Tartu Ülikoolis kaitsti sügissemestri jooksul 50 doktoritööd. Teaduslikke teadmisi avardati nii humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste kui ka loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Juba kaitstud doktoritöödega saab lähemalt tutvuda Tartu Ülikooli repositooriumis DSpace. Kaitsmisele tulevad väitekirjad on olemas ülikooli raamatukogu lugemissaalis.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Mirko Cerrone kaitses semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Interspecies relationships: a zoosemiotic analysis of human-ape communication“ („Liikidevahelised suhted: inimeste ja inimahvide vahelise kommunikatsiooni zoosemiootiline analüüs“).

Liikidevahelises suhtluses tekivad vastastikku arusaadavad keeled, õpitakse kasutama uusi märke ning korduvad kohtumised toovad kaasa uusi tähendusi ja käitumist. Inimese ja inimahvide vahelisele suhtlusele keskenduvas doktoritöös arendatakse ideed, et omailma mõistet tuleks laiendada nii, et see hõlmaks ka jagatud tähendusi. Selline lähenemisviis võimaldab analüüsida eri liikide vahelist suhtlust, et parandada tehistingimustes peetavate loomade heaolu.

Juhendajad prof Timo Maran ja teadur Nelly Mäekivi, oponendid vanemteadur Matthew Chrulew (Curtini Ülikool) ja kaasprof Filip Jaroš (Hradec Králové Ülikool).

Helen Hint kaitses üldkeeleteaduse erialal doktoritööd „From full phrase to zero: a multifactoral, form-specific and crosslinguistic analysis of Estonian referential system“ („Fraasist nullini: eesti keele viitamisvahendite mitmefaktoriline, vormispetsiifiline ja keeltevaheline analüüs“).

Selleks, et kuulaja juttu mõistaks, peab kõneleja valima kellelegi või millelegi viitamiseks sobiva sõna või fraasi. Doktoritööst selgus, et eri keelte kõnelejad toetuvad eri viitamistavadele, mida kujundavad keele grammatika, eri viitevahendite kasutussagedus üldiselt ning kõnesituatsioon ja kontekst. Eesti keele tüüpiliste viitevahendite kasutusmustrite selgitamiseks saab lähtuda nii fraasi kitsamast tüübist kui ka mitmest tegurist, mis võivad olla tähendus- või kasutuskontekstipõhised.

Juhendajad prof Renate Pajusalu ja kaasprof Elsi Kaiser (Lõuna-California Ülikool), oponent prof Marja-Liisa Helasvuo (Turu Ülikool).

Tiina Hoffmann kaitses semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „La traduction cinématographique dans l’Estonie soviétique: contextes, pratiques et acteurs“ („Filmitõlge Eesti NSV-s: kontekstid, praktikad, inimesed“).

Taasiseseisvumise ajaks oli Eestist kujunenud Nõukogude Liidu subtiitertõlke eksperdikeskus, muu hulgas tehti Eestis kõik venekeelsed vaegkuuljate subtiitrid. Kui vene keelde dubleerimisel tsenseeriti filmid ideoloogiliselt sobivaks, siis eestikeelset subtiitertõlget ei tsenseeritud. Doktoritöös tuuakse esile toonase filmitõlkija kohati kummalised töötingimused ja tõlkimisel kasutatud strateegiad. Tegu on esimese sel teemal kirjutatud erialaülese monograafiaga.

Juhendajad kaasprof Elin Sütiste ja prof Antoine Chalvin (Ida Keelte ja Kultuuride Riiklik Instituut (INALCO), Prantsusmaa), oponendid prof Martin Barnier (Lyoni 2. Ülikool) ja vanemteadur Valérie Pozner (Prantsusmaa Riiklik Teadusuuringute Keskus (CNRS)).

Silja Härm kaitses religiooniuuringute erialal doktoritööd „Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalsed valikud usundiõpetuse õpetamisel“.

Doktoritöö tulemuste põhjal leiavad Eesti õpetajad, et usundiõpetus peaks lähtuma usuvabaduse tunnistamise põhimõttest, arvestama religioosselt pluralistliku maailmaga ega tohiks esitada ühtegi maailmavaadet õpilasele normatiivsena. Kuna Eesti koolides on usundiõpetus valikaine, siis valdavalt pole õpilased läbinud ainekava kohast usundeid tutvustavat kursust ning õpetajad peavad selle ainesisu liitma oma töökavasse. Probleeme on ka õpikute ja õppematerjalide vähesusega.

Juhendaja kaasprof Olga Schihalejev, oponent prof Martin Ubani (Ida-Soome Ülikool).

Janek Kraavi kaitses eesti kirjanduse erialal doktoritööd „Transgressioon ja transgressiivsuse poeetika eesti nüüdiskirjanduses“.

Alates 1990. aastatest domineerivad mitme Eesti kirjaniku loomingus sotsiaalse tegelikkuse kujutamisel varem põlu all olnud teemad, nagu pornograafia, sõltuvuskäitumine, vägivald ja usurüvetus, poliitiliselt provokatiivne käitumine, hullumeelsus, enesetapp. Doktoritöö on omalaadne kaitsekõne reeglite rikkumist kujutavale kirjandusele ja kunstile, mida vaatamata vastuolulistele reaktsioonidele võiks kontekstiteadlikumalt mõtestada ja heatahtlikumalt lugeda.

Juhendaja prof Arne Merilai, oponent kaasprof Mart Kuldkepp (Londoni Ülikooli Kolledž).

Lea Kõiv kaitses ajaloo erialal doktoritööd „Kirikukorraldus ja vaimulik elu rootsiaegses Tallinnas“.

Tallinna kiriklikus ajaloos oli 16.–17. sajand luterliku kiriku ülesehitamise ja kindlustamise ajastu. Poliitiline seotus Saksa-Rooma keisririigiga oli pärast Tallinna minekut Rootsi võimu alla katkenud, kuid linn püsis endiselt saksakeelse kultuuri mõjuväljas. Doktoritöös uuriti näiteks seda, millest sõltus Rootsi kirikupoliitika Tallinna suhtes; millist vastukaja said 17. sajandi Tallinnas religioossed otsingud ja luterluse probleemid ning kuidas mõjutasid need linna kiriklikku miljööd ja avalikku elu.

Juhendaja kaasprof Enn Küng, oponent prof Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool).

Riin Kõiv kaitses filosoofia erialal doktoritööd „The content and implications of nativist claims. A philosophical analysis“ („Nativistlike väidete sisu ja järelmid. Filosoofiline analüüs“).

Nativistlikud väited vormivad meie üldist arusaama iseendast, sellest, mis on meie jaoks hea ja võimalik, ning mõjutavad ka praktilisi otsuseid. Doktoritöös näidatakse, et eri teaduskontekstides võivad sellised sõnad nagu kaasasündinud, geneetiline jmt tähendada väga erinevaid asju. Autor selgitab, miks näiteks kaasasündinud, päritavate, geneetiliste põhjustega tunnuste kujunemine ja olemus võivad sõltuda organismi keskkonnast ja sellest, mida organism oma elutee jooksul kogeb.

