Psühholoogia ettevõtluses: utoopia või võimalikkus?
Teist korda toimunud «Tudengite äriideede kaleidoskoobi» võitis Psühhobussi meeskond, kes võidust innustunult oma tegevust ettevõtluse tähe all jätkavad.
Tartu ülikooli õigusteaduskonna bakalaureusetudeng Madli Uutma ja psühholoogia magistrant Madis Vasser kinnitavad, et Psühhobussi vastu tunti juba varakult suurt huvi. Madis tunnistab, et esinemiseks tuli pakkumisi juba siis, kui Psühhobussi kontseptsioon oli alles väljatöötamisel. See andis indu juurde, sest suur nõudlus kujuneva teenuse järgi oli olemas. Seetõttu asus meeskond kärmelt mõtlema, mida rahvale vaatamiseks ja katsetamiseks pakkuda.
Psühhobussi meeskonna liikmed selgitavad inimestele igapäevaseid nähtusi, kuid lisavad sinna teadusliku nüansi. Nii loodetakse, et teadus jõuab inimestele lähemale. Psühhobussi esinemistel lükatakse ümber levinud valearusaamu, näiteks selle kohta, et osa inimesi tunnevad näo järgi ära, kui inimene valetab. Ühtlasi näitavad esinejad, milleks on aju võimeline, kus silm petab või kuidas saab inimene kiiremini lugema hakata või paremini asju meelde jätta. Rääkida ja näidata on Madise sõnul väga palju.
Interaktiivsus on sõna, milleta Psühhobuss ei saa. Selleks, et teha psühholoogia inimestele lähedasemaks, annavad esinejad vaatajatele võimalusi eksperimentides kaasa lüüa. Ei maksa karta, et kord Psühhobussi esinemist külastanutel pole järgmisel korral seal enam midagi teha.
«Võtame vastu tellimuse, mis teemal Psühhobussilt esinemist soovitakse, seejärel kulub olenevalt teemast umbes kuu aega, et kava kokku panna,» ütleb Madli. Selle aja sisse jääb materjalide otsimine, teadusartiklite lugemine ja nende vormimine etteasteks. Niisiis ei käi Psühhobuss kogu aeg ainult üht rada pidi: see, millest nad räägivad, oleneb väga suuresti sellest, kes ja kuhu nad esinema kutsub.
Tänavu 4. veebruaril toimus Psühhobussi esimene esinemine ja seda meenutavad nii Madis kui ka Madli hea sõnaga. «Ülikoolilt tuli pakkumine, kas me ei sooviks esineda Tartumaa üheksandate klasside avatud uste päeval. Olime nõus ja panime kiiresti kava kokku,» räägib Vasser. Esimene esinemine sai väga sooja vastuvõtu, see andis omakorda noortele märku, et Psühhobussist võib saada midagi suurejoonelist.
Psühhobuss soovitab tulevasele ettevõtjale:
1. Ära karda! Kui sul pole valmis toodet, on vaid kontseptsioon või prototüüp, siis võib ka sellest palju suurt ja võimast sündida! Psühhobuss on hea näide.
2. Mentoreid ei ole vaja ainult «Kaleidoskoobiks», samuti ei leia neid ka ainult sealt. Ole julge ja astu oma ideega spetsialistidele ligi: nemad oskavad sind suunata, samuti tunnevad nad hea idee kergesti ära.
3. Sea endale verstapostid, et oleks, mille nimel pingutada. Verstapostid peavad olema julged ja raskesti saavutatavad, niipea, kui selleni lõpuks jõuad, on aru saada, et oled hakkama saanud millegi suurejoonelisega.
4. Moodusta enda ümber suurepärane meeskond!
5. Ausus ennekõike: kriitika on edasiviiv jõud, sõbrad peavad suutma vajadusel üksteise ideid kritiseerida.
6. Paberimajandus ja ettevõtlus – ära lase ennast sellest hirmutada. Kui asud reaalselt asja kallale, siis näed isegi, kuivõrd loogiline ja hoomatav kõik on.
Verstapostid
Juttude levikul on teavasti kulutule kiirus, niisiis kogunes Psühhobussile järjest rohkem esinemisi. Ühel hetkel helistati Eesti rahvusringhäälingu saatest «Ringvaade» ja meeskond kutsuti stuudiosse külla. Sealt alates läks asi kiireks: vaja oli luua Facebooki konto ja kodulehekülg, rääkimata paljust muust. «Ringvaade oli heaks verstapostiks, mis ärgitas meid kiiremini tegutsema, sest see oli võimalus, mida ei saanud käest lasta,» ütleb Madli. Selleks, et saates endale väikestviisi promotsiooni teha, hakkas peale kibe töö. Katsed tuli pisut ümber teha, luua kava ja teha endale selgeks, mida saates rääkida. Ilmselt need, kes saadet nägid, nõustuvad, et noored tulid otse-eetri pingega suurepäraselt toime.
