Välistudengid soovisid mändide istutamisega öelda Eestile aitäh siin veedetud aja eest.
FOTO: Merilyn Merisalu

Noored istutasid metsa 3000 männitaime

Reportaaž

Mai alguses istutasid TÜ välistudengid ja Tartu katoliku hariduskeskuse õpilased SocialErasmus nädala raames Järvselja ühele raiesmikule 3000 mändi, et anda Eesti loodusele midagi omalt poolt tagasi.

Reede hommikul sõidab Tartust poolesaja kilomeetri kaugusele Järvseljale bussitäis noori, kel on hea meel, et sooja kevadpäeva saab veeta metsas värske õhu käes.

Kõigepealt kohtutakse Järvselja söökla juures metsaülem Priit Kasega, kes juhatab uudishimulikud lapsed ja välistudengid mööda kruusa- ning metsateid õigesse kohta. Seal tutvustab metsaülem noortele Järvselja piirkonda ning räägib, kus nad täpsemalt asuvad.

Esimesed metsade plaanistamised toimusid Järvseljal juba 1860. aastatel. 1921. aastal andis vabariigi valitsus sealse metsandiku Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonnale praktikabaasiks.

Metsa ei tuldud aga ainult andma ja teadmisi koguma. Omal ajal köeti kõiki ülikooli õppehooneid just Järvseljalt pärit puudega. Praegu osaleb seal igal suvel toimuvatel õppepraktikatel üle 400 Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli üliõpilase.

Suur kasu lihtsast tööst

Pärast lühikest piirkonna ja kevadise metsa ohtude tutvustamist võtabki metsaülem kätte männitaime, mis on veidi pikem kui tavaline pastapliiats ning näitab noortele, kuidas tuleb taimi istutades jälgida, et juureosa mulda saaks. Samuti ei tohi juur olla kaardus, vaid see peab jääma mulla sisse otse ehk püsti.

«Taimedel peab olema 1,5 meetrit vahet ja istutada tuleb ettetehtud vagudesse. Ärge vagude äärde või vagude vahele taimi istutage,» õpetab Kask.

Samuti peab meeles pidama, et töötegemise ajal tuleb kindlasti kindaid kanda – need kaitsevad nahka nii mustuse ja villide kui ka männiistikutele pritsitud taimekaitsevahendite ärrituse eest.

Innukad noored võtavad järjekorda, et kindad, labidad ja panged koos väikeste männitaimedega kätte saada ja tööle asuda. Huviga jälgitakse, kuidas abimetsaülem Tanel suurt istikupuhmast lahti harutab ja kännul männijuured kirvega jupi jagu lühemaks kaksab.

«Miks te need maha raiute?» uurib üks õpilane. Tanel seletab, et nii on istutustöö kergem ja õnneks on männil tugev juur, mis maapinnast võimalikult palju toitaineid otsib.

Iga rühm saab endale pange sisse sada kirve alt läbi käinud taime ja asub siis vagusid valima. Seejärel asutakse sooja päikest nautides ja puukide üle valvet pidades kiirelt tööle.

Mõned välistudengid arutlevad omavahel, kuidas nad ei ole kunagi varem midagi sellist teinud. Samuti mõõdetakse sammudega taimede vahele jäävat maad ja kaheldakse, kas äkki on liiga pikk või hoopis liiga lühike vahe sisse jäetud.

Metsatukast kostab jutuvada ning vahepeal on linnulaulu seas kuulda lustakaid naerupahvakuid. Ukrainast pärit Aleksandra ja Tetiana ning prantslane Celin mõtlevad puid istutades, et võib-olla tulevad nad kunagi siia tagasi ja näevad, kui suureks on männid kasvanud.

«Tahame puude istutamisega öelda Eesti riigile aitäh siin veedetud aja eest ja anda enda poolt midagi tagasi,» ütleb Aleksandra.