Juhendajad prof Daniel Cohnitz (Utrechti Ülikool) ja prof Bruno Mölder, oponent prof Ingo Brigandt (Alberta Ülikool).

Triin Käpp kaitses teoloogia erialal doktoritööd „Kristlik väärtuskasvatus kristlikes koolides ning kristlike koolide roll Eesti ühiskonnas 21. sajandi algul“.

Doktoritöö eesmärk on mõtestada Eesti kristlikes koolides rakendatavat kristlikku väärtuskasvatust ning vaadelda kristlike koolide tähtsust 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Üldjuhul võib tõdeda, et meie kristlike koolide väärtuskasvatuses on kokku põimitud nii iseloomukasvatus kui ka ratsionalistlik kõlbluskasvatus. Peamise mõistena on kasutusel hingeharidus, mida nähakse terviklikuna õpilase ja kogu tema keskkonna suhtes.

Juhendaja kaasprof Olga Schihalejev, oponent prof Bård Eirik Hallesby Norheim (NLA Kõrgkool, Norra).

Larisa Mukovskaya kaitses vene keele erialal doktoritööd „Выражение квантитативности в имени в русском и эстонском языках“ („Kvantitatiivsuse väljendamine eesti ja vene noomenites“).

Esemete nimetustel võib olla mitmusevorm, kuid see, mis on ühes keeles kenasti tükikaupa loetletav, jääb teises keeles loetlemata. Konkreetsed esemed võivad esineda mõnes tekstis mitte kui esemed, vaid kui substants või aine. Doktoritöös selgitatakse näidete varal, kuidas sõna ainsuse- ja mitmusevorm on seotud sõna tähenduse, ümbritseva teksti ja sellega, kuidas sõnastikus esitatud tähendus võib kõnes muutuda. Eesti ja vene keeles esinevate ainsuse- ja mitmusevormide mõistatusi ja paradokse pole varem süsteemselt võrreldud ega kirjeldatud.

Juhendajad em-prof Irina Külmoja ja prof Birute Klaas-Lang, oponendid em-prof Hannu Tommola (Tampere Ülikool) ja Jelena Kallas (Eesti Keele Instituut).

Mariia Nesterenko kaitses vene kirjanduse erialal doktoritööd „Проблема женского литературного творчества в России в первой трети XIX в. Случай А. П. Буниной“ („Naiste kirjandusloomingu probleem Venemaal 19. saj esimesel kolmandikul. Anna Bunina juhtum“).

18. sajandi lõpus hakkasid Venemaal esile kerkima esimesed naiskirjanikud. Naiste tegelemine kirjandusega kutsus vene perioodikas esile ägedaid vaidlusi, muu hulgas naisliteraatide tegevuse talutavate piiride üle. Doktoritöös käsitletakse naiskirjanike osaluse tunnistamise protsessi poetess Anna Petrovna Bunina (1774–1829) näitel. Kriitikas ei pööratud tähelepanu Bunina uuendustele luules, küll aga parodeeriti tema vähem õnnestunud teoseid. Tegu on esimese süsteemse uurimusega naiste kirjatöö probleemist 19. sajandi esimesel kolmandikul.

Juhendaja lektor Tatjana Stepaništševa, oponendid lektor Irina Savkina (Tampere Ülikool) ja vanemteadur Tatjana Kitanina (Venemaa Teaduste Akadeemia vene kirjanduse instituut Puškini Maja).

Aleksandra Pakhomova kaitses vene kirjanduse erialal doktoritööd „Писательская стратегия и литературная репутация М. А. Кузмина в раннесоветский период (1917–1924 гг.)“ („Mihhail Kuzmini kirjanikustrateegia ja kirjanduslik reputatsioon varasel nõukogude perioodil (aastatel 1917–1924)“).

Kirjanik Mihhail Kuzmini mainet ja kirjanikustrateegia dünaamikat käsitlevas teadustöös pööratakse erilist tähelepanu tema ühiskondlik-poliitilisele positsioonile ja esteetikale. Doktoritöös analüüsitakse suurt hulka Kuzmini ilukirjanduslikke ja kriitilisi tekste, kusjuures paljusid neist esimest korda. Uurimistöö näitab üht võimalikku viisi kirjanike kohanemiseks 20. sajandi uute kultuuriliste tingimustega ning toob selgust perioodi, mida Kuzmini biograafias on kõige vähem uuritud.

Juhendaja Maria Borovikova, oponendid Lada Panova (California Ülikool Los Angeleses) ja lektor Gennadi Obatnin (Helsingi Ülikool).

Maarja-Liisa Pilvik kaitses eesti keele erialal doktoritööd „Action nouns in a constructional network: A corpus-based investigation of the productivity and functions of the deverbal suffix -mine in five different registers of Estonian“ („Teonimed konstruktsioonide võrgustikus: korpuspõhine uurimus mine-deverbaalsufiksi produktiivsusest ja funktsioonidest viies eesti keele registris“).

Eesti keeles on palju tuletusliiteid, mille abil on ühelt poolt võimalik rikastada keele sõnavara, teisalt aga aitavad need meil suheldes väljendada vastavalt vajadusele mingeid olukordi ja suhteid või nende osalisi. Doktoritöö tulemused näitavad, et eri tuletusliidete produktiivsus erineb oluliselt ka registriti: üldjuhul on kõigis registrites produktiivseim mine-liide, mis võimaldab reeglipärasel moel moodustada tegusõnadest nimisõnu nii, et muutub sõnaklass, ent mitte tähendus. Selgus, et kõigi tuletusliidete produktiivsus näib olevat suurem mitteametlikes registrites.

Juhendajad prof Liina Lindström ja Petar Kehayov (Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikool), oponent prof Jurgis Pakerys (Vilniuse Ülikool).

Triin Tark kaitses ajaloo erialal doktoritööd „Rahvuskuuluvuse tähendus riigi ja üksikisiku perspektiivist Eestist Saksamaale 1941. aastal ümberasunute elulooliste andmete põhjal“.

Doktoritööst selgus, et üksikisikute rahvuskuuluvuse formaalne määramine osutus 20. sajandi esimesel poolel keeruliseks nii riikide kui ka inimeste jaoks. Puudus ühtne arusaam rahvuste olemusest, rahvuse määramist takistasid ka kummagi poole pragmaatilised kaalutlused. Riikidel ei õnnestunud isegi seaduste kehtestamisega peaaegu kunagi rahvuse määramise kriteeriume soovitud määral rakendada. Kuigi ebamäärase rahvuskuuluvusega inimesi oli vähe, oli üksikisiku valikutel riiklikule poliitikale märkimisväärne mõju.

Juhendajad prof Tõnu-Andrus Tannberg ja Olev Liivik (Eesti Mälu Instituut), oponent Mart Kuldkepp (Londoni Ülikooli Kolledž).

---

Sotsiaalteaduste valdkond

Tayfun Kasapoglu kaitses sotsioloogia erialal doktoritööd „Algorithmic imaginaries of Syrian refugees: exploring hierarchical data relations from the perspective of refugees“ („Süüria põgenike algoritmilised kujutluspildid: hierarhiliste andmesuhete uurimine põgenike vaatenurgast“).

