Joonas Põder (vasakul) ja Karl-Sander Erss tahavad teha üürileandja ja üürija omavahel tuttavamaks.
FOTO: Andres Tennus

«Konku» näitab tulevast üürikodu läbi tagasiside

Ettevõtlus

Tartu ülikooli geenitehnoloogia tudeng Karl-Sander Erss ja õigusteaduse üliõpilane Joonas Põder lõid veebirakenduse «Konku», mis läheneb üürikuulutustele varasemast isiklikumalt.

Rakenduse peamine ülesanne on viia kokku elamispindade üürileandjad ja üürnikud ning teha nad omavahel tuttavamaks. «Tahame, et inimesed saaksid omavahel kokku ilma kolmandate isikute sekkumiseta ehk maakleriteta,» sõnas Joonas. Selle põhjus peitub eelkõige kõrgemas hinnas, aga ka usalduses.

Noormehed tegid veebirakenduse jaoks eeltööd ja rääkisid mitmete inimestega, kes ütlesid, et neil on maakleritega olnud pigem halvad kogemused. «Maaklerite seas võib kohata inimesi, kes tahavad kiiresti ja kohe raha kätte saada. Kui inimene satub sellise maakleri otsa, siis see tähendab, et sulle võidakse valetada ning võidakse üürnikuks võtta ka ükskõik missuguseid inimesi, peaasi, et raha oleks makstud,» kirjeldas Joonas.

Praegu ei ole rakendus veel täiesti valmis, kuid üsna pea on võimalik nii üürnikel kui ka üürileandjatel hinnata üksteist viie palli süsteemis ja anda ka tagasisidet, mis on nähtav uutele huvilistele. «Kui kellelgi on olnud halb kogemus – näiteks võtab inimene endale üürniku, kes otsustab vaatamata keeldudele toas suitsetada –, siis saab sellest kohe kirjutada ja anda talle näiteks null punkti,» ütles Joonas.


«Konku» rakenduse menüüriba. 

Samamoodi on üürnikul võimalus anda tagasisidet üürileandja kohta. «Kui üürileandja on meeletu kontrollija, kes käib põhimõtteliselt postiluugist sisse piilumas, kas kõik on ikka korras, siis saab ka talle anda vastavat tagasisidet, mida teised inimesed saavad arvesse võtta ja teha oma otsuseid selle põhjal.»

Selleks, et vältida pahatahtlikke kommentaare, kavatsevad noormehed vaadata üle kõikide tagasiside. «Juhul, kui keegi on andnud väga karmi hinnangu ja see äratab kahtlust, võtame lepingupooltega ühendust ja teeme kindlaks, kas pooled on lepingu sõlminud ning palume tõestust esitatud kaebuste kohta,» kirjeldas Joonas. Kõik osapooled saavad «Konku» loojatega ka ise ühendust võtta, kui kaebustes esineb valeteavet.

Joonase sõnul sündis veebirakenduse nimi ajurünnaku käigus ning suurt inspiratsiooni selle taga ei olnud. «Meie arvates on «konku» hea eestikeelne sõna, mis tähendab väikest ruumi. See ei tohiks ka välisturul väga võõrastav olla,» põhjendas ta.

Noormehed tõdevad, et kindlasti on üks väljakutse seotud teiste sarnaste teenusepakkujatega võistlemises. «Eks see ole alati nii, kui turule tullakse põhimõtteliselt asendustootega, aga siis tuleb lihtsalt inimeste esialgne harjumus välja tõrjuda.» Kuna teised kinnisvaraportaalid ei ole võtnud seisukohta, et nad ei tee maakleritega koostööd, siis usub Joonas, et nad suudavad just selle tõttu konkurentsi pakkuda.

Ebamõistlikud summad

Kui noormehed liitusid Ideelabori eelinkubatsiooniprogrammiga, ei olnud nad kindlad, missuguse ideega nad välja tulevad – nad teadsid lihtsalt, et kavatsevad midagi teha. «Karl-Sander kutsus mind Ideelaborisse ja pärast seda läksime Varssavisse reisile, et mõelda välja, mida me siis lõpuks teeme.» Joonase sõnul oli ta tegelikult juba mõnda aega mõelnud üürituru peale. «Kuna ma ise elan praegu ühiselamus ja ühel hetkel kolis mu toakaaslane välja, siis pidin hakkama selle toa eest täishinda maksma. Ma ei tahtnud seda tegelikult väga teha, sest minu arvates ei ole tuba seda väärt,» jutustas Joonas.