Celini sõnul ei ole puude istutamine kuigi keeruline, sest enne tööle asumist anti selged juhtnöörid. «Üks kasutab lihtsalt labidat ning teine istutab ja paneb taime mulda!» ütleb ta naerdes.

Noored männid kui maitsev salat

Metsaülem Kask käib vahepeal õpilaste ja välistudengite seas ringi ning vaatab, kas töö on hästi tehtud. «Kooliõpilaste puhul on mõnikord vaja istutamistöö lausa üle teha, sest vahekaugusega on probleeme või kaotavad nad oma rea ära ja jätavad töö pooleli,» selgitab Kask.

Kuigi alati räägitakse enne istutustöö algust üle, et taim tuleb panna kindlasti ketasadraga tehtud vakku, satuvad mõned puud ikka näiteks kahe vao vahele.

«See ei ole muidugi metsa enda suhtes oluline, aga kui tuleb näiteks metsakultuuri hooldaja, siis ta ei pruugi taime märgata ja niidab selle lihtsalt maha,» toob Kask näiteks. Tänase tööga on ta aga väga rahul, sest taimed on istutatud õigesse kohta ja nende vahel on piisavalt palju ruumi.

Metsaülema sõnul istutatakse tavaliselt umbes hektarisuurusele maa-alale 3000 männitaime – nii palju istikuid jagati ka täna laiali. Näiteks kuuski istutatakse sama suurele alale see-eest vähem – 2000.

«Nelja kuni viie aastaga kasvavad need täna istutatud männitaimed umbes meetripikkuseks. Aga neil on palju vaenlasi, näiteks kitsed ja põdrad, kelle jaoks on noor kasvuhoones kasvatatud mänd nagu mõnus salat,» kirjeldab Kask.

Sergei, Kristina ja Petr on moodustanud mändide istutamisel väga rahvusvahelise meeskonna – esimene neist on pärit Slovakkiast, teine Tšehhist ja kolmas Moldovast. Kristina sõnul on ta varem kodumaal taimi istutanud küll, kuid puid istutab ta esimest korda.

«Kuna me Tartust väga tihti välja ei sõida, siis on nii tore sellise ilusa ilmaga väljas olla ja midagi kasulikku teha,» sõnab Kristina.

Sergei ja Petr naljatlevad aga, et kui Eesti pindala katab peaaegu 60% mets, siis miks nad täna üldse metsa istutavad.

«Tegelikult on puude istutamine suurepärane võimalus teha midagi teistsugust, mida iga päev ei tee. Samuti on meil suur tahe teha midagi Eesti jaoks, et meist jääks siia midagi maha,» ütleb Petr.

Ameeriklane Jason on ainsa välistudengina metsa istutamas juba teist korda. Aasta tagasi sattus väljasõit vihmasele ajale ning noormees meenutab naerdes, kuidas vesistes kraavides ukerdatud sai ja kui mossis olid väikeste kingakestega metsa tulnud sõbrannade näod.

«Minu arvates on oluline loodusele midagi tagasi anda, sest inimesed ei mõtle eriti palju keskkonnale ega loomadele. Kui on võimalus loodusesse tulla, siis näed tegelikult, missugune mõju sul sellele on ja mida on võimalik selle heaks ära teha,» räägib Jason, kes on kodumaalgi palju sarnast tööd teinud.

Just seepärast tahtis ta kindlasti ka sel aastal puude istutamisest osa võtta. Eelmisel korral tehti tööd muidugi teisel raiesmikul ja teistes tingimustes. «See, et me oleme täna hoopis mujal, kui tookord, näitab seda, kui palju on tarvis veel teha!» sõnab ta.

Bussitäie vabatahtlike jutuvada ja naer täidab metsa mitmeks tunniks. Töö edeneb päikest nautides kiiresti ja peagi saavad kõik vaod taimedega täidetud. Aeg on kõrvalasuval lõkkeplatsil maitsta väljateenitud suppi ja sõita tagasi Tartusse, meel rahul, et midagi olulist sai tehtud.

Merilyn Säde

UT toimetaja 2014–2016

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit