Pärnu kolledži tudengid mõtlesid välja idee, kuidas meelitada autojuhte piirkiirusest kinni pidama. Kui politsei annab trahvi tehes piitsa, siis nemad ahvatlevad präänikuga.

Pärnu kolledži avatud ülikooli tudeng ja InLimiti idee autor Olav Karulin rääkis, et InLimit on mobiilirakendus, mille kasutaja alla laadib ja mis jääb telefoni taustale nii-öelda tiksuma. Iga kord, kui inimene on autoroolis ja peab lubatud kiirusest kinni, kogub ta punkte. Piirkiirust mõõdetakse satelliidiga.

Punktide eest pakutakse erinevaid autodega seotud hüvesid, näiteks saab suvel tasuta parkida Pärnu ranna juures ning soodustusi autokauplustes ja -pesulates.

Karulin ütles, et tegu on äärmiselt lihtsa, kuid geniaalse ideega, mis tuli talle pähe Rakveres ühel mentorite koolitusel, kus osalejad arutasid omavahel, kui raske oli kohale jõuda, sest keegi sõitis liiga aeglaselt või hoopis kihutas ja tekitas sedasi liiklusohtlikke olukordi. Siis Karulin mõtleski, et küll oleks tore, kui viisakad liiklejad saaksid midagi selle eest, et nad käituvad liikluses korralikult ning jõuavad sihtpunkti kohale elusalt ja tervelt.

Karulin rääkis, et miski­pärast kipub kihutamine olema Eestis väga tavapärane. Politsei on üritanud seda trahvidega reguleerida. Idee autor seletas, et aastas on keskmiselt 1400 liiklus­õnnetust ja liikluses hukkub umbes 70 inimest. Väiksemaks pole seda arvu paraku saadud, kui välja arvata 2017. aasta. Karulini hinnangul on kiiruse ületamisega seotud 30% õnnetustest ja kaudselt seotud 20%. See on ettevõtte tegevjuhi sõnul raske küsimus.

«Piirkiiruse ületamine on tegelikult päris valus probleem. Kes ei tahaks, et lähedased õhtul turvaliselt koju jõuaksid,» lausus ta.

Tiimi polnud

Idee autor rääkis, et mõte idanes tal peas poolteist aastat, sest polnud sobivat meeskonda, kellega edasi tegutseda. Eelmisel sügisel osales ta aga Tartu Ülikooli STARTER-i programmis, kuhu läks kohale kindla idee ja eesmärgiga leida omale tiim. Ta oli mõelnud, et ühineb STARTER-iga, kui saab endale meeskonna. Ja selle ta ka sai.

Sügisel alustati ettevõtte arendamist ja Karulin loodab, et märtsikuu lõpuks on rakendus avalik ja kõik soovijad saavad selle endale telefoni alla laadida.

Ka Maanteeamet oli noorte loodud rakendusest huvitatud ja soovib arvatavasti aprilli keskel algavas liikluskampaanias ettevõttega koostööd teha. Seega on InLimitil praegu väga kiired ja tegusad ajad, et kõik enne kampaania algust töökorda saada.

Kõigepealt saab telefoni­rakenduse alla laadida Androidi telefonile, aga varsti peaks lisanduma ka operatsiooni­süsteem iOS.

Selleks, et taolist ideed ellu viia, on vaja ka koostöö­partnereid. Karulin rääkis, et nad mõtlesid, millised firmad võiksid olla autojuhtidele olulised. Pärast seda helistasid nad neile ettevõtetele ja tutvustasid oma ideed.

Partnerite otsimine ei olnud tegevjuhi sõnul kuigi raske. Praeguse seisuga tuleb erinevaid ettevõtteid aina juurde. Viimati löödi käed Europargiga, kes hakkab pakkuma klientidele parkimiseurosid. Rakenduse kasutaja sõidab teatava arvu kilomeetreid ja saab siis tasuta parkida. Kuigi InLimit on Pärnu ettevõte, otsivad nad koostööpartnereid üle Eesti, et tegevus ei piirduks ainult ühe kohaga.

InLimiti meeskonnas oli algul neli inimest, aga ükski neist ei teadnud IT-st suurt midagi. Siis liitusid tiimiga selle valdkonna asjatundjad ja praegu on seal kokku kuus liiget: tegevjuht Karulin, turundusjuht, müügi­juht, küberturbespetsialist, kodulehe haldaja ja Java programmeerija. Karulin ise õpib Pärnu kolledžis ettevõtlust ja projektijuhtimist. Müügi- ja turundusjuht on samuti kolledži tudengid, kes õpivad esimesel kursusel sama eriala.

Karulin rääkis, et nende idee on nii hea ja lihtne, et sinna saab tulevikus muudki lisada. Praegu on siiski plaan rakendus tööle saada, turgu katsetada ja vaadata, kuidas kõik läheb ja mida oleks vaja muuta, kui üldse on.

Pärast seda kavatseb InLimit minna Euroopa turule, sest idee autor usub, et ka välismaal võib olla taolise rakenduse vastu huvi.

Ekspordiks on esimesed sammud juba astutud. Karulin seletas, et on olemas selline Eesti ja Läti ühine mentorlusprogramm nagu Ekspress Eksport. Just hilja­aegu andsid nad sisse avalduse, et ettevõte saaks programmiga ühineda. Tegevjuhi sõnul on see ekspordiks hea algus.

Maanteeameti tellitud uuringust «Sõidukiirus 2015» selgus, et tervelt 57% juhtidest peab kiiruse ületamist 10 km/h võrra vastuvõetavaks. 48% küsitlenutest ületas piirkiirust linnas ja 82% põhiteedel.

Suurem osa sõidukijuhte peab enda sõidustiili teistest ohutumaks ja hindab oma kiirust ekslikult tegelikust väiksemaks.

Kiiruse ületamine ei ole küsitlus­uuringute põhjal liiklejate arvates nii ohtlik kui joobes juhtimine, sõidu ajal mobiil­telefoni kasutamine või punase tule alt läbi sõitmine.

2016. aasta küsitluse järgi oli kõige vähem levinud lubatud kiiruse­piirangu ületamine linnades ja asulates: üle poole aktiivsetest sõidukijuhtidest järgis linnades ja asulates kehtivat kiirusepiirangut, kolmandik ületas seda 1–5 km/h võrra ja veidi üle kümnendiku veel rohkem.

Ohtlik möödasõit

2016. aastal peeti kiiruse ületamise kõige sagedamaseks põhjuseks möödasõitu. Samal aastal arvasid enam kui pooled aktiivsed sõidukijuhid, et piirangut ületati ka teiste liiklejate kiirusest tingitud kiirusevaliku ja ühtlases liiklusvoos sõitmise tõttu (nende väidetega olid täiesti ja pigem nõus 72%).

69% arvas, et kiirust ületati kogemata, ja 64% leidis, et seda tehakse, sest kiiruse ületamist kuni 10 km/h võrra peetakse üldiselt vastuvõetavaks. 57% sõidukijuhtidest tõi esile sellised kiiruse ületamist soodustavad sõidu­tingimused nagu hea ilm, teeseisund, hõre liiklus vms.

Sama suur vastanute osakaal pidas põhjuseks kehtestatud piirangu mittevastavust tegelikele oludele ja visuaalsele teekeskkonnale. 53% arvas, et piirangut ületatakse, sest kiirustatakse mõnele kohtumisele.