Andmestumisel on üha suurem mõju ühiskonna igapäevaelule. Ka põgenikud puutuvad kokku paljude andmetoimingutega, kuid neil on väga vähe sõnaõigust selle üle, milliseid otsuseid nende eest ja nende kohta langetatakse. Süüria põgenike intervjuude ja lugude analüüsile tugineva doktoritöö tulemustest nähtub, et põgenikele suunatud andmepõhistes lahendustes on oluline arvestada põgenike arusaamade, murede ja eelistustega, et tagada õiglane ja kaasav, algoritmipõhine valitsemine.

Juhendajad kaasprof Anu Masso (TÜ ja TTÜ), prof Veronika Kalmus, oponent dotsent Minna Ruckenstein (Helsingi Ülikool).

Kristjan Kikerpill kaitses sotsioloogia erialal doktoritööd „Crime-as-communication: detecting diagnostically useful information from the content and context of social engineering attacks“ („Kuritegevus kui kommunikatsioon: diagnostiliselt kasuliku teabe tuvastamine manipulatsioonirünnete sisust ja kontekstist“).

Tähelepanu hajutatuse, emotsionaalselt laetud sõnumite ja tõerääkimise eeldamise koostoime tõttu on manipulatsioonirünnete ohvriks langemine üha süvenev probleem. Petturid meelitavad kasu saamisega või ähvardavad kahju kandmisega, et suunata inimesi panema toime end kahjustavaid tegusid. Mõned küberkurjategijad kohandavad oma sõnumite sisu nii, et need sobiksid saatmise hetkel päevakajalisse, näiteks Covid-19 pandeemia konteksti.

Juhendaja prof Andra Siibak, oponent dr Elisabeth Carter (Roehamptoni Ülikool)

Tormi Kotkas kaitses haridusteaduse erialal doktoritööd „Designing, implementing and evaluating teaching and learning modules for promoting decision-making towards STEM careers“ („Loodusteadustega seotud karjäärivalikut toetavate õppemoodulite kavandamine, rakendamine ja hindamine“).

Doktoritöös töötati välja loodus- ja täppisteaduste valdkonna karjääriteadlikkust toetavad õppemoodulid ning hinnati nende mõju põhikooli õpilaste õpimotivatsioonile, karjääriteadlikkusele ja -valikutele. Olulise tulemusena selgus, et seesugune toetus aitas suurendada nii poiste kui ka tüdrukute karjääriteadlikkust, mis loob eeldused selleks, et karjäärivaliku otsuseid tehakse teadmiste, mitte ühiskonnas levinud stereotüüpide põhjal.

Juhendajad prof Miia Rannikmäe ja külalisprof Jack Barrie Holbrook, oponent prof Shu-Nu Chang Rundgren (Stockholmi Ülikool).

Maren Krimmer kaitses õigusteaduse erialal doktoritööd „Protecting property rights through international treaties but with constitutional brakes: the case of contemporary Russia“ („Rahvusvahelistel lepingutel põhinev omandiõiguste kaitse konstitutsiooniliste piirangutega: kaasaegse Venemaa juhtum“).

Viimastel aastatel on ilmnenud Venemaa rahvusvaheliste lepingute täitmise viisi pärast mitu põhimõttelist probleemi. Sellel, miks Venemaa ei täida rahvusvahelisi lepinguid, on palju põhjuseid, muu hulgas omandiõiguse kontseptsiooni väljatöötamisega seotud probleemid Nõukogude Liidu järgsel Venemaal ning 1990. aastate keeruline erastamisprotsess. Doktoritööst nähtub, et kuna Venemaal õigusnorme ei austata, ei pruugi praegu kehtivad õigusaktid Venemaal omandiõigust piisavalt tõhusalt kaitsta.

Juhendajad prof Lauri Mälksoo ja kaasprof Vladislav Starzhenetskiy (Moskva Majanduskõrgkool), oponendid em-prof Wolfgang Benedek (Grazi Karl Franzi Ülikool) ja dr. iur. Cindy Wittke (Regensburgi Leibnizi Ida- ja Kagu-Euroopa Uuringute Instituut (IOS)).

Taavi Laanepere kaitses sotsioloogia erialal doktoritööd „Looking at the military service readiness of Estonian reserve soldiers through the prism of Bourdieu’s theory of practice“ („Eesti reservväelaste teenistusvalmidus ja Bourdieu praktikateooria“).

Eesti sõjalise kaitse alus on esmane iseseisev kaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse. Kuna esmase iseseisva kaitsevõime põhijõud on reservüksused, uuriti doktoritöös võimalusi, kuidas reservõppekogunemiste osalusmäära tõsta. Reservväelase rahalised kohustused ning sellega seonduv perekonna ja tööandja toetus on reservteenistuse pika aja jooksul muutuva mõjuga. See eeldab paindlikkust reservteenistusega seotud õigusraamistikus, kokkulepetes ja läbirääkimistes. Samuti tuleb kasuks see, kui militaarväljal omandatud teadmisi ja oskusi saab rakendada ka töö- ja eraelus.

Juhendaja prof Kairi Kasearu, oponent prof Teemu Tallberg (Soome Riigikaitse Kõrgkool).

Tiina Mikk kaitses õigusteaduse erialal doktoritööd „Päritavuse kriteeriumid ja päritavuse välistamise võimalused digitaalse pärandi kontekstis e-konto näitel“.

Mis saab pilve salvestatud andmetest, e-kirjadest või suhtlusvõrgustiku sõnumitest pärast inimese surma? Doktoritöös jõutakse eri teenusepakkujate tüüptingimusi ja seadusi analüüsides järeldusele, et digiteenuse pakkujal ei ole õigust keelduda pärija taotlusest võimaldada juurdepääsu pärandaja kontole. Lepingu päritavuse võib välistada teenusepakkujaga eraldi kokku leppides, kuid sellist kokkulepet ei saa sõlmida teenusepakkuja tüüptingimustes. Töö järeldusi saab üle kanda ka muu digitaalse vara pärimisele.

Juhendaja prof Karin Sein, oponendid prof Anja Amend-Traut (Würzburgi Ülikool) ja kaasprof Urmas Volens.

Nataliia Ostapenko kaitses majandusteaduse erialal doktoritööd „Information, business cycles and monetary policy“ („Teave, majandustsüklid ja rahapoliitika“).

Makromajanduses on teabe roll ülioluline, sest see võib muuta seda, mida ootavad otsustajad tulevastest makromajanduslikest arengusuundadest ja rahapoliitikast. Doktoritöös leiti USA tähtsamate ajalehtede artiklite analüüsi tulemusena, et üldsuse jaoks on olulisemad majanduse, pikaajaliste intressimäärade ja eluasemega seotud teemad. Turuosalised pööravad tähelepanu ka rahapoliitikaga seotud meeleoludele ja uudistele, mistõttu kandub rahapoliitiliste teadete mõju üle pikaajaliste intressimäärade kaudu. Lisaks pöörab Föderaalreserv rahapoliitiliste otsuste tegemisel suurt tähelepanu tarbija- ja inflatsiooniootustele.

