FOTO: Kaarel Kree

Tagasiside ülikoolis – kellele, kuidas ja milleks?

Kolumn

Tagasiside ehk saadu või kogetu kohta kirjelduse, hinnangu või soovituse andmine on kvaliteedi edendamise süsteemide väga suur osa. Tagasiside toote või teenuse tarbijalt annab väärtuslikku teavet arendustööks, aga ka kindlustunnet, et ollakse õigel teel.

Tagasisidesüsteemide puhul on alati oluline teada, miks, kellelt ja missugust infot soovitakse. Tagasiside andja seisukohast on sama oluline ka see, et tema antud teave viib tõesti mingi kindla tulemini. Sellega seoses on järjest enam hakatud rääkima tagasisideringi sulgemisest, mis tähendab, et tagasiside andjale öeldakse hiljem, milliseid järeldusi tema vastukajast on tehtud ja milline on edasine tegevusplaan. See motiveerib tagasiside andjat võtma ka tulevikus aega, et täita mõtestatult tihtipeale igavana näivat tagasisideküsimustikku või pidada sellekohast vestlust. 

Ülikooli õppetöö kontekstis tuleb pöörata tähelepanu kaht liiki tagasisidele: sellele, mida annab (enamasti) õppejõud üliõpilasele õppeprotsessi jooksul, ja sellele, mida üliõpilane annab õpetamise kohta.

Rääkigem esmalt esimesest. Õppeprotsess suunab õppijat kindlas suunas – õpiväljundite saavutamise poole. Õppejõu kujundatav õpikeskkond koos materjalide, ülesannete ja tagasisidega edusammude kohta võimaldab õppijal pidevalt või kindla aja tagant teada saada, kui kaugel ta õpiväljundite saavutamisest on. Alati ei pea tagasiside tulema otse õppejõult. Ta võib välja töötada näiteks juhendid, mille alusel saaksid õppijad ise oma arengut hinnata või ka kaasõppijatele sisukat ja arendavat tagasisidet anda. Oluline on, et tagasisidet saadaks. 

Vormist tähtsam on siinkohal ajastus – see, et õppija jõuaks tagasisidega midagi veel enne õppeprotsessi lõppu teha. Kindlasti tahab ka õppejõud olla kindel, et õppija teeb vastukajast järeldusi, korrigeerib selle põhjal oma õppimisviisi ja on järgmist ülesannet lahendades juba õpiväljundile sammukese võrra lähemal. 

Teist liiki tagasiside – üliõpilase tagasiside õpetamise kohta – on kõrgkoolides sageli standardiseeritum. TÜ-s annavad üliõpilased õppeainete kohta tagasisidet õppeinfosüsteemis kindla küsimustiku alusel.

2019. aasta kevadsemestril kasutusele võetud küsimustikus pööratakse tähelepanu õpetamise eri tahkudele, mida asjaomaste uuringute järgi peetakse hea õpetamise näitajateks. Eks peitu selles väike lootus, et mõõdetavatele aspektidele hakatakse ka õppetöös rohkem tähelepanu pöörama. Ent kuigi selle tagasiside puhul on selge, kes hinnanguid annab ning millist infot millisel eesmärgil kogutakse, jääb endiselt selgusetuks, mis kogutud tagasisidest edasi saab: kuidas tehakse analüüs, millised on järeldused, milliseid tegevusi planeeritakse ja kas koostatud tegevuskavasid ka täidetakse.

Jah, analüüsimiseks on välja töötatud juhis, mille leiab ülikooli välisveebist kergesti üles. Kuna analüüsis on oluline õppeaine ülesehitus, on tegemist pigem analüüsivat arutelu suunavate küsimustega. Ülikool pakub õppejõududele ka seminare, kus iga osaleja saab õppida analüüsima oma aine tagasisidet. Kuid mis saab edasi? Kas üliõpilasel on võimalik saada kuidagi teada, mida eelmise aasta tagasiside põhjal aines muudeti? Kas programmijuht teab? Kas see on üldse kuskil kirjas?

Mõlemat liiki tagasiside puhul on vaja ring sulgeda. Üliõpilane saab õppeainet hinnates öelda, kas õppejõu antud tagasiside aitas tal mõista, milles ta peab oma teadmisi ja oskusi edasi arendama, kuid see ei näita, kas enne lõpphinde kujunemist oli ka aega korrektiive teha. Õppeaine kohta tagasisidet andes ei ole aga üliõpilasel üldse võimalik teada saada, kas ja mida tema arvamusega peale hakatakse. Järgmise õppeaasta õppijatele on see küll hea teave, kuid nemad polnud ju selle tagasiside andjad.

Õppeainete tagasiside põhjal arenguplaanide kirjapanemine ja õppijatele avalikuks tegemine võib näida õppejõududele küll liiga aeganõudva ülesandena, mille asemel võiks ju tegeleda sisuliste muudatustega, kuid tagasiside andjale on see oluline. 

Alanud akadeemilise aasta sügissemestril keskendub TÜ üliõpilasesindus sellele, et tutvustada üliõpilaskonnale ja muule ülikooliperele põhjalikumalt väljundipõhise õppe olemust. Võtame luubi alla väljundipõhisuse ja selle rakendusvõimalused, üldpädevuste arendamise, hindamise ning tagasiside. Ülikooliaeg on lühike. Tulge arutama, kuidas muuta see tõeliselt väärtuslikuks! Lisainfot saab aadressil www.tyye.ut.ee/opivaljund.

Marge Vaikjärv

TÜÜE projektijuht

Jaga artiklit