Tartu ülikooli professorid olid Eesti kolmekümnendate teisel poolel juba nii jõukad, et võisid endale tolle aja mõistes moodsaid elukohti lubada. Seetõttu on ka arusaadav, et nad hakkasid Tähtverre, toona ühte kõige moodsamasse linnaossa koonduma. UT vestles kohaliku elaniku, teadusloolase Erki Tammiksaarega linnaosast ning seal elanud professoritest.

VAATA SIIN VIDEOLUGU TÄHTVERE PROFESSORITEST.

Tähtvere on linnaosa, mis kavandati tervikuna 1930. aastate algul, ja seda eristab teistest Tartu linnaosadest see, et sinna ehitati moodsad üürimajad, kuhu esimesena Tartus ehitati tsentraalne kanalisatsioon, vannitoad ja õhutus. Majad on Tähtveres üsna sarnase plaani järgi ehitatud ja järgivad Eestis levinud «pehmemat» funktsionalistlikku stiili. Tähtvere linnaosa oluline eripära on ka see, et krundid on väga suurte aedadega.

1_lyys_Siil (1).jpg

Vikerkaare tänav

Aadu Lüüs oli üks esimesi ülikooli professoreid, kes oma maja Tähtvere linnaossa, Vikerkaare tänava algusse ehitas. Ta oli Eesti esimene lastehaiguste professor, kliiniku juhataja, kes pani aluse sellele arstiteaduse suunale Eestis. «Lüüsil on väga ilusad Rootsis paguluses kirjutatud mälestused, milles ta kirjutab oma majast ja sealsest elust suure nostalgiaga,» rääkis teadusloolane Erki Tammiksaar. Maja ise on praegu kehvas korras, ei ole nii korda tehtud kui paljud teised naabermajad.  

Jakob Hurda tänav

Jakob Hurda tänaval asuvas majas on elanud mitu teaduslooliselt kaalukat teadlast. Siin tuleb rääkida kahest inimesest: üks on Uku Masing – kuulus Eesti teoloog ja filosoof – ja teine on Edgar Kant – ülikooli ajutine rektor 1941.–1944. aastal.

«Uku Masing elas selles majas enne sõda, sõja ajal ja pärast sõda ning on tähelepanuväärne, et ta varjas siin sõja ajal ühte juuti. Kusjuures samas, üleval, teisel korrusel elas Tartu ülikooli ajutine rektor Edgar Kant,» rääkis Tammiksaar.

Teaduspõhine haldusreform

Eesti esimene majandusgeograafia professor Edgar Kant oli võimekas teadlane, kes esimesena maailmas rakendas Walter Christalleri keskuskohtade teooriat. Christalleri meetod võimaldas Eestis korraldada pikalt veninud valdade reformi ja muuta valdu suuremaks. Kanti teine eesmärk oli sel viisil ka lõhkuda toonast jäika talupojaühiskonda, allutada uued vallad rohkem riigi kontrollile ning sel teel talupoegade rahvuslust arendada.

Pärast sõda

Kui sõda Tartust 1944. aasta septembris uuesti üle käis, siis oli Nõukogude võimu jaoks oluline näidata rahvale, et ülikool kui üks rahvusluse sümboleid hakkaks kohe tööle. Samal ajal oli sõjast laastatud linnas puudus ehituspindadest ja ruumidest, kus saaks elada.

«Üks kohti, mis oli terve, oli seesama Tähtvere. Kuna teaduse arendamine oli toona poliitiliselt esmatähtis, siis palus ülikooli juhtkond Tartu linnakomiteed, et Tähtvere piirkond eraldataks Tartu ülikooli õppejõudude elamispindadeks. Sellest ajast alates võime rääkida ka Tähtverest kui professorite linnaosast. See tõstis siin nende osakaalu oluliselt,» rääkis teadusloolane.

Feodor Klementi maja Jakob Hurda tänaval (FOTO: Virgo Siil)

3_klement_Siil (1).jpg

Feodor Klement

Viiekümnendatel aastatel toodi ülikooli rektoriks Feodor Klement, kes asus elama Jakob Hurda ja Vikerkaare tänava nurgal asuvasse majja. Klement oli füüsik, kes oli dotsent Leningradi ülikoolis tahke füüsika laboris.

