Iduettevõtete ja tehnoloogiakonverentsi «Latitude59» raames toimunud TTÜ Mektory arenguprogrammi «Startertech» parimate autasustamisel sai 3Cular teise koha.
FOTO: erakogu

Ringmajandus võib päästa maailma

Ettevõtlus

Eelmisel aastal napsas ringmajanduse ja ökouuenduse teemalisel Garage48 häkatonil kolm peaauhinda värske iduettevõte 3Cular. Sellest algas nende peadpööritav teekond, mille lõpus terendab eesmärk vabastada maailm liigsest plastitootmisest.

Kõik algas mullu oktoobris Garage48 häkatonil osalemise ja selle võitmisega. See tagas otsepääsu äriideede konkursi «Ajujaht» parima 30 idee sekka. Üks arenguprogramm viis teiseni. Teguderohke esimese aasta tõmbas kokku novembri alguses Šotimaal Edinburghis toimunud rohetehnoloogia äriideede võistluse «ClimateLaunchpad» finaal.

Kas teadsid?

3Cular on edukalt esinenud näiteks Garage48 häkatonil (peapreemia), äriideede konkursil «Ajujaht» (top30), programmis «Prototron» (top40), TTÜ Mektory arenguprogrammis «Startertech» (II koht), ressursisäästlike ideede konkursil «Negavatt» (II koht), arenguprogrammis «ClimateLaunchpad» (Eestis II koht, maailmas esikümme) jm.

Praegu otsib neljaliikmeline meeskond koostööpartnereid ja materjaliteadusega tuttavat uut tiimiliiget, kes aitaks loodavat materjali arendada.

Järgmisel aastal alustab 3Cular kuue kuu pikkust tööd Tehnopoli ettevõtlusinkubaatori mentorite käe all. Peale selle ootab neid ees kiirendusprogramm«Climate-KIC Accelerator».

Hansen otsib veel kahte arendajat oma kolmandasse projekti CompAct, millega jõuti just ka «Ajujahi» 30 parima sekka.

3Culari eestvedaja ja üks asutajatest, TÜ majandusteaduse vilistlane Kaisa Hansen tõdeb, et selline tulemus oli tema jaoks suur üllatus. «ClimateLaunchpadi» võistlusel osales üle terve maailma kokku 135 parimat iduettevõtet, mis püüavad oma uuenduslike ideedega lahendada ühiskonna suurimaid probleeme.

«Seal oli väga palju häid ideid. Näiteks teise koha saanud India meeskond leiutas viisi, kuidas puhastada vett tekstiili-tööstusega kaasnevast kemikaalireostusest. Probleemid ja mastaabid, millega näiteks Aasias ja Aafrikas tuleb tegelda, on Euroopas hoomamatud. Teades selle võistluse taset ja konkurentsi, ei lootnudki me finaali pääseda, aga suutsime lõpuks kümne parima sekka jõuda,» rõõmustab ta.

Suurepärane tulemus tagas neile pääsu «Climate-KIC Acceleratori» programmi, mis on Hanseni sõnul Euroopa parim kiirendi rohetehnoloogia iduettevõtetele. Selle laiem eesmärk on lahendada ettevõtluse kaudu keskkonnaprobleeme.

Saepurujääkide väärindamine 3D-s

3Cular tegeleb ressursside tõhusa kasutuse ja neile uuendusliku tehnoloogia abil uue väärtuse andmisega. Selleks arendavad nad puidujääkidel, täpsemalt saepurul põhinevat materjali, mille abil saab kolmemõõtmelisena mitmesuguseid tooteid printida. Lisaks arendavad nad välja materjali kasutamist võimaldava ekstruuderi.

See võimaldaks disaineritel ja mööblitootjatel luua uusi puittooteid kiiremini ja lihtsamalt, vähendades kulusid ning säästes ressursse ja keskkonda. Kogu süsteem põhineb ringmajanduse põhimõttel ehk arusaamal, et prügi ei ole olemas: see on ressurss, mida saab uuesti kasutada ja väärindada.

«3D printimine on muutunud üha tavapärasemaks toodete loomise ja parandamise meetodiks. Printimismaterjalina kasutatakse aga umbes 80% ulatuses plasti. Meie tahame selle asendada loodussäästliku puidu baasil toodetud materjaliga, mis aitaks peale saepuru väärindamise vähendada ka plasti kasutust,» tutvustab Hansen.

Tema näeb igasuguse jääkmaterjali taasväärindamises suurt potentsiaali, mis aitab kaasa uute ettevõtete ja toodete loomisele ning mille positiivne mõju ja eluiga ulatub aastakümneteni.

Eestis toodetakse Hanseni sõnul ligi 200 000 tihumeetrit saepuru aastas, maailmas ulatub tootmine 200 miljoni tonnini aastas. Puidu töötlemisel tekkivat saepuru kasutatakse põhiliselt puidugraanulite või näiteks mööbli tegemiseks. Puidugraanulite tootmise ökoloogiline jalajölg on aga tegelikult suhteliselt suur. Samuti töödeldakse mööblitootmisel puitu enamasti mürgiste kemikaalide ja liimidega.

