Tartu tähetorn pakub kolmel suvekuul kahel päeval eriprogrammi. Teisipäeva pärastlõunatel vaadeldakse selge ilma korral tähetorni õuel teleskoobiga Päikest ja toimub planetaariumietendus. Tähetorni planetaariumis luuakse lakke ja seintele kunstlik tähistaevas ning näidatakse erinevate taevakehade liikumist. Iga etendus on ainulaadne ja etenduse käigus avatakse erinevaid teemasid, näiteks astronoomia ajaloost, mütoloogiast ja filmikunstist. Lisateave: tahetorn.ut.ee.

Igal kolmapäeval juuni lõpuni on nii väikesed kui ka suured oodatud Tartu ülikooli kunstimuuseumisse meisterdama. 22. juunil meisterdatakse näiteks skarabeus või muu lihtsam amulett, 29. juunil meisterdatakse liikuv traadist muumia või paberirulli muumia. Peale selle vaadatakse ringi ka muuseumi aastanäitusel «Teekond Hommikumaale». Sissepääs on 2 eurot. Lisateave: kunstimuuseum.ut.ee.

27. ja 28. juunil peab Gottlob Frege avalikke loenguid Cambridge’i ülikooli filosoofiaprofessor Huw Price. Price on eksistentsiaalsete riskide uurimiskeskuse (CSER) akadeemiline direktor ning Briti akadeemia ja Austraalia humanitaarteaduste akadeemia liige. Loengud käsitlevad globaalse või universaalse ekspressivismi väljavaateid ning selle pooldamise põhjuseid. Täiendav teave: http://www.flfi.ut.ee/et/filosoofia-osakond/frege-loengud.

28. juunil kell 16.15 lõpetab 2016. aasta Gottlob Frege loengud Huw Price’i ja Jaan Tallinna avalik vestlusring «A Taxi to the Twenty-Second Century – the Cambridge-Tallinn Connection», mis räägib eksistentsiaalsetest riskidest. Price ja Tallinn räägivad Cambridge’i eksistentsiaalsete riskide uurimiskeskusest (cser.org), mille nad on koos lord Martin Reesiga asutanud, andes ülevaate keskuse taustast ja visioonist. Jaan Tallinn on Skype’i ja Kazaa asutajainsener, CSER-i ja elu tuleviku instituudi (Future of Life Institute) kaasasutaja ning toetab heategevuslikult ka teisi eksistentsiaalseid riske uurivaid asutusi. Ta on investeerimisfirma Ambient Sound Investments osanik ning on olnud Vabariigi Presidendi mõttekoja liige. Loeng toimub Jakobi 2-226.

30. juunini on Tartu ülikooli raamatukogu näitusesaalis avatud näitus «Aristoteles – 2400 aastat filosoofiat», mis on pühendatud vanakreeka filosoofi Aristotelese (384–322 eKr) õpetusele ja tema pärandile Euroopa ning Eesti filosoofias.

9.–11. juulil toimub Muhus, Eesti kunstiakadeemia Tamse baasis ökosemiootika suveseminar teemal «Ökoloogiline vaesumine kui tähendus- ja tunnetuskollaps». Seminari külaline on saksa bioloog, filosoof ja biosemiootik Andreas Weber, kellelt on eestikeelses tõlkes ilmunud raamatud «Kõik me tunneme: inimene, loodus ja eluteaduste revolutsioon» ja «Elus olla. Erootiline ökoloogia». Seminari keskmes on keskkonnaprobleemid, mille lähtekoht ja tagajärg on nihe inimtunnetuses; erinevate tunnetusvormide (kunst, teadus, religioon) roll loodusliku mitmekesisuse säilitamisel; inimese eksistentsiaalse seisundi teisenemine keskkonnamuutuste tõttu; eluslooduse mitmekesisuse kaoga seonduv tajuilmade hävimine. Esinemissoovist palutakse teada anda hiljemalt 22. juuniks meiliaadressil mark.mets [at] gmail.com. Tudengitel on seminaril osalemise ja sinna juurde kuuluvate koduste tööde tegemise eest võimalik saada ainepunkte kursuse «FLSE.00.283 Biosemiootika praktikum» (3 EAP) raames. Täpsem teave ÕIS-ist või kursuse koordinaatorilt Riin Magnuselt (riin.magnus [at] ut.ee).

10.–13. juulil toimub 6. Euroopa poliitikauuringute konsortsiumi (ECPR) noorteadlaste konverents. Tegemist on suurima politoloogiat ja sotsiaalteadusi käsitleva ja noorteadlastele suunatud konverentsiga Euroopas. Lisateave: http://skytte.ut.ee/en/ecprgsc2016.

Tartu ülikooli eetikakeskus kutsub osalema fotovõistlusel «Eesti ja Põhjamaad – Eesti kui Põhjamaa?». Fotode võistlusele on oodatud osalema nii algajad kui ka kutselised fotograafid. Žürii hindab kooliõpilaste ja täiskasvanute töid eraldi. Oodatud on põhjamaiseid väärtusi mõtestavad ja nende üle arutlevad tööd, nii abstraktsemad kui ka igapäevaelu kogemuste kontekstis. Fotode esitamise tähtaeg on 31. juuli. Lisateave: www.eetika.ee.

