Futulabist saavad üliõpilased otsida enda oskuste arendamiseks erinevaid võimalusi.
FOTO: Andres Tennus

Praktikapakkumised ühes kohas

Ettevõtlus

Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab on seadnud sihiks viia kokku praktikavõimaluste otsijad ja pakkujad.

Mõte sellest, et Tartu Ülikoolil võiks olla oma praktikakeskkond, mis ühendaks nii ülikooli, üliõpilased kui ka ettevõtted, sündis majandusteaduskonna praktika arendusjuhi Anneli Lorenzi sõnutsi umbes kaks aastat tagasi. Veebruaris kuulutati välja, et selline keskkond on loodud ja kannab nime Futulab.

Kui küsida Lorenzilt, millised tunded teda seoses praktikakeskkonna loomisega valdavad, vastab ta esmapilgul ootamatult, et kurvad. „Sest ükski asi ei tohi elus nii kaua aega võtta,“ selgitab ta. „Kui räägime, et meil kõigil peavad olema IT-pädevused, aga praktikakeskkonna ideest teostuseni läheb aega peaaegu kaks aastat, siis ilmselgelt on see liiga pikk aeg. Ma arvan, et see on see koht, kus peame küsima, kuidas saada palju kiiremaid lahendusi. Üliõpilane ei kasuta enam ainult paberit ja pliiatsit,“ arutleb Lorenz.

Futulabi loomise idee sai Lorenzi sõnul tõuke tõigast, et tööportaalid on suunatud tööotsijatele, kuid mitte praktikakohta otsivatele üliõpilastele. „Futulabiga tahame toetada tudengitele oluliste oskuste, näiteks enda müümise oskuse arengut,“ sedastab ta.

2019. aasta augustis liitus ülikooliga projektipraktika arendamiseks ja elluviimiseks Merily Heinalo. „Koos Merilyga jõudsime arusaamani, et praktikakeskkonda võiks kasutada kogu ülikoolis. Lisaks tekkis mõte koondada sellesse keskkonda projektipraktika ehk tuua kokku kindla eesmärgiga projektid, milles oodatakse üliõpilasi osalema erinevate ülesannete lahendamisel,“ ütleb Lorenz. Üleülikooliliseks läkski keskkond projektipraktika lisamisega. Ta täpsustab, et projektipraktika käivitamist toetab ülikooli arengufond.

Nimi tuli tudengitelt

Ent selline eri võimalusi koondav keskkond vajas nime ja sobiva leidmiseks võeti appi üliõpilased. Merily Heinalo kirjeldab, et selleks korraldati mitu ajurünnakut. „Valituks osutus Futulab, mis sobis üliõpilastele ja mille üle konsulteerisime ka mitme õppejõuga. Miks Futulab on hea nimi? Sellepärast, et see kõnetab nii eesti- kui ka ingliskeelseid üliõpilasi,“ põhjendab ta. „Futu nagu future ja futuristlik ning lab nagu labor.“

„Suures plaanis näeme, et see keskkond aitab tõhustada nii ülikoolisisest kui ka ülikoolivälist koostööd,“ kirjeldab Heinalo keskkonnale pandud lootusi. „See võiks aidata kergendada nii instituutide, õppejõudude kui ka programmijuhtide tööd – praegu saadavad ettevõtted oma praktikapakkumisi paljudele eri inimestele ülikoolis, aga Futulabi eesmärk on praktikapakkumiste infot koondada ilma vahepealsete lülideta ning samal ajal anda ka üliõpilasele võimalus teha ennast nähtavaks.“

See tähendab, et üliõpilane saab praktikakeskkonnas luua oma profiili, milles ta võib esile tuua näiteks teda huvitavad valdkonnad, aga rõhutada ka oma tugevaid külgi ja näidata juba omandatud kogemusi. Ning nagu öeldud, koondatakse keskkonda ka projektipraktika ideed, mis loovad võimaluse osaleda kindlates projektides.

Kõik need üliõpilastele antud võimalused ise infoni jõuda ei tähenda, et praktika käigus lastaks neil tegutseda omapäi. Heinalo sõnutsi on igal projektil ja praktikal juhendaja, kes asjade käigul silma peal hoiab. Projektipraktika jaoks ei otsita aga juhendajaid ilmtingimata ülikooli töötajate seast, vaid kaasa võivad lüüa teisedki, sealhulgas ülikooli vilistlased. Osaleda võib võimalust mööda. Juhendamine ei ole kindlalt piiritletud ja juhendama ei pea tingimata algusest lõpuni. „Võib tulla projekti mentoriks või pidada kas või ühe seminari või loengu – nii kuidas sobib,“ märgib Heinalo.