Juhendaja kaasprof Jaan Masso, oponendid prof Karsten Staehr (TTÜ) ja vanemteadur Povilas Lastauskas (Vilniuse Ülikool).

Rene Randver kaitses psühholoogia erialal doktoritööd „Parkinson’s disease and depression: brain mechanisms and non-invasive brain stimulation based treatment strategies“ („Parkinsoni tõbi ja depressioon: ajumehhanismid ja mitteinvasiivse ajustimulatsiooni põhised ravistrateegiad“).

Kuni pooltel Parkinsoni tõbe põdevatest patsientidest esineb kliiniliselt olulisi depressioonisümptomeid. Doktoritöös sisalduvate uuringute kokkuvõttena saab väita, et mitteinvasiivsed ajustimulatsioonimeetodid, nagu korduv transkraniaalne magnetstimulatsioon, on tõhus Parkinsoni tõvega seotud depressiooni ravistrateegia, kusjuures võimalik on ka positiivne mõju teistele neuropsühhiaatrilistele probleemidele, nagu ärevushäired või apaatsus. Seda sobib nii eraldi kui ka teiste meetoditega kombineerides kasutada ka raviresistentse depressiooniga patsientidel.

Juhendaja prof Talis Bachmann, oponent prof Maria Pąchalska (A. F. Modrzewski nimeline Krakovi Akadeemia).

Seili Suder kaitses õigusteaduse erialal doktoritööd „Protection of employee privacy in the digital workplace“ („Töötaja privaatsuse kaitse digitaalsel töökohal“).

Uued digirakendused ja nutiseadmed võimaldavad tööandjatel koguda hulgaliselt töötajate isikuandmeid, mis võib kergesti viia isikuandmete kaitse nõuete rikkumise ja privaatsust riivava käitumiseni. Doktoritöös leitakse, et invasiivsete jälgimistavade ja töösuhte poolte ebavõrdse positsiooni tõttu on vaja Euroopa Liidu tasandi õigusakti, mis võimaldab töötajal keelduda privaatsust riivavast jälgimistehnoloogiast ja annab tööandjale juhiseid, mis tingimustel on töötaja jälgimine lubatud.

Juhendajad prof Merle Erikson ja prof Andra Siibak, oponent kaasprof Marta Otto (Łódźi Ülikool, Poola).

Tiia-Triin Truusa kaitses sotsioloogia erialal doktoritööd „The entangled gap: the male Estonian citizen and the interconnections between civilian and military spheres in society“ („Tsiviil- ja militaarsfääri lõimitus Eesti meessoost kodaniku vaatest“).

On teada, et valdav osa Eesti meeste kokkupuudetest militaarsfääriga piirdub ajateenistuse läbimise ja mõne reservõppekogunemisega. Tõenäoline on aga, et neid põimpunkte on üksjagu rohkem, kuid nende iseloom ei ole nii selgepiiriline ja kohe äratuntav. Doktoritöös pakutakse välja tsiviil- ja militaarpõimikute analüüsi raamistik, mis võimaldab klassikalistest lähenemisviisidest paremini esile tuua tsiviil- ja militaarsfääri lõimituse ning nende tähtsuse meessoost Eesti kodaniku elus.

Juhendajad prof Kairi Kasearu, kaasprof Judit Strömpl ja teadur Avo Trumm, oponent dr Maren Tomforde (Bundeswehri Juhtimisakadeemia, Saksamaa).

---

Meditsiiniteaduste valdkond

Georgi Džaparidže kaitses arstiteaduse erialal doktoritööd „Quantification and evaluation of the diagnostic significance of adenocarcinoma-associated microenvironmental changes in the prostate using modern digital pathology solutions“ („Adenokartsinoomi mikrokeskkonna muutuste kvantifitseerimine ja diagnostilise tähenduse hindamine eesnäärmes, rakendades uuemaid digipatoloogilisi programmiarendusi“).

Eesnäärme adenokartsinoom on meestel diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest maailmas sageduselt teisel kohal. Doktoritöö käigus töötati välja avatud lähtekoodiga programm Pathadin, mis õppis eristama ja analüüsima eesnäärme eri struktuure: näärmeid, närve, stroomat, rasva ja optilisi tühimikke. Doktoritöö tulemused näitavad selgelt, et masinõpe võib histoloogilistes ja teaduslikes uuringutes juba praegu abiks olla. Töö kirjelduses esitatud juhendeid saab kasutada eri kudedel. See võiks julgustada patolooge kasutama arvutidiagnostikat ning looma ja arendama oma mudeleid.

Juhendaja kaasprof Ave Minajeva, oponent prof Ilze Štrumfa (Riia Stradinši Ülikool).

Martin Padar kaitses arstiteaduse erialal doktoritööd „Enteral nutrition, gastrointestinal function and intestinal biomarkers in critically ill patients“ („Enteraalne toitmine, seedetrakti funktsioon ja soole biomarkerid intensiivravihaigetel“).

Organpuudulikkuse diagnoosimine ja ravi on üks intensiivravi nurgakividest, kuid seedetrakti puudulikkust pole piisavalt defineeritud ning diagnoosimine põhineb siiani peamiselt subjektiivsel kliinilisel läbivaatusel. Doktoritöös töötati eri markerite ja ravimeetodite uurimise kõrval välja nii kliinilises kui ka teadustöös vajalik kliiniline skoor, mida saab kasutada seedetrakti düsfunktsiooni hindamiseks ning mis põhineb seedetrakti sümptomite ja kõrgenenud kõhukoopasisese rõhu raskusastmete kombinatsioonil.

Juhendajad prof Joel Starkopf ja kaasprof Annika Reintam Blaser, oponent prof Matti Reinikainen (Ida-Soome Ülikool).

Pärt Prommik kaitses liikumis- ja sporditeaduse erialal doktoritööd „Hip fracture rehabilitation during 2009–2017 in Estonia“ („Reieluu proksimaalse murru diagnoosiga patsientide taastusravi Eestis aastatel 2009–2017“).

Reieluu puusaliigese piirkonna murd on eakatel üks sagedasemaid ja raskemaid traumasid: Eestis saab sellise diagnoosi iga päev keskmiselt kolm-neli inimest. Doktoritöös hinnati selle diagnoosiga haigete taastusravi Eestis aastatel 2009–2017 ja selle vastavust rahvusvaheliste ravijuhiste soovitustele. Tulemused näitavad vajadust praeguse süsteemi ulatuslikuks korrastamiseks, sest aktiivravijärgset füsioteraapiat ei saanud pooled haiged, teiste vahel jagunesid füsioteraapiatunnid aga väga ebaühtlaselt. Puudulik taastusravi võib selgitada selle diagnoosiga haigete võrdlemisi suurt suremust alates kolmandast kuust pärast murdu.

Juhendajad kaasprof Helgi Kolk, prof Aare Märtson ja prof Mati Pääsuke, oponent prof Morten Tange Kristensen (Kopenhaageni Ülikool).

Konstantin Ridnõi kaitses arstiteaduse erialal doktoritööd „Implementation and effectiveness of new prenatal diagnostic strategies in Estonia“ („Uute sünnieelse diagnostika strateegiate rakendamine ja nende efektiivsuse hindamine Eestis“).