Praegu arendatakse mitmel pool maailmas uusi loodussäästlikke bioliime. Mitmeid neist on testinud ka 3Cular, et leida enda materjali jaoks sobivaim sideaine. Uus materjal vajab ka spetsiaalseid printeripea ja dosaatori uuendusi, mis on praegu koos lõpliku materjali arendamisega väljatöötamisel.

Läbinisti loodussäästlik

«Turul on olemas näiteks materjal, mis sisaldab 30% saepuru ja 70% plasti. Lõpptulemus on aga ikkagi plast, mis laguneb looduses sadu aastaid. Meie eesmärk on läbinisti loodussõbraliku 3D-printimise materjali väljatöötamine,» räägib Hansen.

Ressursside tõhus kasutamine ja vastutustundlik majandamine ongi 3Culari idee keskmes. Ülikoolis majandust õppides tekkis Hansenil huvi vastutustundliku ettevõtluse vastu. Õpingute ajal häiris teda kasumi maksimeerimise kui ettevõtte ainueesmärgi rõhutamine. Samal ajal jäeti tähelepanuta muud olulised tegurid nagu ettevõtte tegevusega kaasnev ökoloogiline jalajälg või negatiivne sotsiaalne mõju.

Samuti ei pea ta õigeks seda, et riikide edukust mõõdetakse SKT ehk põhimõtteliselt tarbimise mahu alusel. Igal ressursil on oma piir ja lõputult ei saa neist ühtegi tarbida. Näiteks on kriitilise piiri peal taastumatud maa- ja loodusvarad. Ka puhast joogivett jääb mitmel pool järjest vähemaks.

Õnneks on Hanseni sõnul paljudes ettevõtetes loodud korporatiivvastutuse osakond, kus püütakse neid teemasid arvesse võtta. Keskkonna suhtes vastutustundlikke tegusid tehakse ka ühiskonnas positiivsema kuvandi saavutamiseks.

Hansen toob näiteks Taani õlletootja Carlsbergi, kelle tootmishoonet õnnestus tal eelmisel aastal Climate-KIC suvekoolis käies külastada. Taani ettevõte on oma tootmist optimeerinud, et hoida energiat kokku. Osa pakendeid tehakse seal taaskasutatud materjalidest ja tulevikku vaadates on ettevõte käinud välja ka idee hakata jookide tootmisel kasutama puhastatud reovett. Energia, vee ja teiste ressursside kasutamise optimeerimine säästab keskkonda ja hoiab kokku ka kulusid.

«Veel mõni aasta tagasi oli maailmaparandaja halva maiguga sõna. Tegelikult oleme praeguseks jõudnud olukorda, kus igaüks meist peaks olema maailmaparandaja. Eriti kui soovime, et elu meie planeedil kestaks,» kinnitab ta.

Parem teadmine ringmajandusest

Septembri keskel asutas Kaisa Hansen koos mõttekaaslastega mittetulundusühingu Circular Economy Estonia, et tutvustada ringmajanduse olemust laiemalt.

Novembri lõpus korraldas MTÜ koostöös Ellen Macarthur Foundationi ja Techstars Startup Weekiga Tallinnas esimese ürituse, et anda avalikkusele laiem ülevaade ringmajanduse potentsiaalist ja selle rakendamise võimalustest Eesti iduettevõtluses.

«Selles vallas ei peaks olema konkurentsi, vaid koostöö. Plaanime tulevikus suurendada teadlikkust ringmajandusest 10-päevaste rahvusvaheliste intensiivkoolituste korraldamisega. Samuti soovime lisada ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse teemad kõikidesse iduettevõtetele mõeldud inkubaatoritesse ja arenguprogrammidesse,» ütleb Hansen.

Parima tulemuse saavutamiseks tuleb tema sõnul sellistesse tegemistesse kaasata nii aktiivseid noori kui ka ettevõtteid. Ühed saaksid kasulikku praktikat, teised nutikaid lahendusi, kuidas uuendada oma ärimudelit, optimeerida tootmist ja kasutada ressursse tõhusamalt.

Eestis on alustavatel ettevõtetel küll võimalus osaleda paljudes arengu- ja kiirendusprogrammides, kuid neist mitmega seotud Hansen on märganud, et ringmajandusele ja vastutustundlikule ettevõtlusele seal pigem tähelepanu ei pöörata.

Tuleks arutada, kas seda vaatenurka annaks tuua sisse olemasolevatesse ettevõtlusinkubaatoritesse või on vaja luua selleks eraldi uus võimalus. Ressursside säästmise ideid kogub näiteks «Negavati» konkurss, aga ükski programm ei õpetavat veel seda, kuidas luua ja üles ehitada need ideed ringmajanduse põhimõttel.

«Eestis tundub kõik ilus ja roheline: meil ei ole siin ei tornaadosid ega maavärinaid. Aga kui vaadata laiemalt maailmas ringi, on olukord juba päris kriitiline. Maailma tuleks vaadelda kui tervikut: see, mis toimub ühes osas, mõjutab lõpuks ka kõiki teisi. Seetõttu peab leidma uusi lahendusi, mis ei keskenduks ainult raha teenimisele, vaid panustaks ka ühiskonnas positiivse mõju loomisesse,» ütleb Hansen.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit