TÜ arendusprorektor Erik Puura
FOTO: Jüri Luht

Mis on edu valem teaduses?

Kolumn

Ootust, et ülikoolid aitaksid oma teadmistega senisest palju rohkem kaasa majanduse ja ühiskonna arengule, on näha ja tunda nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Väga sageli takerdub arutelu ülikoolide teadustöö üle mõistete alusuuringud ja rakendusuuringud väärtustamise ja vastandamise taha.

Tegelikkus on lihtne: tänapäeva maailmas tekivad suurimad uuendused alusuuringute baasilt. Need nõuavad rohkem aega, kuid kindlasti ei tohi tõmmata konkreetseid piire ega otsida vastuolusid.

Tuleb arvestada sellega, et iga uurimisrühma juht on põhimõtteliselt ka rahaturgudel seilav ettevõtja. Meie tugevaimad rühmajuhid on suutnud endale kokku panna väga mitmekesise uuringuportfelli, alates alusuuringutest ja lõpetades tootearendusega, ning lisaks sidunud selle tervikuna doktoriõppe ja teaduspõhise õppega.

Mõeldes oma tehnoloogiainstituudist saadud kogemustele ning vaadates instituudi arengut viimase seitsme aasta jooksul, võin tõdeda, et ülikooli areng tervikuna on professorite ja uurimisrühmade juhtide pingutuste summa. Sellele aitab kaasa kogu ülikool. Rühmad, kes on suutnud ja osanud moodustada rakendusuuringute ja ettevõtluskoostöö portfelli, on aga edukamad ka riikliku teadusraha taotlemisel.

Kindlasti pole kõikide akadeemiliste allüksuste võimalused võrdväärsed, kuid on tähtis, et seal, kus võimalusi on, neid ka täiel määral tunnetataks ja kasutataks. Allüksused peaksid oma kogemusi jagama, rohkem üksteiselt õppima ja pädevust kaasama.

Näiteks on kiiresti arenevas arvutiteaduse instituudis tööl oma ettevõtlussuhete juht ja spetsialist, teadusprojektide peaspetsialist ning turundus- ja kommunikatsioonispetsialist. Koostöös ülikooli kesksete tugiüksustega viib sihipärane tegevus kindlasti väga heade tulemusteni. Ehk vajaksid samalaadset lähenemist ka teised üksused?

Multi- ja interdistsiplinaarsuse võimalused lõhuvad piirid eri teadusharude vahel ning igas valdkonnas on teid, mida mööda edasi minna – kui vaid on soov pookida oma kitsamale teaduspuule külge tugevaid viljakandvaid oksi.

Grandikeskuse tugi rahastustaotluste kirjutamisel, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse partnerlusprogramm ning peagi karjäärimudeliga seotuna käivituv ettevõtlusresidentuur on vaid mõni näide selle kohta, kuidas koostööle innustada ja uusi võimalusi avada. Peamised võtmed oma töötajate ja ka iseenda innustamisel on aga instituutide ja uurimisrühmade juhtide kätes.

Eesti ettevõtlus saab pikemas plaanis muutuda vaid uute ettevõtete rajamise kaudu. Juba aasta pärast käib Tartu Ülikooli Delta keskuse õppe- ja teadushoones aktiivne tegevus üliõpilaste eelinkubaatorite sisseseadmiseks ning ettevõtlusmajas Euroopa Kosmoseagentuuri ja Tartu Teaduspargi inkubaatori loomiseks. Suured on ka lootused ettevõtlusmaja ettevõtete ja ülikooli akadeemiliste üksuste igakülgsele koostööle.

Kindel on see, et Tartu Ülikooli roll Eesti ühiskonna arendaja ning tuleviku majanduse kiirendina aja jooksul ainult kasvab. Kokkuvõttes aga sõltub see ka igast ülikooli töötajast endast.

Erik Puura

arengukava komisjoni esimees, TÜ arendusprorektor

Jaga artiklit