Ene Kõresaar
FOTO: Nele Tammeaid

Mälumaastikel matkav professor

Persoon

Sel sügissemestril asus ametisse suulise ajaloo ja mälu-uuringute professor Ene Kõresaar. UT palus täita värskel professoril ankeedi, et saada teada, kellega on tegu.

Ene Kõresaar. FOTO: Andres Tennus

Uurimistöö sisu mõne lausega

Suulise ajaloo ja mälu-uuringute professuur katab kaht laia rahvusvahelise kandepinnaga valdkonda: suuline ajalugu ja eluloouurimine ning interdistsiplinaarsed mälu-uuringud. Uurimistöö keskendub põlvkondlikele ja kohalikele mäletamisprotsessidele ja -vormidele nende rahvuslikes ja rahvusülestes põimumistes.

Teadustöö ühiskondlik tähtsus

Suuline ajalugu ja mälu-uuringud on maailmas kiiresti arenev valdkond, mis on väga suure tähtsusega kriisijärgsete ühiskondade, trauma- ja vägivallakogemuse, inimõiguste, ühiskondliku dialoogi ja demokraatliku kultuuri ning kogukondliku jätkusuutlikkuse uurimisel.


IGAPÄEVANE TÖÖ. Süvakihtideuurimine

Parim osa teadus- ja õppetööst

Diskussioon. Välitöö. Lugemine. Parim tekib alati heade asjade kombineerimisel.

Köitvaim teaduslik leid

Minu jaoks on kultuurianalüütiline ahhaa-kogemus see, kui hakkad nägema ühisust erinevustes ja vastupidi. Näiteks ideoloogiliselt vastuolulistest teise maailmasõja mälestustest avalduvad nn eesti kultuurimälu süvakihid, mis lähendavad oluliselt eri rindepooltel sõdinute kogemust, ent mida igapäevases tunnustuspoliitilises võitluses ei märgata. Või poliitilise mõiste „Balti mälu“ seest paistab sisemine mitmekesisus ja erisused, mis mugavat käibemõistet kahtluse alla seavad.

Kõige põnevamad nähtused, mida uurida

Praegu on käimas uurimisprojekt mäletamise paljususest Balti ajaloomuuseumides. Küsime, kuidas muuseumid tegutsevad 20. sajandi vastuolulise mäletamise keerulisel väljal. Oleme uurimisrühmaga peagi teel Leetu sealseid näitusi dokumenteerima ning kuraatoreid ja koguhoidjaid intervjueerima. Põnev!


AKADEEMILINE PÄRIMUS. Nali elust enesest

TÜ muuseumi uuel püsinäitusel saab lugeda palju teravmeelset akadeemilist pärimust. Viimati õppeinfosüsteemi paralleel- ja topeltmaailmas navigeerides tuli meelde näitusel loetud anekdoot kahest kirjanikust, kes vahetavad kõrtsimiljöös kogemusi. Vastuseks ühe kurtmisele, et tema looming ei leia oodatud vastukaja, märgib teine, et tema kirjutatu ei jäta kedagi ükskõikseks: kes nutab, kes naerab, kes ringutab käsi. „Mida sa siis kirjutad?“ – „Koodi TÜ infosüsteemidele ...“


VABA AEG. Hobi kui töö

Hobid

Hetk jalgrattaretkelt Kihnu. FOTO: erakogu

Klišeena kõlav, kuid teadlase jaoks enamasti kehtiv vastus on, et töö ja uurimishuvid võtavad vabal ajal ka hobi vormi. Ma valin tihti näitusi, teatrietendusi ja filme selle järgi, mis mind ka töö mõttes huvitavad (ja olen pidanud seetõttu järeltulijatelt kuulama epistleid laste õigustest ...). Kõige püsivamad hobid on olnud matkamine (mis küll aastatega on võtnud üha mugavamaid vorme) ning kudumine (mille võtan ette siis, kui endal mõne asja järele tuju tuleb, vt laste õigused ülal).

Raamat või taskuhääling?

Mõlemad. Mul pole põhimõttelist meediumieelistust; valin, mis parasjagu vaja, milline on meeleolu, silmade tervis ja vastuvõtuvõime. ERR Jupiteri lipsab aeg-ajalt professionaalses esituses vanu ja uusi kuuldemänge, mida jalutuskäigule või pühapäeva pärastlõunasse kaasa võtta.

Parim viis, kuidas puhata

Puhkus on meeleseisund, mida polegi nii lihtne saavutada. Väike nädalavahetuse retk metsa, sõprade juurde sauna või puhkepäevade niisama mahamagamine enamasti toimivad.


HEA NÕU. Soovitusi üliõpilastele

Kuidas asju hästi meelde jätta?

Kordamine ja seosed. Need toimivad nii individuaalse kui ka kultuurilise ja ühiskondliku mäletamise puhul.

Soovitusi loengusse tulevatele tudengitele

Käige võimalusel vaktsineerimas.


Uued professorid peavad pärast ametisse asumist avaliku inauguratsiooniloengu, kus nad tutvustavad oma teadusteemat. Teavet loengute toimumise kohta leiab ülikooli kodulehelt ut.ee/inauguratsiooniloengud.

Jaga artiklit