööpõld – ja samamoodi on mehed tänapäevalgi ühiskonnas rohkem väärtustatud ametikohtadel. Üllatav, aga tuhandete aastate tagune minevik mõjutab praegusi soorolle,“ ütles ta.

Masso nimetas veel kujundlikku klaaslae probleemi: naistel saabub karjääri tipp meestest varem ja kõrgemale nad murda ei suuda. Eriti raske on juhtivale kohale pääseda lastega naistel, kes töötavad välisettevõtetes või ekspordile keskendunud ettevõtetes – selliste ettevõtete juhid peavad töökohustuste tõttu palju reisima ja see on lastega naiste jaoks keerulisem.

Naised vahetavad rohkem töökohti ega tööta pikalt ühes ettevõttes – ka see on seotud laste saamisega ja suurendab palgalõhet. Palgalõhe puudutab ka lastetuid naisi, aga siiski harvem. „Seepärast on olulised poliitilised meetmed, näiteks lastehoiu kindlustamine,“ ütles Masso. Tema sõnul pole olemas üht ja ainsat poliitikameedet, mis probleemi lahendaks, vaid tuleb kombineerida eri võimalusi.

Paremad palgaläbirääkimised

Uurimisprojekti käigus on koostöös Statistikaametiga valminud ka palku võrdlev veebirakendus, mis täiendab senist veebilehel ametipalk.stat.ee pakutavat rakendust. Kasutaja saab vaadata eri ametialade keskmist ja mediaanpalka eri maakondades ning neid andmeid võrrelda.

Nii on võimalik palgaläbirääkimistesse asuda teadlikumalt. Veebiarenduse koordinaator Liis Roosaar tõi näiteks, et rakenduses olevatele andmetele saab tugineda vestlusel tööandjaga ning lähtudes maakonnas või Eestis samal ametikohal makstavast keskmisest palgast on võimalik küsida ka omale õiglast palka. „Palgad ei ole meil avalikud ja omavahel neist ka väga ei räägita, mistõttu ongi hea rakendusele tugineda,“ ütles Roosaar.

Rakendus arvestab ka palkade ja majanduse kasvu – neli korda aastas uuendatakse palgaandmeid ja tehakse arvutused uuesti läbi.

Palga- ja pensioniprognoosid

Teine osa rakendusest on palgaprognoos, kus mineviku andmete põhjal ennustatakse palgakasvu 2030. aastani. Nii saavad alles ametiala valivad noored vaadata, kas huvipakkuva ameti palgakasv on nende jaoks rahuldav, selgitas Roosaar. Lisaks on ametite juures hinnang, kas seda ametiala võiks ees oodata arvutiseerimine ja kas üle 50-aastaseid töötajaid on suhteliselt palju või vähe. Selline info peaks andma aimu, kas sellesse ametisse on vaja uusi inimesi või mitte.

Põllumajandus on ajalooliselt tuginenud rohkem adrale kui kõplale – teisisõnu on olnud rohkem meeste kui naiste tööpõld – ja samamoodi on mehed tänapäevalgi ühiskonnas rohkem väärtustatud ametikohtadel. Üllatav, aga tuhandete aastate tagune minevik mõjutab praegusi soorolle.

Kolmas osa hõlmab pensioniprognoosi. Selles ennustatakse pensioni suurust praeguse meeste ja naiste palkade jaotuse alusel, eeldusel, et tööle asutakse kohe ja lapsi ei ole. Muid lisatingimusi peale teise pensionisamba pole arvesse võetud. Pensioniprognoosi tehes vaadati, milline on tulevane pensionide erinevus, arvestades praegust palgalõhet. Selgus, et tulevikus võib praegune palkade erinevus tähendada pensionide 10% erinevust.

„Kui võtta veel arvesse, et mehed on rohkem investeerinud kolmandasse pensionisambasse ja naised on teatud aja lastega kodus, on tegelik pensionide vahe suurem,“ täpsustas Liis Roosaar.

Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga täiendati ameti pensionikalkulaatorit. Arvutusse saab lisada senise tööelu jooksul kogunenud kindlustusosakud ja muud pensioni arvutamiseks vajalikud andmed, et näha, kuidas varem tehtud otsused mõjutavad tulevast pensioni. Karjääripöördeid kavandades võib täiendatud kalkulaatori abiga uurida, kuidas muudab pensioni ajutine osalise või pooleteistkordse koormusega töötamine.

„Rakendusest saadud andmete põhjal on töötajal võimalik valmistuda paremini palgaläbirääkimisteks, kuid õiglase palga maksmine heade oskustega inimesele peaks olema ka tööandja huvides,“ ütles projektijuht Jaan Masso. „Küsimus on majanduslikus tõhususes ja peale tööandja peaks sellest olema huvitatud ka riik,“ lisas ta.

Naised vahetavad rohkem töökohti ega tööta pikalt ühes ettevõttes – ka see on seotud laste saamisega ja suurendab palgalõhet. Palgalõhe puudutab ka lastetuid naisi, aga siiski harvem.

Masso viitas USA-s tehtud uuringule, millest selgus, et neljandik majanduskasvust on tulnud segregatsiooni ja diskrimineerimise vähendamise tulemusel – st tänu sellele, et inimesi võetakse tööle oskuste põhjal. Niisiis soovitab Masso tööandjatel panna ettevõtte sees tähele naiste ja meeste palkade erinevusi.

Meeste ja naiste sissetuleku ja rikkuse uurimisprojektis analüüsiti eraldi pensionide, pensionivarade ja laiemalt rikkuse ebavõrdsust nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Kui Lääne-Euroopas on sooline pensionilõhe üldjuhul seotud soolise palgalõhega, siis Ida-Euroopas see nii ei ole, kuid see on suuresti seotud asjaoluga, et siin mindi jooksvalt rahastatud pensionisüsteemilt kolmesambalisele pensionisüsteemile üle suhteliselt hilja. Seepärast on oodata, et sooline pensionilõhe hakkab ka meil kasvama.

Kasutatud allikas

Eurostat: Statistics Explained. (2020). Gender Pay Gap Statistics. Kasutatud 07.01.2021, https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Gender_pay_...