Tartu Ülikool alustas 20. juunil eestikeelsetele õppekavadele õppima asuda soovijate avalduste vastu võtmist.
Avaldusi oodatakse nii gümnaasiumilõpetajatelt, bakalaureusekraadiga edasiõppijatelt kui ka paindlikku sessioonõpet eelistavatelt täiskasvanud õppijatelt. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.
Tartu Ülikool on töötanud välja erialade kompassi ERKO, mis aitab koolilõpetajal leida edasiõppimiseks sobiva eriala ja suurendab teadlikkust Tartu Ülikooli õppekavadest.
Kui Eesti elanike seas populaarseks saanud valimiskompass aitab leida endale valimiste eel maailmavaateliselt sobiva erakonna, siis ERKO näitab teed haridusvaldkonnas.
Tartu Ülikool on alates 2009. aastast pakkunud kooliõpilastele võimalust tudengivarjuna huvipakkuva bakalaureuseõppe erialaga tutvuda. Sellest semestrist oodatakse varje ka magistriõppe üliõpilastele.
Hoolimata segadust tekitavast uuest õppekorralduseeskirjast oli tulevasteks õppuriteks kandideerijad Tartu ülikoolis ka sel aastal hulgaliselt.
Väga paljud kandidaadid sisseastumise pärast muretsema ei pidanudki, sest said võimaluse ülikooli astuda neile sobival erialal sisseastumiseksamiteta ja vestlusteta. Kolm eriti heade tulemustega ülikooli pääsenud noort torkavad silma enese- ja sihikindlusega, ent väike ootusärevus on esimese õppeaasta eel nende hinges siiski.
17. juulil ilmus Tartu Postimehes Marju Himma artikkel «Eksam peletas sisseastujaid». Pealkirja lugedes ilmub silme ette kuri vanaätt, kes hirmust värisevaid noorukeid ülikooliukselt minema ajab: kohutavad eksamid ei lase lastel ülikooli astuda! Jah, statistikast on selgesti näha, et eelistatakse erialasid, kus ei ole sisseastumiseksameid, kuid nagu mu klassijuhataja tavatses öelda: statistika on nagu miniseelik: näitab küll palju, aga kõige tähtsama jätab ikka varju.