«Ühel hetkel tal ei olnud võimalik enam kommunistliku partei ja kõrgema hariduse ministeeriumi nõudmistele vastu seista, nii et 1951. aastal tuli ta siia. Võib öelda, et tuli esimene Tartu ülikooli rektor, kes ei olnud humanitaarse või rahvusliku taustaga,» sõnas Tammiksaar. 1950. aastate teisest poolest muutus täppisteaduste arendamine Nõukogude Liidus üha tähtsamaks ja keskvõim pani suuri lootusi sellele, et nii jõutakse arengus kapitalistlikele riikidele järele. Eesti hakkas muutuma moodsaks teadusriigiks, kus esikohal olid mitte humanitaarteadused, vaid täppisteadused.

«Seega tänane Eesti teadus  ja meie lipulaevad, infotehnoloogia, geenitehnoloogia, tahke keha füüsika ja nii edasi – need kõik põhinevad nendel 1950. aastate poliitilistel otsustel Nõukogude Liidus, mis võimaldasid Tartu ülikoolis täppisteadustel areneda,» leidis Tammiksaar.

Jakobsoni tänav

Jakobsoni tänavaga lõppeb vana Tähtvere elamute piirkond. Ühe poole majad pärinevad ajast enne sõda, teise poole omad ehitati aga pärast. Sellele tänavale ostsid Peeter Arumaa ja Paul Ariste 1940. aastal krundi, et sinna maja ehitama hakata. Aristet peetakse üheks Eesti kõige olulisemaks teadlaseks, kes uuris soome-ugri keeli.

«Kui nõukogude võim uuesti tagasi tuli, siis läks Aristel kohe väga halvasti. Erinevalt paljudest teistest teadlastest vangistati ta juba 1945. aastal ja ta sai jälle vabaks 1946. aastal,» rääkis Erki Tammiksaar.

Paul Ariste elukoht Jakobsoni tänaval. (FOTO: Virgo Siil)

4_ariste_Siil (1).jpg

Ariste võeti uuesti ülikooli tööle, aga läbielatu hirmutas teadlase väga ära ja ta oli äärmiselt truu Nõukogude võimule. «Seda ei saa võtta lömitamisena, vaid see oli enesealalhoiu instinkt. Ariste oli eeskujulik, kogu aeg autahvlil, ning see tuli kasuks tema teadustööle – soome-ugri keelte uurimisele ja vastava koolkonna rajamisele kogu Nõukogude Liidu ulatuses,» kirjeldas Erki Tammiksaar.

Naabrid

Samas, kõrvalmajas elas Richard Kleis, kes kolis sinna pärast Teist maailmasõda. Kõrvalmajas elas ka Harri Moora, ajaloolane, Eesti arheoloogia suurkuju. Ta oli suuresti Saksa-vaenulik ja seetõttu ei ole ka imestada, et ta Tartu ülikoolist 1942. aastal ära saadeti. «Harri Moora tuli 1944. aastal uuesti tagasi, aga siis süüdistas Nõukogude võim teda kodanlikus natsionalismis. Ta vallandati ja tal tuli Tartust lahkuda,» rääkis Tammiksaar.

Richard Kleisi käsi käis teistmoodi: nõukogude võimu tulles 1940. aastal sai temast Nõukogude Liidu ajaloo õppejõud. Kui 1950. aastal toimus EK(b)P kaheksas pleenum, kus teda süüdistati kodanlikus-natsionalismis (nagu mitmeid teisi, kes olid n-ö juunikommunistid), siis Kleis vabastati kõikidest ametitest. Ta töötas pikka aega Tartu raamatupoe juhatajana ja alles pärast Stalini surma hakkas ta uuesti tööle Tartu ülikoolis.

Kleis oli klassikaline filoloog, kes tõlkis eesti keelde Liivimaa Henriku kroonika. Kleis oli üks neid humanitaarteadlasi, kes kannatas nõukogude ajal poliitilistel põhjustel. «Kannatasid ikka eelkõige humanitaarteadlased. Täppisteadlaste puhul selliseid probleeme eriti ei olnud. Nende teenistusastet alandati , võeti direktori kohalt maha, pandi osakonnajuhatajaks, aga pole eriti selliseid näiteid, et neid oleks vallandatud või midagi muud sellist,» sõnas Erki Tammiksaar.

Linnaosa taaselustumine

Tähtveres elanud akadeemikutest ja nendega seotud lugudest võiks veel pikalt rääkida. Ühel hetkel sai sellesse linnaossa tung siiski otsa.

«Kui hakati paneelmaju ehitama ja tulid korterid, kus oli sees soe tsentraalvesi ja olemas keskküte, siis hakkasid muidugi väga paljud siit ka ära minema. Siis kaotas Tähtvere linnaosa natuke justkui oma võlust, aga tänapäeval, just oma suurte korterite tõttu, on ta jälle menukaks kohaks muutunud,» rääkis teadusloolane Erki Tammiksaar.