Teine verstapost tekkis tänu ühele kokkusattumusele. Nimelt lendasid Madli ja Tartu ülikooli majandusteaduskonna ettevõtluskeskuse lektor Mervi Raudsaar puhtjuhuslikult ühe ja sama lennuga reisile. Jutu sees mainis Madli lektorile Psühhobussi ja see tekitas Raudsaares huvi. Ta pakkus, et Psühhobuss võiks olla üks tudengite äriideede konkursil osaleja. Mõte meeldis Madlile väga, kuid hiljem ei leidnud ta võistluse kohta informatsiooni, mistõttu jäi see esialgu kõrvale. Ühel päeval kirjutas aga Raudsaar Madlile ja uuris, kuidas siis osavõtuga «Kaleidoskoobist» jääb. Mõte oli jätkuvalt sümpaatne, kuid siis selgus tõsiasi: «Kaleidoskoop» on ühe päeva kaugusel.
Meeskond asutas end päevaks harjutuslaagrisse, et olla ettekandeks täielikult valmistunud. «Me harjutasime esitlust, vaidlesime, siis harjutasime veel – kõik oli viimse sekundini lihvitud, niipea, kui Madli ütleb viimase sõna, kukub viimane sekund,» meenutab Madis.
Nagu elus ikka, ei garanteeri harjutamine täielikku õnnestumist. Mis siis juhtus? Madli eesmärk oli kahe minuti jooksul anda Psühhobussist ülevaade, sinna hulka kuulus ka üks katse, mis hõlmas endas kõlaritest müra laskmist. Helilõik hakkas ennast aga kordama, mistõttu kadus pool aega. «Mulle tundus aga, et žüriil oli täitsa lõbus, et selline asi juhtus, nad olid hästi sõbralikud,» räägib Madli. Ülejäänud aja vuristaski Madli, mida sai päev enne kõvasti harjutatud. Žüriilt tuli tagasiside, et Psühhobuss ilmselt ei vaja «Kaleidoskoobi» võitu, nad saaksid selle raha ka ise kokku.
Madli istus kohale ning saatis Madisele sõnumi, et ilmselt võitu sel korral ei tule. «Sest sellise signaali ma justkui žüriilt sain,» ütleb Madli. Kui aga välja kutsuti juba kolmanda koha võitja, istus Madli endiselt auditooriumis tänukirjata ja plaksutas. Välja kutsuti teise koha võitja – Madli aplodeeris. Kui välja kutsuti esikoha võitja Psühhobuss, jalutas Madli auditooriumi ette, surus vapralt kätt, poseeris mõnel pildil ja oli natukene šokeeritud, sest võit oli niivõrd ootamatu.
Ettevõtlus
Selleks, et jõuda ettevõtluseni, on vaja areneda ja arendada ka oma kontseptsiooni, olla midagi suurepärast ja hoopis teistsugust. Just selle kõige nimel on Madise ja Madli meeskonnal abikäed ehk kolm mentorit: matemaatika ja informaatika teaduskonna doktorant Kristjan Korjus, Ideelabori juht Kalev Kaarna ja eksperimentaalpsühholoogia teadur Andero Uusberg. Neil kõigil on abistamiseks oma viis: Korjus abistab kontseptsiooni laiendamisel ja arendamisel, Kaarna aitab meeskonnal mõelda turundusele ja promotsioonile. «Andero Uuseberg vaatab, et me katsete ajal täitsa jama ei ajaks,» naerab Madis. Teadur aitab meeskonda katsete ja selgituste juures, et kõik, mida räägitakse, vastaks ka tõele.
Juba enne «Kaleidoskoobil» osalemist tuli Psühhobussi meeskonnale mõte, et tegelikult peaks ikkagi ettevõtte tegema, sest esinemispakkumisi tuli ilma turunduse ja promotsioonitagi väga palju. Toona oli see kõigest mõte, kuid nüüd saab see tõelisuseks: kui kõik läheb hästi, saab juuli alguses Psühhobussist osaühing. Madli loodab, et mõne aja pärast on Psühhobussiga tegevad ligi 20 inimest. Salamisi lisab ta, et äkki on võimalik laieneda isegi välismaale, sest huvi tuntakse juba ka seal.
Kas Eestis on tunda konkurentsi, sest olemas on ju ka Teadusbuss? Tegelikult on asi nõnda, et otseselt pole Psühhobussil bussi, paigast paika liigutakse muu transpordiga. Psühhobuss on niivõrd keskendunud oma suunale, et muude teadusharudega võistlemine siinkohal segama ei hakka. Igaüks teeb lihtsalt oma asja ning kipub olema nišikaup nii või naa. Madli meelest on aga ainult positiivne, kui teisedki samal viisil teadust populariseerivad.
Psühhobussi tulevik on ere, seetõttu võtavad nad suve natukene rahulikumalt, esinedes küll siin-seal, ent kogudes siiski auru selleks, et sügisest täie rammuga tööle hakata. Huvitunud näevad Psühhobussi Tartu Hansapäevadel, kus nad lubasid põnevaid eksperimente rahvale tutvustada.
Signe Ivask
signe.ivask [at] ut.ee
Lisa kommentaar