Sünnieelsete sõeluuringute eesmärk on selgitada välja rasedad, kellel on suurem risk sünnitada kromosoomhaiguse või kaasasündinud arenguhäirega laps, ning pakkuda riskirühmale täpsustavaid diagnostilisi analüüse. Suure riski korral tuleb loote kromosoomhaigus kinnitada diagnostilise meetodiga. Doktoritöös leiti, et uuem kromosomaalne mikrokiibianalüüs tuvastab DNA kadusid või lisakoopiaid kogu genoomi ulatuses 100 korda suurema lahutusvõimega kui klassikaline karüotüpiseerimine, mis on seni olnud kromosoomhaiguste diagnoosimisel esmane vahend.

Juhendajad prof Katrin Õunap ja kaasprof Tiia Reimand, oponent prof Eva Pajkrt (Amsterdami Ülikool).

Siim Schneider kaitses arstiteaduse erialal doktoritööd „Risk factors, etiology and long-term outcome in young ischemic stroke patients in Estonia“ („Eesti noorte isheemilise insuldi patsientide riskitegurid, etioloogia ja hilistulemused“).

Viimase paarikümne aasta jooksul on insulti haigestumus alla 55-aastaste seas märkimisväärselt kasvanud. See kasv on toimunud isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti arvelt. Ajuinfarkti haigestumuse suurenemist on seletatud muu hulgas sellega, et riskitegurite – vähese liikumise, suitsetamise, ülekaalu, kõrgenenud vererõhu jt – levimus on märgatavalt kasvanud. Uuringute tulemusena selgus, et keskmiselt viis aastat pärast insulti oli noorte patsientide hinnang oma elukvaliteedile mittehaigestunutega võrreldes oluliselt halvem ning noorte patsientide seas on vaja rakendada tõhusamat ennetust ja taastusravi.

Juhendajad prof Janika Kõrv ja teadur Riina Vibo, oponent prof Halvor Næss (Bergeni Ülikool).

Tuuli Sedman kaitses arstiteaduse erialal doktoritööd „New avenues for GLP-1 receptor agonists in the treatment of diabetes“ („Uued suunad GLP-1 retseptori agonistide kasutamises diabeedi ravis“).

Hormooni GLP1 retseptori agonistid on laialdaselt kasutatavad diabeediravimid, mis lisaks veresuhkrutaseme langetamisele vähendavad söögiisu ja alandavad kehakaalu. Doktoritöös uuriti, kas neid saaks kasutada Wolframi sündroomi korral tekkiva suhkurtõve raviks. Seni ei ole sel geneetilisel haigusel spetsiifilist ravi ja diabeedi tekkel kasutatakse tavaliselt insuliinisüste. Uuringu käigus loodud loommudelis olid GLP1 retseptori agonistid tõhusad veresuhkru langetajad, mis loob võimaluse kasutada neid Wolframi sündroomi ravis.

Juhendaja prof Vallo Volke, oponent prof Troels Krarup Hansen (Aarhusi Ülikool).

Risto Vaikjärv kaitses arstiteaduse erialal doktoritööd „Etiopathogenetic and clinical aspects of peritonsillar abscess“ („Peritonsillaarse abstsessi etiopatogeneetilised ja kliinilised aspektid“).

Peritonsillaarne abstsess (PTA) on mäda kogunemine kurgumandli ja ülemise neeluahendaja vahele. See on kõige sagedasem erakorralist hospitaliseerimist vajav haigus kõrva-nina-kurguhaiguste valdkonnas. Haiguse ravi seisneb abstsessi kirurgilises avamises ja sobivas antibakteriaalses ravis. Doktoritöö peamine eesmärk oli hinnata PTA etiopatogeneetilisi faktoreid, haiguse kliinilist pilti ja võimalikke uusi viise haiguse ennetamiseks ja raviks. Selgus, et PTA esmaseks raviks sobib penitsilliin ning et PTA, aga ka kurgupõletike ennetamisel võib kasu olla polüoolidest, nagu ksülitool ja erütritool.

Juhendajad prof Reet Mändar, kaasprof Priit Kasenõmm, teadur Siiri Kõljalg ja teadur Jelena Štšepetova, oponent prof Anne Pitkäranta (Helsingi Ülikool).

---

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Koit Aasumets kaitses tehnika ja tehnoloogia erialal doktoritööd „The dynamics of human mitochondrial nucleoids within the mitochondrial network“ („Inimese mitokondriaalsete nukleoidide dünaamika mitokondriaalses võrgustikus“).

Doktoritöö tulemused aitavad paremini mõista mtDNA ja mtRNA omavahelisi seoseid mitokondri genoomi säilitamise kontekstis. Seejuures on väga oluline roll ka mitokondriaalsel dünaamikal, st liitumisel ja jagunemisel, et tagada nukleoidide korrektne jaotumine tütarmitokondritesse. Mitokondriaalne dünaamika on omakorda tihedalt seotud endoplasmaatilise retiikulumi ja mitokondri interaktsiooniga kohtades, kus lokaliseeruvad helikaasi TWNK sisaldavad replikatiivsed nukleoidid. Muu hulgas aitavad doktoritöö tulemused kaasa mtDNA säilitamisega seotud häirete tekkepõhjuste mõistmisele.

Juhendajad Joachim Gerhold (Icosagen OÜ) ja prof Hannes Kollist, oponent prof Luca Scorrano (Padova Ülikool).

Hina Anwar kaitses informaatika erialal doktoritööd „Towards greener software engineering using software analytics“ („Rohelisema tarkvaratehnoloogia poole tarkvaraanalüüsi abil“).

Mobiilirakendused, mis ei tühjenda akut, saavad kasutajatelt häid hinnanguid. Selleks, et muuta mobiilirakendusi energiatõhusamaks, on avaldatud mitmeid suuniseid ja tööriistu, mis on aga prototüübipõhised ega sobi kõige jaoks. Doktoritöös pakutakse välja üldised kontekstilised suunised, mida võiks rakenduste arendamisel kasutada. Arendati välja tugitööriist ARENA, mis võib aidata koguda energiaandmeid ja analüüsida Androidi rakenduste energiatarbimist, ning tugitööriist REHAB, mis võimaldab soovitada arendajatele energiatõhusaid kolmanda isiku võrguteeke.

Juhendajad prof Dietmar Pfahl ja külalisprof Satish Narayana Srirama, oponendid lektor Luis Miranda da Cruz (Delfti Tehnikaülikool) ja prof Coral Calero Muñoz (Castilla-La Mancha Ülikool).

Manuel Camargo kaitses informaatika erialal doktoritööd „Automated discovery of business process simulation models from event logs: a hybrid process mining and deep learning approach“ („Äriprotsesside simulatsioonimudelite automatiseeritud tuvastamine sündmuselogidest: protsessikaevel ja süvaõppel põhinev hübriidlähenemine“).

