FOTO: Andres Tennus

Rahvuslik kasu Tartu Ülikooli rahvusvaheliste uste avamisest

Essee

Nagu teame, on Tartu Ülikool klassikaline Euroopa ülikool, mis avati juba aastal 1632. TÜ on seotud maailmaklassi teadustööde ja uuendustega, millest annavad tunnistust paljud väljaanded, refereeringud ja rahvusvahelised projektid.

Eesti on kõrgtehnoloogia poolest rahvusvaheliselt tuntud ja see teeb meie riigi muu maailma noortele ahvatlevaks. Õppemaksud ja elamiskulud on siin võrreldes konkureerivate kõrgetasemeliste Euroopa ülikoolilinnadega väga väiksed. Üliõpilased saavad «Erasmus+» programmi kaudu meie ülikoolidesse õppima tulla suhteliselt hõlpsasti.

On tähtis märkida, et rahvusülikoolina on TÜ kohus muu hulgas tutvustada Eestit, eesti keelt ja kultuuri ka väljaspool. Seega on üks TÜ põhilisi ülesandeid eesti keele ja kultuuri üleilmne levitamine. Selleks peaks eestikeelsete õppekavade kõrval pakkuma tasulisi ingliskeelseid õppekavasid, et võimaldada siin õppida ka suurel hulgal välisüliõpilastel.

Arvestades seda, et TÜ on Eesti avalik-õiguslik ülikool, peaksid kõik ingliskeelsed õppekavad sisaldama kaht kohustuslikku kursust: eestikeelset «Sissejuhatus eesti keelde» ja ingliskeelset «Introduction to Estonian Culture».

Nii tagaksime kursustele registreerunud rahvusvaheliste üliõpilaste abil senisest paremini eesti kultuuri ja mingil määral ka eesti keele levimise. Teisisõnu peaksime kasutama rahvusvahelistumist selleks, et suurendada teadlikkust Eestist kogu maailmas.

Õpetame Eesti saadikuid

Usun, et populaarsete tasuliste ingliskeelsete õppekavade avamine annaks eeliseid nii ülikoolile, Tartu linnale kui ka kogu Eestile.

Tasuliste õppekavade korral on võimalik kulud korvata ja need hakkaksid ülikoolile kasu tooma juba mõne aastaga pärast avamist.

Kõik mujalt tulnud üliõpilased peavad endale Tartus elukoha leidma. Sellega mõjutavad nad ka kohalikku majandust: nad kulutavad siin oma raha üüri makstes, toidupoodides, kohvikutes ja mujal. Kui eeldame, et üliõpilane kulutab keskmiselt 500 eurot kuus, tähendaks see, et tuhat välisüliõpilast tooksid linnale iga kuu 500 000 eurot kasu.

Loomulikult tahame, et Eestis hariduse omandanud inimesed kasutaksid ka oma teadmisi siin. Välismaalt pärit lõpetajad, kes leiavad endale koha Eesti tööturul, maksavad makse ja panustavad muul moel kohalikku majandusse.

Tõsi, enamik välistudengitest lahkub pärast ülikooli lõpetamist Eestist. Nad lähevad tagasi kodumaale või leiavad töö mõnes teises riigis, kuid peale siin omandatud erialaste teadmiste võtavad nad kaasa muudki: Eestis elamise kogemuse ning teadmise siinsest keelest ja kultuurist. Tahtlikult või tahtmatult saavad neist Eesti saadikud maailmas.

Tõepoolest, ei ole lihtne avada uusi ingliskeelseid õppekavasid, mis meelitaksid kohale parimad õppurid üle maailma. Seda tuleb teha süsteemselt.

Avame läbimõeldud õppekavad

Kõigepealt peaks uurima statistilisi andmeid, et mõista, millised on eri valdkondade kõige populaarsemad õppekavad. Seejärel tuleks uurida geograafilisi andmebaase, et saada teada, millised on teiste riikide, piirkondade ja maailmajagude kõige populaarsemad bakalaureuseõppekavad. Pärast seda võiksime uurida, milline on meie ülikooli praegune akadeemiline võimekus neis valdkondades.

Kaks esimest uuringut annaksid meile teada, millised õppekavad paeluksid suure tõenäosusega rohkemaid üliõpilasi ja millisele riigile või millistele riikidele oleks kõige mõistlikum suunata nende õppekavadega seotud esmane turundustegevus. Teadmine omaenda võimekusest näitab, kui tasuvad võiksid need õppekavad meie jaoks olla.

Kui uus õppekava on edukalt välja töötatud, saaksime hakata tegema sihtturundust: külastada nende riikide keskkoole, kust tuleks just sellele erialale väga targad noored.

Oma õppekava reklaamimise käigus tuleks küsida ka tagasisidet õpilaste endi vajaduste kohta. Olen kindel, et seda tehes me mitte ainult ei meelita tarku noori Eestisse õppima, vaid suurendame ka teadlikkust Eesti Vabariigist ja Eestis sündinud rahvusvahelistest edulugudest.

Muidugi on tähtis aspekt veel see, et uute õppekavade väljatöötamisega täiendatakse ülikoolis või osakonnas juba pakutavaid üld- ja erikursusi. Kui hoiame oma välistudengite ja kursuste head kvaliteeti, tagame Tartu Ülikoolile omase kõrge taseme.

Tasub mainida, et selliste õppekavade väljatöötamine ja kohalike teadlaste kaasamine õpetamisse tooks teadusvaldkondadele palju kasu. Teadlased leiaksid tarku üliõpilasi, keda nad saaksid kaasata laboritöösse ja kes võiksid olla abiks edasises uurimistöös.

Samuti võiks ülikool tasuliste õppekavade korral pikas plaanis kasutada õppemaksudest saadud raha teadlaste uurimistööde ja uuenduste siserahastusena.

Gholamreza Anbarjafari

TÜ raalnägemise ja robootika dotsent

Jaga artiklit