Näitusel „Datafanta“ saab näha ka üht Pompeist kaasatoodud liivatera, mis pandi magnetite abil hõljuvale alusele. Ekraanidel saab näha selle kolmemõõtmelist mudelit.
FOTO: Andres Tennus

Avati näitus „Datafanta“

Teadus

Tartu Ülikooli teadlased on alates 2016. aasta aprillist jaganud Instagramis pilte enda ning oma üliõpilaste ja töörühmade tegemistest.

Taavi Suisalu on kunstnik, kes aktiveerib tehnoloogilise kunsti, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub tänapäeva ühiskonna suhetest tehnoloogiaga ning selle mõjust sotsiaalsete olendite käitumisele, tajudele ja mõtlemisele. Oma teostes seob ta kultuurilisi fenomene nüüdisaegsete kultuuripraktikate ja traditsioonilisema mõttelaadiga.

Siim Pikker on noorema põlvkonna füüsik, kes kaitses doktorikraadi 2014. aastal. Tema peamine huvi on väga pisikeste asjade, mikro- ja nanostruktuuride optika ning alates 2005. aastast on ta tegelenud ka teaduse populariseerimisega. Ta kasutab tihti oma igapäevatöös skaneerivat elektronmikroskoopi (Tescan Vega 2) – sellesama seadmega on näituse jaoks tehtud ülesvõtted terakesest kolmemõõtmelise mudeli loomiseks. Koostöö Taavi Suisaluga on ta esimene avalik kunstiprojekt.

2018. aastal „EV 100“ raames toimunud üle-eestiline „Kunstnikud kogudes“ arenes Tartu Ülikooli muuseumi kutsel ühe haruna edasi projektiks „Kunstnik ja teadlane kogudes“. Sellega soovis muuseum pakkuda oma kogusid tõlgendamiseks kunstnikule, kel omakorda tuli kaasata teadlane Tartu Ülikoolist, et kunstimuuseumi ruumides koos näitus luua.

Eelmisel sügisel tutvus muuseumi kogudega tehnoloogilise, heli- ja tegevuskunsti vahenditega töötav kunstnik Taavi Suisalu. Nii sai ta inspiratsiooni ühelt poolt muuseumi 19. sajandi mõõteinstrumentide kogust ning teiselt poolt etteantud näituseruumist TÜ kunstimuuseumis, mille seinad on kaetud Pompei stiilis maalingutega.

Suisalu käis Itaalias, et koguda omal käel näituse tarbeks lisaandmeid ja materjali. Reisi jaoks ehitas ta endale kaasaskantava seismomeetri, millega kuulata ja registreerida Vesuuvi vulkaani võnkeid maapinnas.

Pompei linna traagilisest loost rohkem huvitas kunstnikku see, mida uute tehnoloogiliste lahenduste abil praegu varemetega tehakse: lisaks skaneerimisele taasluuakse neid nii digitaalsel kui ka füüsilisel kujul, püüdes järele aimata kunagist reaalsust. Reisil kogutud materjali töötles Suisalu edasi TÜ füüsika instituudi laboris koos füüsik Siim Pikkeriga.

Ühest kaasatoodud terakesest loodi elektronmikroskoobi abil kolmemõõtmeline mudel, mis võimaldas anda mikroskoopilisele osakesele tajutava mahu. See „tavalisust mõjutav ebatavaline objekt“, nagu kunstnik on sõnastanud, aitab ka Pompei varemetele mõeldes küsida, millal muutub reaalsus mudeliks ehk millisest hetkest on taastatut rohkem kui algupärast ning kuidas mõjutab see meie kogemust.

Näitus „Datafanta“ on Tartu Ülikooli kunstimuuseumi ajutiste näituste saalis üleval 27. märtsini.

Jälgi TÜ teadlaste tegemisi Instagramis: www.instagram.com/unitartuscience.

Jaga artiklit