Anette Aav on valmis kõigile õpetama, kuidas nutiklass töötab.
FOTO: Sandra Saar

Nutiklass aitab parandada tudengi esinemisoskust

Tudengid

Õppeaasta algul sai õigusteaduskond kaks nutiklassi, mis pakuvad senisest hoopis teistmoodi õpivõimalusi ja panevad proovile nii õppejõud kui ka üliõpilased.

Selle õppeaasta alguseks valmisid Tartus ja Tallinnas õigusteaduskonna interaktiivsed õppeklassid, mis võimaldavad kasutada aktiiv­õppemeetodeid nii klassiruumi sees kui ka kahe klassi vahel. Nüüd võib õppejõud anda loengut kahes linnas korraga. Samasuguse tehnoloogiaga klasse Eestis rohkem pole, teadaolevalt on sellised olemas Hispaanias ja Suurbritannias.

«Õigusteaduskonnal on tudengid nii Tartus kui ka Tallinnas. Nutiklassid võimaldavad meil teha rühmatöid kahe linna vahel või korraldada loenguid ja seminare kahes õpperuumis korraga,» ütles nutikate õppeklasside projektijuht Anette Aav.

Klassis olevate seadmete abil saab koostada ja pidada videoloenguid. Moodullaudu on võimalik õppetöö vajaduste järgi ümber paigutada. Nii saab lihtsa vaevaga teha klassiruumist kas või kohtusaali. «Nutiklass võimaldab arendada modernseid õppemeetodeid, mis sobituvad hästi ühe tänapäevase ülikooli ja uue tehnoloogiateadliku tudengi­põlvkonnaga,» märkis Aav.

Tavatu klassiruum

Klassi astudes ei avane sugugi harjumuspärane pilt ülikooli loenguruumist. Lauad on paigutatud nii, et moodustuksid rühmad. Iga rühma jaoks on seina peal suur ekraan.

Samasugune ekraan on õppejõul, kes saab kuvada sellel oleva info ka kõigile teistele ekraanidele ja jälgida selle kaudu, kuidas tudengid ülesandeid lahendavad. Oma ekraanipilti saavad teistel ekraanidel näidata ka üliõpilased.

Tartu uues nutiklassis alustatakse õppetööd esialgu peamiselt IT-õiguse üliõpilastega, kelle õppekava on tihedalt seotud tehnoloogiavaldkonnaga.

Aav selgitas, kuidas nutiklassi mõte sündis: «Miks mitte õpetada nii modernset teemat nagu IT-õigus veidike tavatute meetoditega? Meie õpetajad on praktikud ja palju maailmas ringi käinud. Seal teistsuguseid lahendusi nähes tekkiski idee ka oma tudengitele midagi uudset pakkuda.»

Tänu uuele lahendusele on võimalik Tartus ja Tallinnas toimuvat õigusõpet paremini siduda. Samuti saab neis klassides teha rahvusvahelist koostööd, juhul kui välismaa ülikool kasutab sama programmi. Seadmed ühilduvad ka Skype’iga.

Peale uhkete tehnikavidinate annab õppetööle palju juurde ka laudade teistsugune paigutus. Ringikujuliselt seatud lauad annavad paremaid võimalusi diskussiooni tekitada. Tänu sellele saab loengust sujuvalt seminar, kus tudengid võivad aktiivselt kaasa rääkida.

Ekraanid võimaldavad üliõpilastel jooniseid teha, salvestada, jagada, selgitada. Teistele esinemine teeb õppetöö kindlasti huvitavamaks. «See võib mõnel üliõpilasel tekitada ka stressi, aga õigusvaldkond on niikuinii stressirohke ning jurist peab oskama esineda ja ennast väljendada. Uus nutiklass aitab neid oskusi rohkem arendada,» on Aav kindel.

Nutiklasse võivad kasutada ka teised ülikooli üksused, kui õigusteaduskonnal seal parasjagu õppetööd ei toimu.

Selleks tuleb lihtsalt oma soovist teada anda.  Muidugi võtab funktsioonide selgekssaamine aega ja neid on vaja enne õppima tulla, aga Aav on lahkelt nõus õpetama.

Eesmärk on õpetada

«Ülikooli eesmärk on õpetada ning kui me saame teisi instituute ja erialasid toetada, siis teeme seda heameelega,» lausus ta.

Uusi tehnilisi võimalusi õpib kasutama ka tugipersonal, et siis, kui projektijuht parajasti kohal pole, oleks klassis töötaval õppejõul kelleltki abi saada.

Sotsiaalõiguse professor ja sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaan Gaabriel Tavits on juba nutiklassis loenguid andnud.

«Niisuguses klassis oleks tavalise slaidiloengu pidamine ilmselge ressursi raiskamine,» lausus ta.

Tavits kirjeldas, et juba esimese loengu ajal tekkis soov kasutada uusi võimalusi: teha jooniseid, kasutada suurel ekraanil slaidi ja tahvlit korraga, jagada ekraani üliõpilastega ning suunata neid tegema rühmatööd, kus nad saavad oma lahenduse kuvada eraldi ekraanidele.

«Nii paneb juba üks tavaline loeng nutiklassis õppejõudu mõtlema rohkematele võimalustele ning seega muutma senist õppetööd,» arvas Tavits.

Vandeadvokaat Risto Hübner on samuti uues nutiklassis loengut pidanud. Ta ütles, et kogemused on olnud pigem head, sest nutiklass pakub teabe esitamiseks uutmoodi interaktiivseid võimalusi. Tema hinnangul meeldib uus süsteem ka üliõpilastele.

Hübner mainis aga ka mõnda tõrget. Paaril korral keeldus nutipliiats tahvlile kirjutamast ja üksnes kustutas teksti. Samuti oli raskusi arvutipildi kuvamisega ekraanile.

«Need väiksemad sekeldused on tingitud tõenäoliselt asjaolust, et enne loengute andmist ei olnud mul võimalust seadmetega lähemalt tutvust teha. Kui tutvus tehtud, saab kindlasti ka need küsimused kiiremini lahendatud,» arvas Hübner.

Nutiklassides kasutatakse Sony süsteemi Vision Exchange ja seadmed läksid maksma 168 000 eurot. Peale selle tuli teaduskonnal soetada mööbel.

Nutikad õppeklassid Tartus Näituse tänava õppehoones ja Tallinnas Kaarli puiesteel on valminud Tartu Ülikooli ASTRA projekti «Per Aspera» raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit