Tšillipiprad Click & Grow' taimelabori riiulitel.
FOTO: Sven Paulus

Maailma parima mulla otsingul

Ettevõtlus

Tartu Ülikooli füüsika instituudi ja idufirma OÜ Click & Grow koostöö maailma parima, loodushoidliku mulla otsingul tõi projekti lõpuks kaasa rohkem küsimusi kui vastuseid.

Nutikaid ja uuenduslikke taimekasvatuspotte ning ürdiaedu arendav Click & Grow seisis kolm aastat tagasi keeruka ülesande ees. Firma soovis arendada edasi oma pottides kasutatavat tasakaalustatud toitekeskkonna tehnoloogiat SmartSoil. Eesmärk oli asendada senine polümeermaterjal samalaadsete omadustega, ent biolaguneva, loodusliku ja odavama komposiitmaterjaliga.

«Kui tahad oma toodet maailmas müüa, siis peab sel alati olema kõik parim: nii lamp, muld, kastmissüsteem, kooste kui ka kasutusjuhend,» tõi Click & Grow’ arendusjuht Priit Pedastsaar esile projekti käimalükkamise põhjused.

Ka varem TÜ-ga näiteks nii leedlampide spektrite kui ka taimede hingamise mõõtmise asjus koostööd teinud firma võttis ühendust ülikooli materjaliteadlastega ja koos asuti nuputama viise, kuidas luua taimekasvuks parim substraat.

Mõne aja pärast leitigi koostööks sobiv vorm ja rahastus. Selleks sai SA Archimedese ja Eesti Teadusagentuuri pakutav nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute meede Nutikas, mis toob kokku Eesti ettevõtted ja teadusasutused. Seejärel võis 176 400 euro suurune tootearendusprojekt alata.

Teadlaste kaasamise väärtus

Pedastsaare sõnul on firma viimase üheksa aasta jooksul rääkinud kõigi Eesti suuremate ülikoolidega, aga seni on see alati olnud võrdlemisi keeruline, projektipõhine ja lühike tegevus.

«Lähed koputad uksele, näed hinnakirja ja tellid. Aga kui targad teadlased mõtlevad sinu tegevuse peale, siis on see väga suur väärtus ja erineb tuntavalt sellest, kui lased teha hinnakirja alusel laboris mõne analüüsi,» kirjeldas Pedastsaar.

Seega andis eelmainitud meede võimaluse teha koostööd paremini, pakkudes ühtlasi rohkem vabadust ja püsivust. Mõni probleem on tootearenduses niivõrd kompleksne, et vajab paar aastat tegelemist, ja just seda Nutikas võimaldaski.

Nii kirjutati algsesse arendusplaani eesmärk töötada välja looduslik ja biolagunev liimaine, mis aitaks hoida kasvusubstraadi komponente koos.

Projektis osalenud TÜ materjaliteaduse teadur Martin Järvekülgrääkis, et koostööpartneritel oli väga selge soov saada tootmisse maailma parim muld, mis kasvataks taimi kõige tõhusamalt. Sooviti, et substraat oleks võimalikult loodushoidlik ning et ka selle tootmine oleks lihtne ja keskkonnasäästlik.

Seejuures tulisamuti arvestada materjali poorsuse ning liimaine hüdrofiilsusega, et turba ja kookose massist substraat saaks piisavalt märguda. Tuli leida võimalikud liimained ning teha neist sobivad ja õige kujuga tükid. Seejärel sai hakata nende sees katsetama taimede kasvamist.

«Katsetasime neid algul ühe taimeliigiga ja selle õnnestudes juba teistega. Seejärel tegime hinnaarvestuse ja hindasime skaleeritavust, et saada valmis potentsiaalselt tööstuslik retsept,» ütles Järvekülg.

Taimed hindasid progressi

Projekti muutis keeruliseks asjaolu, et selle tuum oli elus komponent ehk kasvav taim. Click & Grow’ taimefüsioloog Ann Inger Kari sõnul moodustas suure osa ettevõtmisest taimkatsete tegemine: taimed pidid otsustama, kas neile meeldib arendatav materjal või mitte.

«Hindasime seda näiteks idanemiskiiruse järgi. Jälgisime taimekasvu visuaalselt ja katse lõpus kaalusime taimed, et hinnata nende kasvatatud biomassi hulka,» ütles ta.

Peale selle kasutati projekti käigus mitmesuguseid muudetavaid parameetreid, katsetades nii vee- kui ka katalüsaatorihulgaga.

