Kuhu vaadata, kui kõikjal paistab pimedus? Möödunud aasta pani proovile suure osa inimkonnast. Koroonasse haigestunute arvu ja koroonast räsitud majanduse kõrval räägiti ka koroonaväsimusest. Pandeemia tõttu kehtestatud piirangud kurnasid inimesi igapidi, ka vaimselt. Aasta lõpus ilmus aga siiski lootuskiir – vaktsiin. 

Pole selge, kui kaua peame ootama, et saaksime harjumuspärase(ma) elu juurde naasta. Lohutust võiks pakkuda teadmine, et viirus pole suutnud elu siiski seisma panna. See võiks teha rõõmu ka ülikoolipere liikmetele, sest heitliku aasta kiuste said äsja ellu viidud kaks suurt muudatust: kehtima hakkas uus karjäärimudel ja ülikool sai uue arengukava. Viimatimainitu vaatab optimistlikult tulevikku ja on otsuste tegemisel kompassiks.

Ajakirjas tutvustab uut arengukava arendusprorektor Erik Puura, kes toob muu hulgas esile, et koroonaviiruse levik pakkus ka õpetust. Läbielatu aitas ehk nii mõnelgi mõista, millist kasu toovad probleemide lahendamisel teadus ja rahvusvaheline koostöö.

Nüüd, kus teadlased on end avalikkuse silmis justkui tõestanud ja tavapärasest rohkem tähelepanu saanud, võiks neil olla edaspidigi kergem oma ideid tutvustada – ka neid, mis pole seotud koroonakriisi lahendamisega. Ajakirjas räägib avalikkusega suhtlemisest vastne akadeemik, biostatistik Krista Fischer. Muu hulgas sõnab ta, et inimesed on tema arvates altid teadlaste esitatud teavet usaldama.

Eestlasi peetakse tagasihoidlikeks ja tihtipeale kipumegi omaks võtma suhtumise, mida võib kirjeldada kolme sõnaga „Mis nüüd mina …“. Samas teame ju, et ainuüksi meie ülikoolis on hulganisti helgeid päid, kes ei jää Euroopa suurriikide teadlastele millegi poolest alla. Grandikeskuse realistlikul hinnangul võiks kõikides TÜ valdkondades igal aastal olla vähemalt üks teadlane, kes saab Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetuse.

Grandi saamiseks on kahtlemata vaja säravat ideed. Heade mõtete tekkimiseks tuleb luua aga soodne pinnas. Teinekord piisab näiteks sellest, kui võtta korraks aeg maha ja natuke rahulikumalt kulgeda. Kas märkasite, et detsembri viimastel päevadel piilus pilvede vahelt päike?