TÜ Ideelabori ja Ajujahi koostöös korraldatud «Ideede raju» toob igal sügisel kokku maailma muutma sajad noored.
FOTO: Andres Tennus

Ettevõtlusõpe annab noortele veel rohkem võimalusi

Ettevõtluse eri

Ettevõtlusõpe on Tartu ülikoolis viimastel aastatel jõudsalt arenenud ja üha rohkemate noorteni jõudnud. Õppejõud usuvad, et ettevõtlikkus annab noortele enam võimalusi elus edukas olla.

Ettevõtluse õppetooli juhataja Mervi Raudsaar rääkis, et sel õppeaastal on õppetoolilt tellitud rekordarv ettevõtluskursusi. «Järjest rohkem huvi on ka selle vastu, et ettevõtlusõppe aineid eri õppekavadesse lõimitaks – oleme programmijuhtide ja teiste valdkondade vastutajatega palju läbirääkimisi pidanud,» ütles Raudsaar.

Head eeskuju ülejäänud ülikoolile annab näiteks Viljandi kultuuriakadeemia, kus ettevõtlus­õpe on kõigile üliõpilastele lausa kohustuslik. Ettevõtluspraktika annab seal igale soovijale võimaluse luua oma ettevõte ning teha Viljandimaa loomemajandus­keskuses arendustööd.

«Kohustuslikesse asjadesse suhtutakse tavaliselt eelarvamustega, aga esimeste loengutega saab see tõke üldjuhul murtud,» seletas Raudsaar. Ettevõtlusõppe läbimine ei sunni tema sõnul kedagi ettevõtjaks hakkama – piisab ka sellest, kui olla lihtsalt ettevõtlik ühiskonnaliige. Kasuks tuleb see igal juhul.

Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse (EIK) peaspetsialist, ettevõtluse lektor Marge Täks lisas, et ettevõtlikkusel ongi palju laiem väljund kui ettevõtjaks hakkamine.

Ettevõtlikkus tuleb kõikjal kasuks

«Toetame ettevõtlikkust selleks, et aidata noortel enda tegude eest vastutust võtta ja saada neil tegusateks maailmamuutjateks, kes ei oota, et keegi nende eest kõik ära teeks,» rääkis Täks.

Ettevõtlusainete üliõpilased saavad oma äriideid arendades mitmeid elulisi ülesandeid. Näiteks peavad nad leidma potentsiaalsed kliendid ja nendega suhtlema. Nii saavad nad teada, mis nende tootest või teenusest on tegelikult klientidele huvitav ja vajalik. Praktiline kogemus aitab õpitud teooriat paremini tegeliku eluga siduda.

Samamoodi on kasu kohtumistest ettevõtjatega, kes käivad vabatahtlikult noortele oma kogemustest rääkimas.

«Tudengitel lähevad silmad särama, kui nad näevad ja kuulevad, mida ka tuntud ettevõtjad on läbi teinud. Kuidas neil on midagi ebaõnnestunud, mida nad sellest õppisid ja kuidas raskustest üle said. Praktikud innustavad noori katsetama, et ka enda kohta rohkem teada saada,» jutustas Täks.

Raudsaar lisas omalt poolt, et ka ettevõtjad, kes loenguid peavad või mentoriks tulevad, on positiivset tagasisidet andnud. Noortega suheldes saavad nad palju uusi ideid ja energiat.

Erinev kogemus rikastab koostööd

Loenguruumi koguneb ettevõtlusega tutvuma tavaliselt kirev seltskond, kelle varasem selle valdkonnaga seotud kogemus on väga erinev. Õppejõudude jaoks on väljakutse panna eri taustaga inimesed koos tööle, aga just sellised erinevused aitavad üheskoos välja mõelda palju põnevamaid plaane, kuidas iseenda või teiste elukvaliteeti paremaks muuta.

Mervi Raudsaare sõnul rikastavad koostööprojektid nii õppetööd kui ka valmivaid äriplaane, millest võib väga huvitavaid ettevõtmisi välja kooruda. Seda on näidanud näiteks äriideede võistlus «Kaleidoskoop», kus aastate jooksul on peale TÜ üliõpilaste osalenud ka tudengid teistest Tartu kõrg­koolidest ning isegi mitmed gümnaasiuminoored.

«Uute inimestega suhtlemine ja uute asjade proovimine toob mugavustsoonist välja. Meie asi on noortele oma kursustel või Ideelaboris turvalist keskkonda pakkuda ja neid julgustada. Väga vahva on hiljem näha säravate silmadega inimesi, kes on koos millegi lahedaga hakkama saanud,» kinnitas Raudsaar.