Äriprotsessi simulatsioon on tehnika, mis võimaldab luua hüpoteetilisi stsenaariume ja hinnata teostuse tagajärgi virtuaalses keskkonnas ilma riskita päriselt ebaõnnestuda. Doktoritöös pakutakse välja uusi viise, kuidas luua simulatsioonimudeleid, mis kasutavad ettevõtete infosüsteemidest pärit andmete puhul korraga nii neuronvõrke kui ka protsessikaeve algoritme. Näiteks tööriist DeepSimulator ühildab avastamistehnikad, tuginedes kaeveprotsessile ja süvaõppel põhinevatele generatiivsetele mudelitele. Selline hübriidmeetod viib simulatsioonideni, mis peegeldavad uuritava protsessi dünaamikat praegustest võimalustest märksa paremini.

Juhendajad prof Marlon Dumas ja kaasprof Oscar González-Rojas (Andide Ülikool, Colombia), oponendid prof Jorge Muñoz-Gama (Tšiili Paavstlik Katoliku Ülikool) ja dr Gabriel Pedraza (Santanderi Tööstusülikool, Colombia).

Heli Einberg kaitses hüdrobioloogia ja kalanduse erialal doktoritööd „Non-linear and non-stationary relationships in the pelagic ecosystem of the Gulf of Riga (Baltic Sea)“ („Mittelineaarsed ja ajas muutuvad seosed Liivi lahe (Läänemeri) pelaagilises ökosüsteemis“).

Kuigi on üldteada, et pikaajalised seosed mere ökosüsteemides on pigem harva stabiilsed ja lineaarsed, kasutatakse tihtipeale jätkuvalt mudeleid, mis ei suuda keerukamaid seoseid tuvastada. See kehtib ka Läänemere kohta, kus mittelineaarseid ja ajas muutuvaid suhteid tuvastavate meetodite kasutamine on hoogustunud alles viimasel kümnendil. Doktoritöös saadud tulemused pakuvad uudset ja seniseid teadmisi ümber lükkavat teavet, mis on saavutatud kompleksse ja kohati uudse analüüsimetoodika rakendamisega.

Juhendajad dr Riina Klais-Peets (Keskkonnaministeerium) ja prof Henn Ojaveer, oponent vanemteadur Benjamin Planque (Norra Mereuuringute Instituut).

Iaroslav Iakubivskyi kaitses füüsika erialal doktoritööd „Nanospacecraft for technology demonstration and science missions“ („Nanosatelliitide kasutamine demonstratsioon- ja teadusmissioonidel“).

Doktoritöö autor on aidanud kaasa planeedimissioonide ja -missiooniinstrumentide miniaturiseerimisele, töötades välja missioonikontseptsioone ning arendades selliseid koormusi ja simulatsioonivahendeid, mis aitaksid kaasa pikaajalisele eesmärgile uurida kosmost nanosatelliitidega. Doktoritöös on käsitletud uuenduslikku kosmosereiside tehnoloogiat, mis võimaldab madalalt Maa orbiidilt kosmoseprügi eemaldada või kosmoses ilma kütuseta liikuda; kosmosekaamera arendust ning selle väljatöötamiseks arendatud simulatsioonitööriista SISPO.

Juhendajad kaasprof Andris Slavinskis, kaasprof Mihkel Pajusalu ja prof Mart Noorma, oponendid dr Lorenzo Niccolai (Pisa Ülikool) ja dr Rauno Gordon (TTÜ).

Ivo Kubjas kaitses informaatika erialal doktoritööd „Algebraic approaches to problems arising in decentralized systems“ („Algebralised lähenemised detsentraliseeritud süsteemides tekkivatele probleemidele“).

Doktoritöös vaadeldi kolme lähenemisviisi, mis võimaldavad vähendada edastatud andmete mahtu serverite ja kasutajate vahel. Uuritavad kommunikatsiooniprobleemid teisendati matemaatilisteks ja nende lahendamiseks rakendati algebrameetodeid. Nii täiendati andmete sünkroniseerimisel kasutatavat ja pööratavatel Bloomi filtritel põhinevat meetodit, näidati andmete edastamise teema all, et ühevooruline protokoll on andmevahetuse mõttes optimaalne ja mitmevooruline protokoll vajab minimaalse arvu voorusid, ning saadi teada, et andmete sünkroniseerimise ülesande definitsiooni muutus lubab märkimisväärselt vähendada edastatud andmete mahtu.

Juhendaja kaasprof Vitaly Skachek, oponendid prof Tadashi Wadayama (Nagoya Tehnoloogiainstituut) ja prof Parastoo Sadeghi (Uus-Lõuna-Walesi Ülikool).

Teet Kuutma kaitses füüsika erialal doktoritööd „Galaxies and non-galactic baryons in cosmic filaments“ („Galaktikad ja muu barüonaine kosmilistes filamentides“). 

Tänu teleskoopidega tehtud taevaülevaadetele on saanud selgeks, et galaktikad ei asu üksteise suhtes juhuslikult, vaid eelistatud paigutuses. Mõni neist on tihedates parvedes, mille vahel on pikad galaktikate ahelad, filamendid. Väheste galaktikatega või ilma nendeta piirkondi nimetatakse tühikuteks. Kui parvedes on suuremad ja vanemad ning tühikutes väiksemad ja nooremad galaktikad, siis filamendid on vahepealsed alad, kus leidub palju erinevaid galaktikaid. Doktoritöö tulemusena leiti, et filamentides on galaktikad väiksema tähetekke aktiivsusega ja üldiselt hilisemas arengufaasis, kui ainuüksi keskkonna tiheduse põhjal võiks eeldada.

Juhendaja kaasprof Antti Tamm, oponent dr Pasi Nurmi (Turu Ülikool).

Volodymyr Leno kaitses informaatika erialal doktoritööd „Robotic Process Mining: accelerating the adoption of Robotic Process Automation“ („Robotprotsesside kaevandamine: robotprotsesside automatiseerimise kasutuselevõtu kiirendamine“).

Tarkvararobootika on korduvate ülesannete automatiseerimise tehnoloogia. Praegune tarkvararobootika tava, mille abil tehakse kindlaks automatiseerimiseks sobivad rutiinsed toimingud, on töötajate intervjueerimine ja nende igapäevatöö vaatlemine. Selline meetod on aeganõudev ja kallis. Doktoritöös pakutakse välja robotprotsesside kaevandamise tehnika, et avastada automatiseeritavaid rutiinseid ülesandeid ühe või mitme töötaja ja ühe või mitme tarkvararakenduse interaktsioonide salvestiste analüüsi põhjal. Doktoritöö raames välja töötatud tööriist teeb võimaluse korral valmis tarkvararoboti, mis on suuteline tegema rutiinseid toiminguid automaatselt.

Juhendajad prof Marlon Dumas, kaasprof Fabrizio Maria Maggi (Bozen-Bolzano Vabaülikool), prof Marcello La Rosa (Melbourne’i Ülikool) ja vanemlektor Artem Polyvyanyy (Melbourne’i Ülikool), oponendid kaasprof Paolo Ceravolo (Milano Ülikool) ja kaasprof Carmelo del Valle (Sevilla Ülikool).

Kaarel Lumiste kaitses geoloogia erialal doktoritööd „Phosphogenesis and REE+Y diagenesis of Recent and Paleozoic phosphorites“ („Fosfogenees ja haruldaste muldmetallide diagenees tänapäevastes ja paleosoilistes fosforiitides“).

Töö peamine eesmärk oli välja selgitada fosfogeneesiks vajalikud keskkonnatingimused ning haruldaste muldmetallide sidustamise ja ümberjaotumise mehhanismid.

Fosfori settesse sidumise mehhanism ehk fosfogenees on siiani olnud paljuski ebaselge. Doktoritöö tulemused näitavad, et fosfogeneesi levikut kontrollivad hapnikurikaste ja -vaeste tingimuste varieerumine settes ning peamise fosforit sisaldava mineraali, apatiidi settimiseks vajalike orgaaniliste substraatide olemasolu. Haruldaste muldmetallide ja ütriumi sidumine apatiiti toimub geoloogilisel ajaskaalal kiiresti ning ka väga noortel fosforiitidel on jälgelementide koostis algupärasest märkimisväärselt erinev.

Juhendajad prof Aivo Lepland (TÜ ja Norra Geoloogiateenistus) ja teadur Liisa Lang, oponent prof Graham Shields-Zhou (Londoni Ülikooli Kolledž).

Livia Matt kaitses bioaktiivsete ainete tehnoloogia erialal doktoritööd „Novel isosorbide-based polymers“ („Uudsed isosorbiidil baseeruvad polümeerid“).

Enamik praegu kasutusel olevaid plaste pärineb taastumatutest fossiilsetest allikatest, kuid see ei ole jätkusuutlik lahendus. Sobiv alternatiiv võiks olla biopõhised materjalid, mida saab toota näiteks maisist, suhkruroost või tselluloosist. Doktoritöös valmistati uued biopõhised ühendid ja polümeerid, mis lähtuvad jäiga kujuga dialkoholi isosorbiidi struktuurist, ning iseloomustati neid. Sarnaste tavapäraste plastidega võrreldes on neil väga head termilised omadused. Biopõhised materjalid võiksid kaasa aidata kestlikumate lahenduste rakendamisele tarbekaupade tootmises.

Juhendajad prof Patric Jannasch ja kaasprof Lauri Vares, oponent René Saint-Loup (Roquette’i Lestremi uurimiskeskus, Prantsusmaa).

Olivier Etebe Nonga kaitses keemia erialal doktoritööd „Inhibitors and photoluminescent probes for in vitro studies on protein kinases PKA and PIM“ („Inhibiitorid ja fotoluminestsents-sondid proteiinkinaaside PKA ja PIM in vitrouuringuteks“).

Valkude fosforüülimist katalüüsivate proteiinkinaaside (PK) ebanormaalne aktiivsus rakkudes on korrelatsioonis keeruliste haigustega. Seetõttu teeb farmaatsiatööstus jõupingutusi, et reguleerida PK-de aktiivsust inhibiitoritega ja jälgida nende aktiivsust luminestsents-sondidega. Uuringus konstrueeriti muteerunud PK suhtes kuuekordse selektiivsusega inhibiitor. Lisaks töötati välja luminestsentsmeetod, millega määrata PKAcβ-valgu kaubanduslike ja doktoritöö käigus loodud inhibiitorite afiinsust. Koostöös Oxfordi Ülikooliga tehtud röntgenstruktuuranalüüsi tulemusena saadi struktuurimudelid, millest lähtudes konstrueeriti lihtsustatud keemilise ehitusega ained, mida kasutati PIM-i tuvastamiseks biokeemilistes lahustes ja bioloogilistes proovides.

Juhendajad prof Asko Uri ja kaasprof Erki Enkvist, oponent Harri Härmä (Turu Ülikool).

Linda Ongaro kaitses doktoritööd „A genomic portrait of American populations“ („Ameerika populatsioonide genoomne portree“).

Koos esimeste rännetega võib Ameerika populatsioone vaadelda kui mosaiiki, mida on kujundanud mitmed populatsioonide liikumised ja neile järgnenud segunemised, alates koloniseerimisest ja Atlandi orjakaubandusest. Doktoritöös hõlmatud kolme uuringu ühine peateema ongi Ameerika populatsioonide genoomne ajalugu. Esimesed kaks käsitlevad rändeid, mis viisid Ameerika mandri esmaasustamise ja järgnevate populatsioonide liikumiseni. Kolmas uuring keskendub sellele, kuidas hilisemad ränded kujundasid segunenud Ameerika populatsioonide genoomset tausta.

Juhendajad teadur Francesco Montinaro, külalisprof Luca Pagani ja prof Mait Metspalu, oponent Cesar Fortes Lima (Uppsala Ülikool).

Peeter Paaver kaitses keskkonnatehnoloogia erialal doktoritööd „Development of alternative binders based on the oil shale fly ash“ („Põlevkivi keevkihtpõletuse lendtuhk alternatiivsete sideainete toormena“).

Eestis tekib igal aastal miljoneid tonne põlevkivitööstuse jäätmeid, mis kuhjatakse 45 meetri kõrgusteks tuhaplatoodeks. Need jäätmed võiks võtta kasutusele viimastel aastatel maailmas populaarsust kogunud Portlandi tsemendile alternatiivsete lendtuhapõhiste sideainetena. Erinevalt laialt levinud ränirikkast F-klassi tuhast ei ole meie kaltsiumi- ja väävlirikkad keevkihttuhad oma nõrkade tsementeerumisomaduste ja varieeruva koostise tõttu leidnud siiani laiemat kasutust.

Juhendajad Martin Liira (TÜ ja Eesti Geoloogiateenistus) ning prof Kalle Kirsimäe, oponent prof Miroslav Komljenović (Belgradi Ülikool).

Veronika Plotnikova kaitses informaatika erialal doktoritööd „FIN-DM: a data mining process for the financial services“ („FIN-DM: finantsteenuste andmekaeve protsessi mudel“).

Andmekaeve hõlmab reeglite kogumit, protsesse ja algoritme, mis võimaldavad ettevõtetel iga päev kogutud andmetest rakendatavaid teadmisi ammutades suurendada tulu, vähendada kulu, optimeerida tooteid ja kliendisuhteid ning saavutada teisi eesmärke. Doktoritöös kohandati levinuimat andmekaeve ja -analüütika protsessimudelit CRISP-DM esimest korda ka finantsteenuste sektoris. Juhtumiuuring ühes finantsteenuste organisatsioonis paljastas CRISP-DM-i protsessis18 tajutavat puudujääki.

Juhendajad prof Marlon Dumas ja kaasprof Fredrik P. Milani, oponendid kaasprof Jennifer Horkoff (Chalmersi Tehnikaülikool, Rootsi) ja prof Longbing Cao (Sydney Tehnikaülikool).

Anniki Puura kaitses inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal doktoritööd „Relationships between personal social networks and spatial mobility with mobile phone data“ („Isiklike sotsiaalsete võrgustike ja ruumilise mobiilsuse seosed mobiiltelefonide andmetel“).

Elu ühiskonnas, kus lisaks inimese liikumisele on kesksel kohal ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil vahendatud suhtlus, eeldab ühiskondlike protsesside mõistmiseks üha enam võrgustike kaasamist. Mobiiltelefoni kasutajate kõnetoimingute metainfo ja asukohateave võimaldavad neid kasutada inimeste võrgustike ja ruumilise liikuvuse seoste analüüsiks. Neid seoseid mõjutavad enim inimese sugu ja etnilisus, IKT kasutus, perekonnaliikmete osakaal võrgustikus, võrgustiku etnilis-keelelisus ja elupiirkonna rahvastikutihedus. Doktoritöö tulemused aitavad paremini mõtestada ühiskonna ebavõrdsust, näiteks etnilist segregatsiooni või ligipääsetavust.

Juhendajad kaasprof Siiri Silm ja kaasprof Anu Masso (TÜ ja TTÜ), oponent kaasprof Pnina Plaut (Iisraeli Tehnoloogiainstituut).

Thomas Schindler kaitses keskkonnatehnoloogia erialal doktoritööd „Tree stem CH₄ and N₂O fluxes in various forest ecosystems“ („Puutüvede metaani- ja naerugaasivood erinevates metsaökosüsteemides“).

Metaan (CH₄) ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N₂O) on ohtlikud kasvuhoonegaasid, mille mõju kliimasoojenemisele kasvab. Doktoritöös uuriti puutüvede CH₄ ja N₂O voogude rolli kahes parasvöötme kaldaäärses metsas Eestis ja Austrias Doonau jõe vesikonnas, troopilises palmisoos Amazonase madalikul Peruus ja troopilises vihmametsas Réunioni saarel. Seni tehtud vähesed uuringud näitavad puutüvede ja atmosfääri vaheliste CH₄ ja N₂O voogude suurt varieeruvust erinevates metsaökosüsteemides. Mõnes metsas võivad puutüvede ja -võrade gaasivood olla olulisim osa nende gaaside kogubilansis, mis mõnikord muudavad metsad süsiniku sidujatest selle allikaks.

Juhendajad prof Ülo Mander, kaasprof Kaido Soosaar (TÜ ja Tšehhi Teaduste Akadeemia globaalsete muutuste uurimisinstituut) ja kaasprof Katerina Machacova (TÜ ja Tšehhi Teaduste Akadeemia globaalsete muutuste uurimisinstituut), oponent teadur Sunitha Pangala (Lancasteri Ülikool).

Simona Selberg kaitses keemia erialal doktoritööd „Development of small-molecule regulators of epitranscriptomic processes“ („Epitranskriptoomiliste protsesside madalmolekulaarsete regulaatorite arendus“).

Viimasel kümnendil on kiiresti kasvanud huvi RNA modifikatsioonide vastu, mis reguleerivad organismides geeniekspressiooni. Doktoritöös rakendati arvutipõhiseid molekulaarmodelleerimise meetodeid inhibiitorite leidmiseks RNA m6A metüleerimise ning demetüleerimisega tegelevatele ensüümidele. Töös käigus avastati unikaalsed aktivaatorid ning leiti inhibiitorid kahele m6A demetülaasile. Arvutipõhiselt leitud ühenditel mõõdeti inhibeerimise või aktiveerimise aktiivsus ning afiinsus kõigi uuritud ensüümvalkude korral. Kõik leitud aktiivsed ühendid võivad olla lähtepunkt uute ravimikandidaatide väljatöötamisel.

Juhendaja prof Mati Karelson, oponent kaasprof Anna Kula-Păcurar (Krakówi Jagelloonide Ülikooli Małopolskabiotehnoloogiakeskus).

Evgenii Strugovshchikov kaitses materjaliteaduse erialal doktoritööd „First-principles studies on rare-earth metal-hydride-based smart materials“ („Haruldaste muldmetallide hüdriididel rajanevate nutimaterjalide esmaste printsiipide uuringud“).

Doktoritöö tulemused on oluliselt täiendanud haruldaste muldmetallide oksühüdriidide materjaliomadusi käsitlevat teadmiste baasi, sest on tuvastatud nende materjalide elektrooniliste, elastsete, elektriliste ja optiliste omaduste mikroskoopilise olemuse üksikasjad. See võimaldab meil mõista, kuidas nende omadused ja funktsionaalsed karakteristikud võivad olla tingitud eri keemilistest ja füüsikalistest teguritest. Lisaks pakuti töös välja võimalikud stsenaariumid selleks, et prognoosida ja projekteerida perspektiivseid funktsionaalsete omadustega oksühüdriidmaterjale, mida saab seejärel kasutada kaasaegsete optiliste ja elektromehaaniliste seadmete arendamisel.

Juhendajad teadur Aleksandr Pištšev ja prof Smagul Karazhanov (Norra Energiatehnoloogia Instituut), oponendid prof Peter Kratzer (Duisburg-Esseni Ülikool) ja dr. habil. phys. Juris Purans (Läti Ülikool).

Kertu Tiirik kaitses keskkonnatehnoloogia erialal doktoritööd „Antibiotic resistance in connected engineered and natural aquatic environments“ („Antibiootikumiresistentsus omavahel seotud tehislikus ja looduslikus veekeskkonnas“).

Antibiootikumid on kõige olulisemad bakteriaalsete infektsioonide ravimiseks mõeldud ained, kuid kõigi antibiootikumide vastu tekib bakteritel ühel hetkel resistentsus. Üks peamisi teid, kuidas resistentsus tehiskeskkonnast looduslikku keskkonda pääseb, on reoveepuhastusjaamade heitvesi. Doktoritöö tulemustest selgus, et reoveepuhastusjaamal on kõige suurem mõju vahetus läheduses olevale veekeskkonnale. Samas oli juba 3,7 km eemal jõe bakterikooslus võrreldav puhastist ülesvoolu jääva alaga. Siiski tuleb arvestada, et Läänemere keskkond on antibiootikumiresistentsusgeenide reostuse suhtes väga tundlik.

Juhendajad prof Jaak Truu ja teadur Hiie Nõlvak, oponent prof Per-Eric Lindgren (Linköpingi Ülikool).

Gert Veber kaitses maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal doktoritööd „Greenhouse gas fluxes in natural and drained peatlands: spatial and temporal dynamics“ („Kasvuhoonegaaside voogude ajaline ja ruumiline käik looduslikes ja kuivendatud soodes“).

Soodel on kaalukas osa kliima reguleerimisel, tulvade leevendamisel ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamisel. Looduslikud sood seovad õhust süsinikuühendeid ja talletavad need turbas, sest keskkond on veega küllastunud. Soode kuivendamine on muutnud sood aga olulisteks kasvuhoonegaaside (CO₂, CH₄ ja N₂O) allikaks. Doktoritöös selgus, et intensiivne turbaalade majandamine muudab mulla süsiniku-lämmastikutasakaalu, suurendab CO₂ ja N₂O voogusid ning nende varieeruvust. Kui toitainevaestes rabades on N₂O vood hoolimata kuivendusest väikesed, siis siirdesoodes, kus mulla lämmastikusisaldus on suurem, on need ligi kümme korda suuremad.

Juhendajad kaasprof Ain Kull ja prof Ülo Mander, oponent prof Klaus Holger Knorr (Münsteri Ülikool).