Festivalil sai katsetada palju põnevat.
FOTO: Raido Vint

Startup Day meelitas kohale muljetavaldava rahvasumma

Koostöö

Kui ülikooli ajal uurisid sõbrad üksteiselt, kes õhtul peole läheb, siis nüüd on küsimuseks, kes Startup Dayle läheb.

Kuna ma eelmisel aastal ei jõudnud Baltikumi suurimale ärifestivalile, siis sel korral on mul kindel kavatsus seda külastada.

Festivali päevaks on kõik piletid välja müüdud, st kohal oli üle 2600 külastaja ja üle 100 esineja mitmel laval.

Millegipärast olen ma neljapäeva õhtuni veendunud, et ka sel korral toimub üritus ERM-is nagu esimesel aastal, aga tohoo tonti, hoopis Ahhaa keskus oli sel korral sihtkoht!

Ise mõeldes, kuidas väike Ahhaa küll nii palju inimesi ära mahutab, sean oma sammud reede hommikul Ahhaa keskuse poole.

Kuna üritus algas kell 10, siis olingi arvestanud, et jõuan selleks ajaks kohale. Vilkurite ja sireenide saatel sõidab minust mööda president Kersti Kaljulaid, kes oli kohal, et üritus pidulikult avada. Peale tema peavad avakõne veel ka Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Kiirendan sammu, et ikka avakõne ajaks Ahhaasse jõuda, aga kui McDonaldsi nurga tagant Ahhaa  kuppel paistma hakkab saan aru, et avakõne ajaks ma ilmselt kohale ei jõua, sest inimeste hord, kes ukse taga sisse saamist ootas, on muljetavaldav. Mõtlen et hea, kui poole tunni pärast sisse pääsen.

Egas midagi, tuleb rivvi võtta. Mõne hetke pärast näen aga oma head sõpra «Aktuaalsest Kaamerast»; ta tuleb festivalile, et õhtusesse saatesse lugu teha.

Ei ole temagi pikka looklevat järjekorda nähes rõõmus, sest tal oli kindlasti vaja jäädvustada presidendi kõne, mis algas enam-vähem kohe.

Hea nipp on hoida alati ajakirjanike lähedale, sest nendel on see eelis, et ei pea järjekorras seisma. Võtsin sõbrale sappa ja pääsesime uksest üllatavalt kiiresti sisse.

Ahhaa juurde on ehitatud väljaulatuv osa, mis täidab garderoobi ülesannet. Järgmiseks takistuseks sisse pääsemisel oligi üleriiete äraandmine. Vaesed garderoobipoisid ja -tüdrukud, kelle tööle ei paistnudki lõppu tulevat.

Vähemalt tunduvad külastajad mõistlikud; nad arutavad isekeskis, et oleks pidanud ikka varem kohale tulema. Keegi lihtsalt ei osanud oodata, et selline rahvamass ühel ajal kohale saabub.

Üleriided ära antud ja garderoobi­number kätte saadud, ootab ees järgmine väljakutse: saada kätte pressikaart, millega festivalialasse sisse pääseda. Üllataval kombel läheb see kiiresti, sest ajakirjanikud ja esinejad ei pane tähele, et nendele on eraldi ala, kust nad vajaliku kätte saavad, ja seega seisavad paljud vales järjekorras. Minu terane silm tabab aga õige koha ära ja saan oma kaardi järjekorrata kätte.

Kuigi garderoobi ja piletijärjekorras on inimesed nagu silgud pütis, siis tekib ikkagi mõnus meeleolu, isegi veidi ootusärev, sest inimesed on lõbusad ja valju muusika kostub üle ruumi.

Kui lõpuks festivalialasse jõuan, on just avakõnedega algust tehtud. Igal pool on nii palju uudistamist ja tuttavaid nägusid, et ega eriti ei panegi tähele, mida esinejad räägivad.

Kui avakõned peetud, siis on aega, et festivalialaga lähemalt tutvust teha. Pean tunnistama, et alguses ma ei saa küll aru, kuhu liikuda tuleb, ja lähen lihtsalt rahvamassiga kaasa.