Just Ideelaborist ja sellega seotud projektidest on eri tasemetele mõeldud ettevõtlusainetele veel palju abi. Sellega kuulub kokku ka tudengite äriideede arenduse ehk eelinkubatsiooniprogramm Starter, kuhu on kaasatud teisedki kõrgkoolid, kutseõppeasutused ja gümnaasiumid.

Starter pakub inspiratsiooni­üritustest koosnevat programmi neile, kelle õppekavas ettevõtlust pole, aga kes soovivad teada, kuidas oma äriideed arendada. Programm aitab leida meeskonna­kaaslasi ning pakub võimalust teha koostööd ka kogenud ettevõtjate ja mentoritega.

«Seal saadav praktiline kogemus ja omandatud oskused aitavad tööturul paremini hakkama saada, sest annavad ühelt poolt tõuke alustada oma äriga ning teisalt arendavad selliseid üldpädevusi nagu meeskonnatöö, avaliku esinemise ja tegevuste planeerimise oskused,» loetles Marge Täks.

Peale selle leiavad teadus­mahukad ideed nõustamisabi Aivar Perelt teadus- ja arendusosakonnas. Ettevõtjatega aitab kontakti saada partnerlusprogramm.

Tänavu algas kolm aastat vältav üleriigiline ettevõtlusõppe programm, mille juhtpartner on Tartu ülikool. Programmi eesmärk on edendada ettevõtlusõpet ja kujundada Eesti haridussüsteemis ettevõtlikku hoiakut.

Lihtsamalt öeldes tahetakse luua kõigile üldhariduskoolide, kutse- ja kõrgkoolide õppuritele võimalus osaleda ettevõtlus­õppes.

Programm edendab õpet üle riigi

Marge Täks, kes on ka selle programmi sisujuht, rääkis, et kuigi sihtrühma kuuluvad kõik alates 1. klassi õpilastest kuni ülikoolide doktorantideni, loodetakse tulevikus õpetajahariduse kaudu jõuda ka nooremateni.

Praegu ei ole ettevõtlusõpe üldhariduses kohustuslik, vaid valikaine, mida eriti ei rakendata. Õppekavad on koolides niigi üle koormatud ning huvilised saavad tuge kooliväliselt, näiteks ettevõtliku kooli programmis ning oma õpilasfirmat edendades.

«Mitmed uuringud näitavad, et aktiivse ettevõtliku hoiaku ja loovuse toetamist tuleks alustada juba lasteaias. Gümnaasiumis sellega alustades oleme juba hiljaks jäänud. Ettevõtlikkus ja loovus peaksid juba varem olema elu loomulik osa,» tõi Täks välja.

Lahendus võiks olla ettevõtlus­õppe lõimimine erialaainetesse. Kuidas seda eri haridustasemetel kõige paremini teha, püütaksegi ettevõtlusõppe programmis teada saada.

Kõige rohkem saavad ettevõtlikkuse arendamiseks ära teha õppejõud, kellel on võimalus arendada noorte ettevõtlikkust isikliku eeskuju toel, rakendades uusi algatusi ja ettevõtlikkust toetavaid õppemeetodeid.

Mervi Raudsaar tunnistas, et lisatöö nõuab õppejõududelt suurt algatust ja palju energiat. Õppeainete vahel on praegu veel vähe omavahelist sünergiat, koostöö aitaks seda suurendada. Nii saaksid üliõpilased näiteks eri õppeainete raames üht ja sama põnevat projekti arendada.

«Jah, see on ajamahukas, aga ka märgatavalt tõhusam kui tavapärane teoreetiline õppetöö, millega oleme harjunud. Koostöö tulemusena läheb üliõpilane ülikoolist ära paremate oskuste ja teadmistega,» viitas Raudsaar.

Koostöö toob rohkem teadmisi

Marge Täksi sõnul on kõige alus õppejõu tahe muuta õpetamist, teha uusi asju, algatada, proovida – õppida koos õppuritega. Tema meelest oleks vaja tekitada võrgustik õpetajatest ja õppejõududest, kes juba arendavad oma õppeaines ettevõtlikkust ja on valmis oma kogemusi jagama.

«Kuuleme tihti seda, et eestlased võiksid omavahel rohkem koostööd teha. Saaksime vähemalt oma tudengitele head eeskuju anda ja näidata, et koos teha on mitte ainult lõbusam, vaid ka tulusam. Ja lisaks on võimalik rohkem õppida nii üliõpilastel kui ka õppejõududel endil,» rääkis Täks.

Ettevõtlusõppe arendamine Tartu ülikoolis ja Eestis laiemalt on suur tööpõld, kus on vaja palju pingutada. Õnneks tõdevad õppejõud, et ülikooli juhtkond toetab tugevalt ettevõtliku ülikooli kuvandi loomist ja sellele suunatud muutusi. 

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

ettevõtlusõpe