Praktikat tegevate üliõpilaste jaoks on kord aga karmim. TÜ õppeosakonna õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse juhataja Ülle Hendrikson juhib tähelepanu sellele, et alates 2020/2021. õppeaastast peab vähemalt 6 EAP eest praktikaaineid olema kõigis bakalaureuseõppekavades. See aga, kas praktika läbimine on kohustuslik või vabatahtlik, sõltub Hendriksoni sõnutsi õppekavast.

Arendab oskusi

TÜ õppeosakonna õppekvaliteedi peaspetsialist Ene Voolaid ütleb, et õppeosakond on Futulabi keskkonnast teadlik ning selle võimaluste üle arutamiseks on toimunud ka mitmeid kohtumisi. „Kindlasti loob see ühist inforuumi ja arusaama sellest, kuidas ja milliseid pädevusi on üliõpilastel võimalik praktika käigus arendada ning millist analüüsi tuge nad selle juures vajavad,“ lisab ta. Voolaid rõhutab, et seejuures on oluline ka tõik, et ettevõtete, organisatsioonide ja vilistlastega tehakse koostööd.

„Futulabi keskkonnal on oluline roll projektipraktika võimaluste kajastamisel. Kogu Tartu Ülikooli jaoks projektipraktika süsteemi loomine on ülikooli arengufondist rahastatav tegevus, mille eesmärgiks on valdkonnaülese õppetöö arendamine nii erialaste praktiliste oskuste, ettevõtlikkuse kui ka teiste ülekantavate oskuste, näiteks meeskonnatöö, projektilahendamise, väljendus- ja kuulamisoskus, kujundamiseks,“ ütleb Voolaid.

Ta selgitab, et projektipraktikas tekitatakse valdkondade vahelised üliõpilasmeeskonnad, kes otsivad praktika käigus lahenduse koostööpartneri poolt pakutud või ise leitud probleemidele ning viivad neid ellu. „Projektipraktika võimaldab ülekantavaid oskusi arendada ise ettevõtlusprotsessis osaledes: tuleb leida idee, kavandada tegevused, luua toimiv meeskond jne.“

Majandusteaduskonna praktika arendusjuht Anneli Lorenz ütleb, et kuna praktika on samasugune õppeaine nagu teised, siis peab sel olema ka kindel algus ja lõpp. „Praktika on protsess, kus on olemas kvaliteedikriteeriumid ja kindlad ülesanded. Ikka selleks, et üliõpilane saaks oma arengu jaoks võimalikult palju,“ sõnab ta. „Praktika annab üliõpilasele võimaluse ka mõnes asjas läbi kukkuda. Tähtis on see, et ta analüüsib ja teeb järeldused. Ka pärast ebaõnnestumisi on oluline, et silm endiselt säraks, sest hurjutama ei hakka keegi. See on hea võimalus õppida,“ lisab Lorenz.

Kui praktika soovitakse mingil põhjusel pooleli jätta, tuleb Merily Heinalo sõnutsi esmalt aru pidada praktikakoordinaatori või programmijuhiga, et leida üles põhjused ja otsida lahendusi. „Kui õppija tõesti leiab, et praktika ei aita tal täita oma eesmärki või ta ei saa teha neid asju, mille jaoks ta sinna läks, siis tulebki leida uus praktikakoht,“ selgitab ta, kuid toonitab, et tudeng peab selleks oma initsiatiivi üles näitama. „Praktika juures on väga oluline, et üliõpilane seab endale koostöös praktikabaasipoolse juhendajaga eesmärgi ja ülesanded, mida ta tahab täita.“

Õppeaja jooksul võib praktikat teha ka mitu korda. „Meie soov on, et üliõpilased tunnetaksid, et tööturule minemiseks ja õpitu kinnistamiseks on praktika tingimata vajalik. Kuidas siis muidu oma teadmisi proovile panna ja rakendada? Praktika loob võimalusi sügavamaks õppimiseks, et tekiksid seosed õpitu ja selle rakendamise vahel.“

Mis kasu on Futulabist aga nende erialade üliõpilastele, kelle praktikakord on kindlalt paigas, näiteks arstiteaduse tudengitele? „Arvamus, et peab tegema ainult õppekavas olevat kohustuslikku praktikat ja siis on kõik, ei pea paika. Ei ole piiri, mitu korda üliõpilane praktikal käib,“ vastab Heinalo. „Futulabi eesmärk ei ole lõhkuda või asendada olemasolevat praktikasüsteemi, vaid pakkuda üliõpilastele lisavõimalusi, eelkõige projektipraktikana, mis ühendab eri õppekavade üliõpilasi.“