Kohad selgeks

Püüan kõik kavalehel olnud lavad üles leida, et kui midagi põnevat kuskil pihta hakkab, saaksin kiirelt sinna minna.

Lõpuks pole ma enam kindel, kas kõik õiged kohad on üles leitud, sest Ahhaa keskuses on tohutult palju erinevaid sopikesi, kus midagi toimub, ja ma olen täiesti veendunud, et kõike ma ei panegi tähele.

Korraldajad tegelikult soovitavad enne üritust endale aega võtta, et tutvuda kavaga, mis on aegsasti Startup Day kodulehel üleval. Kuna samal ajal on üleval mitu lava, kus esinevad erinevad esinejad, siis kõike pole võimalik kuulda ka parima tahtmise juures.

Seega oleks võinud enne festivali oma isikliku kava kokku panna. Mina ei tee seda teadlikult, sest tahan kohapeal rahulikult avatud silmadega ringi käia ja jääda kuulama sinna, kus parasjagu midagi huvitavat toimub.

Kes aga järgmisel korral plaanib festivali külastada, siis neil ma soovitan küll enne välja mõelda, mida kuulda tahad, sest nii on lihtsam ülevaadet omada ja ei jookse ringi, pea laiali otsas.

Mina soovin kohapeal kindlasti kuulata Kaleidoskoobi võistluse ettekandeid, sest sellelt võistluselt on tulnud varem äärmiselt toredaid ettevõtlike ideid, mida oleme ka UT ajakirjas kajastanud.

Võistlusel näen jällegi, kuivõrd oluline on hea esinemisoskus. See on miski, mida kõik ilmselt teavad, aga mis vajab aeg-ajalt meelde tuletamist.

Nii mõnegi ettekande puhul mõtlen noorte idee asemel selle peale, kui vaevaliselt esitlus tuli. Aga eks see olegi neile harjutamisvõimalus, sest head esinejad tavaliselt ei ole kohe sündides sellised, vaid nad näevad vaeva ja arenevad.

Idufirmat juhtida ei ole lihtne ja festivalil sai kuulata mitmeid fuck-up lugusid. Rick Rasmussen Silicon Valleyst, mida peetakse IT ettevõtete paradiisiks, jagab kolme lugu. Näiteks pani ta kõik oma vahendid ühte ettevõtmisesse ja kaotas kõik. Kohe nii hullusti, et ta pidi sõprade juures peavarju paluma.

Rasmussen räägib, et kui midagi lähebki valesti, siis asjadel on kombeks lõpuks ikkagi kuidagi laheneda. «Ettevõtluse puhul ei tea kunagi, kuhu sa teel oled,» ütleb ta.

Taolisi lugusid, kus alguses oli kõik täiesti valesti läinud, saab  festivalil kuulda mitmeid. Ilmselt selleks, et näidata inimestele, et millegi loomine ei ole lust ja lillepidu ning väga harva juhtub, et oma idufirmaga saadakse kohe ratsa rikkaks.

Palju tuttavaid

Festivalil kohtan palju tuttavaid, kellega vahepeal juttu ajada. Sõbranna, kes käis ka esimesel korral Startup Dayl, räägib, et eelmisel aastal oli tal kindel eesmärk: tal oli plaan alustada oma ettevõttega ja tahtis selleks innustust koguda. Detsembri alguses avas ta ka oma ettevõtte veebipoe. Seega võib vist öelda, et innustust ta sai.

Sel korral tuli ta aga niisama uudistama. Ta ütleb, et tegelikult on mõttekam festivali külastada siis, kui on kindel eesmärk või plaan, sest muidu võib juhtuda, et jalutad niisama ringi ja midagi erilist peale mõnusa melu ei kogegi.

Kes aga ei ole varem Startup Dayle sattunud, siis soovitan 2019. aasta alguses festivali ikkagi külastada – isegi kui tundub, et ettevõtluse teema ei ole sinu jaoks. Igav seal kohe kindlasti ei hakka. Seega tasub minna.

Sandra Saar

UT toimetaja

sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit