„Naistearst saadab naist tütarlapseeast kuni vanaduseni. Me ei keskendu ühe organi või organsüsteemi haigusele, vaid kogu elu jooksul toimuvatele muutustele,“ ütleb Tartu Ülikooli sünnitusabi, günekoloogia ja geneetika professor Kristiina Rull.

Professor Rulli sõnul hõlmab sünnitusabi ja günekoloogia eriala tervet naise elukaart. Noores eas, kus kujuneb välja hormonaalne tasakaal ja toimub bioloogiline küpsemine, on sagedased menstruatsioonitsükli häired ja kõhuvalud. Viljakas eas patsientide nõustamisel ja ravil tõusevad esiplaanile raseduse ja sünnitusega seotud mured ja rõõmud. Üleminekuperiood ja vanem iga toovad kaasa omad probleemid.

Tänu rikkalikule veebiinfole, ajakirjandusele ja sotsiaalmeediale on inimeste günekoloogiaalane teadlikkus kasvanud. Nii mõnigi on koolitanud end doktor Google’i abiga (vähemalt oma arvates) päris heaks asjatundjaks.

„Ühelt poolt see abistab meedikuid nõustamisel. Näiteks emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringutel osalemise aktiivsus tasapisi suureneb. Naised oskavad arstilt rohkem küsida ja teha teadlikumaid valikuid. Teisalt on oht, et tekivad piiratud arusaamad, mis sõltuvalt infoallikast võivad olla üsna kaugel tegelikust elust,“ räägib Rull.

Meedias kuvatav ettekujutus ideaalsest sünnitusest alati ei realiseeru, suunamudijast „eksperdi“ pakutud ravi ei kattu arsti määratud raviga ja suust suhu levivad väärarvamused võivad panna naisi asjatult muretsema või lausa valesid otsuseid langetama.

Räägitakse, et hormoonid ajavat paksuks ja tekitavat vähki, et pillide võtmine tegevat viljatuks, et pärast spiraali panekut hakkavat naisel habe kasvama, et raseduse ajal tulevat süüa kahe inimese eest ja et tulekahju pealt näinud rasedal sünnib tulemärgiga laps.„Väidetakse, et kui ema raseduse ajal kardinaid vahetab, siis läheb lapsel nabaväät ümber kaela. Seda loetelu võiks jätkata veel pikalt. Ükski neist müütidest ei pea paika, kuid vahel on üsna keeruline inimeste arvamusi muuta,“ nendib Rull.

Õnneks näitasid mõne aasta taguse naistekliinikus tehtud uuringu „Happy Pregnancy“ tulemused, et enamik rasedaid usaldab arsti rohkem kui sotsiaalmeediast ja internetiavarustest pärinevat teavet. Seega on meediku sõnal suur kaal, mis omakorda tähendab ka suurt vastutust.

Mõistagi teeb sünnitusabiarstile muret sündimuse langus, kuid tegelikult paneb enam muretsema sünnitajate vanuse tõus. „Viimase 30 aastaga on nii esma- kui ka korduvsünnitajate vanus kerkinud, seda keskmiselt kuue aasta võrra. Vanuse kasvades aga naise viljakus kahaneb ja sagenevad rasedustüsistused,“ tõdeb Rull.

Üha enam vajatakse viljatusravi, raseduse katkemist esineb rohkem ning nõudlus sünnieelse diagnostika ja embrüote testimise järele suureneb. See kõik toob kaasa ridamisi eetilisi küsimusi. „Peame arvestama, et debatid geneetilise testimise ja sellel põhinevate valikute üle ühiskonnas alles algavad,“ ütleb ta.

Kristiina Rull on lõpetanud 1996. aastal cum laude Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal, 2003. aastal residentuuri sünnitusabi ja günekoloogia erialal ning 2009. aastal doktorantuuri. Tema doktoritöö „Inimese kooriongonadotropiini beeta alaühiku geenide ekspressioon ja varieeruvus ning korduv raseduse iseeneslik katkemine“ sai üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil terviseuuringute valdkonnas esimese koha.

Ta on osalenud mitme rahvusvahelise kliinilise uuringu tegemisel ja täiendanud end nii Euroopas kui ka USA-s. Kristiina Rull on mitme erialaühingu liige – muu hulgas juhib ta Eesti Naistearstide Seltsi pädevushindamise komisjoni tööd –, on ülikooli kliinikumi naistekliiniku vanemarst-õppejõud sünnitusabi ja günekoloogia erialal ning alates 1. veebruarist 2023 Tartu Ülikooli sünnitusabi, günekoloogia ja geneetika professor. Alates 1. septembrist on Kristiina Rull ka naistekliiniku juht.

UT palus uuel professoril täita ankeedi, et saaksime temaga tutvust teha.

Uurimistöö sisu mõne lausega

Minu uurimistöö fookuses on rasestumise ja rasedusega seotud probleemid alates viljatusest ja raseduse katkemisest kuni sünnitusjärgse perioodini. Kitsam huvi on leida loote normaalset arengut ja raseduse kulgu häirivad tegurid ning leevendada rasedustüsistuse mõju nii emale kui ka lapsele.

