Helsingist pärit Kellariteatteri arutles lavastuses „Future 2000“ inimese eksistentsi üle.
FOTO: Kärt Joanna Stalde

Maailm lõppeb kindlasti, küsimus on vaid ajas

Arvustus

Soome noored kutsusid Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste korraldatud tudengite teatripäevadel mõtisklema maailmalõpu, vaimse tervise ja autentsuse üle. Seda kõike suutsid nad teha parajalt humoorikas võtmes.

Ugala teatri näitleja ja lavastaja Ringo Ramul, kes andis noortele 14.–16. veebruarini toimunud festivalil tagasisidet, kirjutas oma lühikirjelduses, et loodab festivalil näha, mis põletab noorte teatriarmastajate rinda. Helsingist Viljandisse sõitnud Kellariteatteri nooremad trupiliikmed valutasid südant nii maailma füüsilise kui ka vaimse lõppemise pärast.

Soome noored astusid Viljandi kultuuriakadeemia black box’i lavale žanriliselt mitmekülgse lavastusega „Future 2002: Astral Asylum“. Ehkki lavastus koosneb üksteisega lõdvalt seotud piltidest, koorub teiste liinide kõrval välja üks selgem lugu. See jutustab ühest viimasest südametunnistusega noorest, kes asub videomängulikus maailmas galaktikatevahelisele missioonile. Eesmärk jääb abstraktseks, ent ilmselgelt on küsimus inimeste eksistentsis – selgete viidetega võimalikule kliimakatastroofile.

Et kujundlikult öeldes on maailmal elud otsa saamas, küsib lavastuse kõrvalliinis patsient oma psühholoogilt, mis mõtet on siis üldse enam maisel elul. Seda temaatikat võib ju pidada noortelavastuse puhul etteaimatavaks – eksistentsialistlikku ängi on mingil hetkel kogenud ilmselt kõik noored. Ent tuleb tunnustada lavastajat, kes pani oma karakterid teineteise mõtteid endi omadena kordama, seades kahtluse alla autentsete ideede võimalikkuse. Kõik uus on ju hästi unustatud vana ja kõik minu mõtted võivad olla killud teistelt varem kuuldud sõnadest.

Lavastuse kõige humoorikamad hetked jäävad kahtlemata psühholoogi kahe nimetu assistendi dialoogidesse. Neid tegelaskujusid võiks tavaelus kirjeldada keskmiste töllmokkadena, kes teevad oma tööd küll pühendunult, ent kellelt ei maksa oodata suurt vaimuhiilgust. Seda ootamatu ja naljakamana kõlab, kui üks neist küsib teiselt tugeva soome aktsendiga inglise keeles: „Bro, do you know that feeling?“ ja jätkab arutlust tänapäeva inimeksistentsi keerukuse üle. Huumor toimib võrratu pingemaandajana – varitseb ju meeletu oht kõlada totralt, kui küsida 20-aastasena publikult, mis on elu mõte.

Tähelepanuväärne on vorm, millesse suured küsimused on pakendatud. Tulevikuküsimusi lahendatakse 2000. aastate alguse arvutimängu esteetika ja helide keskel. Paistab, et käimas on uus nostalgialaine, milles igatsetakse Super Mariot, GTA-d, kehvade eriefektidega ulmefilme ja pikseldatud esteetikat (mõelgem kasvõi Tesla värskele Cybertruckile). On ka võimalus, et kliimakatastroof kuulub endiselt ulme valdkonda – ehkki teadlaste sõnutsi on selle tõenäosus juba mõnda aega suur –, ent inimese kujutlus suudab seda hoomata vaid düstoopilise arvutimänguna. Küllap on siin natuke mõlemat.

Eesti teatri suurel juubelihooajal, kui möödub 150 aastat esimesest Vanemuise Seltsis lavastatud Koidula näidendist, on paslik mõelda, miks näitlejad lavale üldse tulevad. Tudengite teatripäevadel oli kokkutulemise põhjuseks teatriarmastus kõige siiramal kujul.

Teatripäevade omamoodi võtmetegelased on Kolm Tarka – sel aastal Madis Milling, Ott Kilusk ja Ringo Ramul. Kolm Tarka ei jaga truppidele mürri ega kulda, vaid õhtuti pärast etendusi head nõu ja ausat tagasisidet. Ei anta auhindu ega võistelda au ja kuulsuse pärast, ei selgu kõige säravamat näitlejat ega nutikamat lavastajat. Tegelikult ongi festival rohkem omakeskis nautimiseks, sest väikesed saalid täituvad kerge vaevaga ainuüksi teiste truppide näitlejatest.

Talviselt vaikses Viljandis õpitakse uut, jagatakse kogemusi ning minnakse siis taas värskena tagasi kodusesse proovisaali ja muude toimetuste juurde.


Tudengid pidasid teatripäevi

Möödunud kuu keskpaigas, 14.–16. veebruarini, võis Viljandis kohata tavapärasest enam teatrilembeseid üliõpilasi – toimusid tudengite teatripäevad. Lavalaudadele astus viis truppi. Eestist olid esindatud tsirkusestuudio Folie, Tallinna Tehnikaülikooli tudengite T-teater ning improteater Ruutu10. Soomest oli kohale sõitnud Helsingi noorteteater Kellariteatteri ning Leedust mitteverbaalsele teatrile truu Kinetic Theatre Troupe.

Ele Loonde

semiootika bakalaureusetudeng

Galerii: 

Jaga artiklit