«Kui esialgses arendusplaanis võis strateegiaid olla umbes kümmekond, siis lõpuks oli läbiproovitud variante paar korda rohkem,» märkis Järvekülg. Seda, et projekti lõpuks kerkis küsimusi tunduvalt rohkem kui vastuseid, möönis ka Pedastsaar, kelle sõnul on seetõttu plaanis projekti jätkata.

Väljatöötatud kasvusubstraadi põhimõte on sarnane sellega, mis oli tootel ka varem: looduslikke kiude hoiab koos liim, et aine ei pudiseks laiali, ent samal ajal imab substraat korralikult vett ning hoiab sobivat niiskust ja õhku, et taim saaks kasvada. Ka on kasvupinnases väetised ja lisaained.

«Mulda on vaja lubjata, et sel oleks õige happesus. Samuti on selles toiteelemendid ja katsetame ka mükoriisadega,» rääkis Pedastsaar.

Uue kasvusubstraadi loomisel võeti üheks sihiks selle biolagunevus, kuna Click & Grow proovib iga etapiga minna üha loodushoidlikumaks. Kari sõnul on see ühest küljest mõistlik ja teisalt moekas. Ka Pedastsaare meelest on vastutustunne planeedi ees oluline, sest taimesõpradena on nad ettevõttes ka loodusesõbrad.

Aga miks sisaldavad firma tooted ja pakendid siiski plasti? Põhjus on äritegemise mastaabis.

«Kui oled väike Eesti ettevõte, ei ole esialgu teisi variante. Muidugi tahaks teha kohe kõik õigesti, aga alguses ei saa, sest see ei vea rahaliselt välja. Omaette küsimus on see, miks ei võta suurettevõtted oma pakenditest plasti välja,» julgustas Pedastsaar teisigi vaatama keskkonnaküsimustega peeglisse.

Koostöö lõi uue kompetentsuse

Kuidas aga hindavad projektis osalenud partnerid koostööd meetme Nutikas käigus, millest on nüüdseks rahastatud üle 40 projekti? Järvekülje hinnangul on praegu teadlastel mure, et ühiskonna reaalsete vajadustega kohandumine on tegelikult väga ebamugav.

«Ei saa tiksuda ja teha rahulikult seda teadust, mida olen siiani teinud, vaid tulebki vaadata, mis on need tegelikud arendusküsimused,» muigas ta. Siiski näeb materjaliteadlane, et teadusesse tuleb juurde üha rohkem noori, kes on huvitatud ühiskonna probleemide lahendamisest.

Omamoodi katsumuseks peab Järvekülg sedagi, et TÜ materjaliteadlaste töörühm võttis täiesti väljastpoolt küsimuse, millele vastamiseks puudus neil enne sisuliselt igasugune kompetentsus. «Küll aga oli meie tiimil tänu varasemale teaduse tegemise taustsüsteemile selge tahtmine teha ära midagi tegelikku ja kasulikku.»

Samuti on teaduri meelest kriitilise tähtsusega see, et meede võimaldas rahastada suunda kolme aasta jooksul pidevalt ja nõnda sai ettevõttele vajaliku pädevuse arendada vähemalt mingi tasemeni välja.

«Meil teadlastena oli võimalik teha lähteülesanne endale selgeks, kohaneda olukorraga ja saada aru, kuidas seesuguseid ülesandeid lahendada. Muidu on ettevõtted paratamatult alati selles lõksus, et Eestis on teadlased olemas, aga tõenäosus, et nad oskavad firma spetsiifilisele küsimusele kohe vastata, on tegelikult väga väike,» ütles Järvekülg.

Materjaliteadlane lisas, et projekt andis teadlastele võimaluse minna täpselt selle poole, kuhu nad olid ka tegelikult huvitatud liikuma.

«Ettevõtjana on see väga tore, et saad alustava firmana palgata endale kolm materjaliteadlast, mis muidu oleks mõeldamatu,» kiitis Pedastsaar.

Tema sõnul pöörduks Click & Grow ikkagi samade inimeste poole juhul, kui ettevõttel oleks vaja saada näiteks materjalist niiskust kätte, sest teadlastel on ligipääs ülikooli taristule ja tutvustele. Nõnda saab ka Eesti teadustulemusi palju lihtsamini kätte ja kasutada. Lisaks aitas projekt kaasa sellele, et firma tutvusringkonnas on nüüd palju rohkem teadlasi.

«Meie ettevõttes on turundajad, klienditoespetsialistid, müügimehed ja aednikud, aga selline luksus nagu oma teadlane, on väikese ettevõtte jaoks üpris haruldane,» lausus Pedastsaar.

Sven Paulus

vabakutseline ajakirjanik

Jaga artiklit