Hull teadlane ootab kõiki teadus- ja eksperimendihuvilisi suvistesse linnalaagritesse. Väikestel teadlastel on võimalus end kirja panna augustis toimuvatesse suvelaagritesse, mille käigus külastatakse nii Tartu ülikooli muuseumi ajaloolist toomkirikut, Tartu ülikooli kunstimuuseumi ülikooli peahoones ja ka Tartu tähetorni. Neljapäevase laagri jooksul avastatakse üheskoos, mida leidsid Eestist pärit maadeuurijad laiast ilmast, ning tehakse väike rännak Emajõe kallastel ja uuritakse sealseid linnu-, looma- ja taimeliike. Kunstimuuseumis tutvutakse eluga muistses Egiptuses ja meisterdatakse püramiide. Tähetornis saab mõõta maailmaruumi ning teha tutvust planeetide, tähtede ja galaktikatega. Peale selle minnakse külla Tartu ülikooli teadlasele, et näha, milline näeb välja teadlase tööpäev. Väikesed teadlased saavad inspiratsiooni koguda ka Hullu Teadlase uuenenud kabinetis ning teha põnevaid katseid ja eksperimente. Kindlasti jääb aega ka mängida ja Toomemäel loodust nautida. Laagrid toimuvad 9–10 aastastele noortele 8.–11. augustil ja 15.–18. augustil. Lisateave: muuseum [at] ut.ee või 737 6071.

28. ja 29. augustil toimub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi eestvedamisel rahvusvaheline teaduskonverents «Reflective Minds and Communities». Konverentsil tutvustatakse refleksiooni erinevaid eesmärke ja meetodeid ning esitletakse, kuidas rakendada neid kaasaegse hariduselu sõlmküsimuste lahendamiseks. Konverentsi peaesineja on Roger Säljö (Göteborgi ülikool, Rootsi), Peeter Torop ja Gill Crozier (Roehamptoni ülikool, Suurbritannia). Konverentsi korraldavad Euroopa haridusteadlasi ühendava organisatsiooni EARLI kolm teemarühma: Social Interaction in Learning and Instruction, Learning and Teaching in Culturally Diverse Settings ja Educational Theory. Lisateave: earlisigtartu.ut.ee.

29. augustil kell 10 algab Tartu ülikooli aulas 2016/2017. õppeaasta avaaktus.

7. septembrini saab esitada uusi äriideid TELIA «VUNK» kiirendi programmi, mis aitab kaasa idufirmade loomisele ja nende kasvu toetamisele. «Vunki» idee seisneb äriideede esitamises, mille elujõulisust hakatakse testima üheskoos mentorite ja teiste osalejatega, ning vormitakse ideid turuküpseks. Lisateave: www.vunk.ee

30. septembrini on Tartu ülikooli muuseumis ajaloolise toomkiriku pööningul avatud Eesti ajaloomuuseumi ja Tartu mänguasjamuuseumi näitus «Lapsed ja sõda. 1941–1944». Teisest maailmasõjast on möödas rohkem kui 70 aastat. Sõda ei puudutanud ainult neid, kes võitlesid rindel, vaid paiskas segi kõigi siin elanud inimeste elud. Ka lapsed nägid ja tundsid sõja mõju: kaotasid lähedasi, jäid ilma oma kodust, kannatasid nälga ja puudust. Sõjaaeg laste elus oli segane, kuid sellest hoolimata olid neil mängud, mis tahtsid mängimist, omad toimetamised, mured ja rõõmud. Väljapanek avab lapsepõlvemälestuste vahendusel ukse viie lapse ellu. Näitusel saab astuda ka sõjaaja laste kingadesse ning proovida kätt sõjaaegseid mänge mängides. Väljapanek räägib sellest, kuidas mõjutab sõda noorte inimeste elu ja tulevikku, ning tõstab esile pereväärtusi. Lisateave: muuseum.ut.ee.

30. septembrini on avatud Maarja Roosi krokiide-visandite seeria «boek». Tööd on valminud kultuurikorralduse magistriõpingute käigus 2015/2016. õppeaasta kevadsemestril. Näitus on avatud TÜ multimeedia talituses, Lossi 3 õppehoones.

Tartu ülikooli kunstimuuseumis on avatud näitus «Teekond Hommikumaale. Otto Friedrich von Richteri (1791-1816) reisid ja kollektsioon». Näitus keskendub Vana-Egiptuse teemale ja räägib loo kahe haruldase inimmuumia kunstimuuseumisse jõudmisest. Lähema vaatluse alla võetakse ka 18. sajandi lõpul Euroopat tabanud Egiptuse-vaimustus ja orientalistika algusajad Tartu ülikoolis.

Tartu ülikooli loodusmuuseumis on avatud näitus «Meie meri». Näitus tutvustab nii Läänemeres elavad liike kui ka nendevahelisi seoseid. Peale selle saab teada, milline on inimese roll Läänemere käekäigus. 20 000 aastat tagasi kattis Läänemere piirkonda võimas jääkilp. Täna elab Läänemere ümbruses 85 miljonit inimest, iga päev sõidab mööda merd 2000 laeva ning aastas reisid Läänemerel 95 miljonit inimest. Ent inimene pole ainuke, kes Läänemere ääres elab ja tegutseb. Siinsetes vetes elavad hülged ja avamerel ujuvad suured kalaparved. Igal aastal talvitub rannikul ja avamerel üheksa miljonit lindu. Läänemere hapra tasakaalu hoidmiseks tuleb mõista, kui tihedale me oleme omavahel seotud.