Kogemusi ei pea Heinalo kinnitusel omandama üldsegi ainuüksi oma erialaga seotud valdkonnas. „Praeguses kirjus ja muutuvas töömaailmas eeldatakse, et ülikooli lõpetajatel on väga heade üldoskuste pagas,“ sõnab ta. „Ma arvan, et tänapäeval on küsimus üliõpilases endas – kui tal on motivatsiooni ja tahtmist ka kohapeal õppida, siis praktikale saamise võimalused on olemas.“

Tagasihoidlik huvi

Heinalo rõhutab, et Futulabi keskkond pole mõeldud ainuüksi praktikapakkumiste vahendamiseks, vaid selle alla koondatakse ka kõik teised võimalused, mis lubavad üliõpilastel end arendada. Näiteks soovitakse, et tulevikus oleks Futulabis info üliõpilastele laiemalt huvi pakkuvate seminaride kohta. „Praegu oleme saanud kirja panna vaid Startup Labi seminarid, aga töötame selle nimel, et veebilehele koonduksid seminarid tervest ülikoolist. Näiteks nõustamiskeskuse pakutavad seminarid on tegelikult nii üldised, et neil omandatud oskusi või teadmisi on vaja igal üliõpilasel, olenemata sellest, millises valdkonnas ta õpib,“ ütleb Heinalo. „Seminaridel osalemine ei pea olema seotud praktikaga,“ täpsustab ta.

Artikli valmimise ajal on Futulabi lehel vaid mõned üksikud praktikapakkumised ja oma profiili loonud üliõpilased võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Praktikante otsib näiteks paberjäätmetest soojustusvilla tootev osaühing Werrowool. Futulabis oleva kuulutuse järgi seisneks praktika toote sertifitseerimisprotsessi läbiviimises. Sealsamas lisatakse, et „mahu poolest on tegemist pigem magistri- või doktoritööga, kus praktikant võiks abistada“.

Ettevõtte juhatuse liikme Juhani Peedimaa sõnul pole neil praktikantidega varem kogemusi olnud, kuid ülikoolidega on koostööd tehtud. Sellest ka kontaktid, misläbi jõudis Werrowooli kuulutus Futulabi. „Kuna sertifitseerimisprotsess on mahukas, siis ilmselt praktikandid kõike ära ei tee,“ tunnistab Peedimaa. Ta tõdeb, et küllap peletab ambitsioonikas ülesanne üliõpilasi ka eemale – vabariigi aastapäevaks polnud keegi temaga ühendust võtnud.

Sellest, et praktikandil peaks olema kõrval juhendaja, pole ta kuulnudki. „Ütleme, et kui mul praegu keegi algaja tudeng tuleks, siis ta peaks tulema juhendajaga koos – ma arvan, et tudeng ei saa hakkama niisuguse asjaga, nagu me eeldame. Kuna meie firma on suhteliselt väike, siis ei ole meil aega, et pühenduda praktikandile ja hakata teda algusest peale koolitama,“ sedastab ta, ent loodab siiski, et ehk jääb kuulutus mõnele magistrandile või doktorandile silma ja pakub huvi.

Anneli Lorenz kommenteerib, et kuigi praktikantidel on ka ülikoolis juhendaja, ei kontrolli ega juhenda ta ettevõttes tegutsemist. Selleks peab ettevõtja ikkagi ise inimese leidma. Ta lubab aga, et ettevõttega võetakse selguse saamiseks ühendust.

Merily Heinalo tunnistab, et Futulabiga seoses on tööd veel omajagu. „Praegu on praktikapakkumisi ja üliõpilaste profiile vähe, sest turundamise ja levitamisega tuleb veel kõvasti tegelda,“ põhjendab ta.

Sellegipoolest on nii õpilased kui ka ettevõtted Heinalo sõnutsi andnud Futulabile juba positiivset tagasisidet. Mis puudutab õppejõudude arvamust, ütleb Heinalo, et instituutidel on tekkinud Futulabi kohta küsimusi. „Vajalik on isiklik lähenemine, seletamine, võimaluste väljatoomine ning ettepanekute kuulamine ja arvestamine. Head mõtted tulevad ikka aruteludest ja omavahelisest suhtlusest,“ lisab ta.

Küsimusele, milline võiks Futulab olla viie aasta pärast, vastab Lorenz pikemalt mõtlemata: „Äge! See peab saama selliseks, millest kõik üliõpilased tahaks osa saada!“ Nii Heinalo kui ka Lorenz arvavad, et viie aasta pärast toimib keskkond juba hästi. „Ülikoolis toimub iga päev midagi huvitavat. Küsimus on, kuidas see üliõpilasele kättesaadavaks teha. Futulab võib olla üheks sillaks,“ lubab Lorenz.

Maarit Stepanov

UT peatoimetaja

maarit.stepanov [at] ut.ee

Jaga artiklit