Teadustöö kasu ühiskonnale

Teadustöö laiem eesmärk on aidata kaasa sellele, et rasedus ja sünnitus oleksid ema tervist säästvad ning sünniks terve laps. Terved inimesed on ühiskonnale suur väärtus.

Parim osa igapäevatööst

Suurimat heameelt teeb see, kui näed, et sinu teadmised ja oskused on toonud perele oodatud tulemuse. Vahel on teekond terve lapse sünnini olnud pikk ja vaevaline, aga seda suurem on arsti ja teadlase rõõm. Tunnustus on seegi, kui tullakse tänama või kui lapsevanem saadab pildi kooli minevast lapsest. See kõik on suurem tunnustus kui „parim ettekanne konverentsil“.

Kõige põnevamad teemad, mida uurida

Mind kõnetab kõige enam rasedus ja see, kuidas kaks organismi, ema ja loode, omavahel suhtlevad. Miks ühel juhul kulgeb kõik ladusalt, aga teisel juhul tekivad probleemid või ei laabu koostöö üldse ja rasedus katkeb? Miks tekivad loote väärarendid ja kromosoomianomaaliad? Miks mõnel juhul ei õnnestu kuidagi paaril lapsi saada ja miks mõnel juhul rasestub naine ka n-ö võimatuna näivas olukorras?

Neile küsimustele on olemas mitmeid seletusi, kuid mida sügavamale kaevuda, seda rohkem tekib uusi küsimusi. Erilist vürtsi lisab see, et tegeleme ühe keha, kuid kahe (ja vahel kolme-nelja) patsiendiga, kellel võivad olla erinevad huvid. Iseäranis põnevaks teevad meie eriala „imed“ ja kummalised juhtumised.

Akadeemiline eeskuju

Olen töötanud naistearstina üle 20 aasta. Hea kliinilise vaistuga kolleegidelt olen õppinud, et oskuslikult võetud anamnees ja patsiendi läbivaatus annavad olulisima osa diagnoosist. Nüüdisaegsed diagnostikameetodid võimaldavad haiguse olemust täpsustada ja määrata täpsema ravi, kuid põhilise info saab arst ikkagi patsiendile otsa vaadates. Teadlastest hindan kõrgelt neid, kelle eesmärk pole niivõrd teadustöö maht, artiklite arv ja p-väärtus kui see, et tööst oleks ka reaalselt kasu.

Hobid

Vaba aja pühendan eelkõige perele. Meil on neli last. Vanematel poegadel on juba oma pered, tütred on veel kooliealised. Meeldib käia üheskoos reisimas ja looduses matkamas. Üks hobi on ka sport, eriti meeldivad mulle orienteerumine ja metsas ringi uitamine. Minu tervisesportlase kontol on üle paarikümne jooksu- ja suusamaratoni. Suvisel ajal tegelen aiandusega. Meil on peenramaa, kasvuhoone ja päris liigirikas lilleaed.

Töö üksi või rühmas?

Ettevalmistav töö üksi ning arutelu ja otsused rühmas.

Elu linnas või maal?

Elu Tartu-suuruses linnas.

Öökull või lõoke?

Lapse- ja noorukieas kindlalt öökull, aga aastatepikkune treening hakkab kallutama lõokese suunas.

Lugemine või kirjutamine?

Arukat juttu saab kirjutada hea lugemuse korral. Läbiloetu vajab aga info talletamiseks selle kirjutamist oma mõtetesse või paberile.

Lugemis-, vaatamis- või kuulamissoovitus

Praegu on öökapil raamat „Under the Knife“, mis räägib kirurgia ajaloost ja on vägagi silmaringi avardav. Igaõhtuseks lektüüriks on aastaid olnud ka lastekirjanduse klassikud: Astrid Lindgreni lood, Harry Potteri sarja raamatud.

Parim viis puhata

Kõige parem viis on füüsiline tegevus. Parim puhkus on loodusmatk või rogain, paadiretk või ka lihtsalt puude riita ladumine ja maa kaevamine. Eriti hea, kui seda kõike saab teha koos laste ja abikaasaga. Suviti ja võimaluse korral ka muudel koolivaheaegadel käime veidi ka Eestist ära, et olla töömõtetest kaugel. Keskkonnavahetus tekitab tunde, et puhkus kestab tegelikkusest kauem. Ühised teatris-, kinos- ja kontserdilkäigud on ka väga mõnusad viisid juhe seinast välja tõmmata.

Mida võiks teada sünnitusabi ja günekoloogia kohta?

Me ei keskendu ühe organi või organsüsteemi haigusele, vaid naise elu jooksul toimuvatele muutustele. Naistearst saadab naist läbi kogu elu, tütarlapseeast kuni vanaduseni, ja on abiks eri tervisehädade korral. Tegeleme menstruatsioonitsükli häiretega, pereplaneerimise ja lapse sünniga, üleminekueas ja menopausis avalduvate probleemidega.

Soovitusi loengusse tulijatele

Teen õppe- ja loengumaterjalid põhjalikud, kuid loengus räägin sellest, mis kuulajate tähelepanu köidab. Nagunii jääb loengust meelde vaid murdosa – enamasti see, mis tekitas arutelu ja elevust. Tudengid, küsige, vaielge ja mõelge kaasa, tehke ise loeng enda jaoks huvitavaks!