Nii vaataski ta erinevatelt kinnisvara veebilehekülgedelt üürikortereid ja otsis välja need, mis võiksid talle sobida. Seejärel selgus, et enamik neist olid maakleritega seotud. «Oletame, et tegemist on korteriga, mis maksab 300 eurot kuus, ja kui mina üliõpilasena lähen maakleriga rääkima, et sooviksin seda korterit, siis esimese hooga tuleks mul välja käia peaaegu 1000 eurot ehk esimese kuu üür, käsiraha ja siis tuleks veel maaklerile ka juurde maksta,» ütles Joonas ja lisas, et see summa käib kindlasti paljudele inimestele üle jõu.

Aktiivne edasiarendus

Praegu tegelevad noormehed investorite otsimisega. «Tegelikult ei olnud me arvestanud, et «Kaleidoskoobi» võiduga tuleb nii palju tähelepanu, sest me ei ole ju tegelikult veel «Konkut» välja arendanud, mistõttu ongi nüüd esmatähtis kiiresti kasvada, selleks on aga rahalisi vahendeid tarvis,» ütles Joonas. Ta lisas, et pärast eksamite lõppu kavatseb ta kiiresti palju uurimistööd teha, et neil oleks võimalik rakendust edasi arendada.

Tehniliselt on «Konku» juba praegu rakendusena olemas ja töötab Androidi-põhistes telefonides. «Praegu on see muidugi veel väga lihtne, aga isegi paar korteripakkumist on olemas.» Rakendusse saab sisse logida Facebooki kaudu ja liitumine on tasuta.

«Edaspidi, kui otsustame, et kõik töötab kenasti ja inimestel ei ole mingeid suuri probleeme ega muresid, hakkab kehtima süsteem, kus inimene saab esimese kuulutuse sisestada tasuta.» Kui «Konkut» on tarvis järgminegi kord kasutada, tuleb eelmise kuulutuse eest maksta. «Aga kui kasutajale meie rakendus ei meeldinud, siis saab ta esimese kuulutuse eest jätta makse tegemata,» rääkis Joonas.

Tegelike hindade peale ei ole noormehed jõudnud veel mõelda, aga nad on kindlad, et ei kavatse olla konkurentidest kallimad. «Kui veebilehel kv.ee tuleb maksta vist 10 eurot kahe nädala eest, siis meie mõtleme stiilis 10 eurot ühe kuu eest,» sõnas Joonas.

Juunis oli «Konku» rakendusse sisse loginud juba ligi sada inimest. «Kuigi see ei ole veel päris valmis, on inimesed olnud väga innukad ja neile meeldib see, mida me teeme.»

Kuidas jõuavad tudengid eksamite kõrval veel ka veebirakendust välja arendada? Joonas ütleb, et võti peitub ajakasutuses ja selles, et neil on Karl-Sanderiga omavahel erinevad tööülesanded ära jagatud. Ta lisab, et ideaalis peakski ühel idufirmal olema kolme tüüpi inimesi.

«Üks on see, kes töötab tehnilise poole välja, ehk Karl-Sander, kes tegeleb koodidega ning ühendab internetis asju. Siis on suhtluspool, mis on minu roll, ehk ma käin, räägin ideest, suhtlen meediaga jne.» Samuti on tarvis inimest, kes tegeleks kujundusega. «Praegu otsimegi esteetilise silmaga inimest. Mõned inimesed on meile ka e-kirju saatnud, seega on meie meeskonnas varsti ka kolmas liige,» ütles Joonas.

Ta lisas, et tema arvates ei ole see kindlasti piirang, kui kellelgi ei ole tehnilisi oskusi. «Igal inimesel on alati midagi lauda tuua, mingisuguseid mõtteid või lahendusi, tähelepanekuid. Usun, et kõik saaksid sellega hakkama, kui vaid soovivad.»

«Kaleidoskoobi» võit

Veebirakendus võitis maikuus toimunud Tartu ülikooli äri- ja projektiideede konkursi «Kaleidoskoop». «Ideega hakkasime tegelema tegelikult juba veebruaris ja oleksime ka ilma «Kaleidoskoobita» selle kallal edasi töötanud, kuid kindlasti on nii see kui ka Ideelabori eelinkubatsiooniprogramm mänginud olulist rolli,» rääkis Joonas.   

Nende eelis teiste meeskondade ees oli see, et nad valmistusid žürii küsimusteks ja tegid erinevaid arvutusi. «Esitlesime ideed inglise keeles ja kindlasti paremini kui teised. Tõime žüriile ka paberil lühikesed idufirma kirjeldused, mida teistel ei olnud. Arvan, et nägime võidu nimel üsna palju vaeva ja oleksime olnud pettunud, kui ei oleks võinud,» sõnas Joonas.

Suvel plaanivad noormehed osaleda Ideelabori rahvusvahelise praktilise ettevõtlusõppe projektis «Network Globally, Act Locally», mille raames minnakse USA-sse külla Nebraska Wesleyan’i ülikooli, et koos sealsete üliõpilastega start-up’ide teemadel mõtteid vahetada. «Sügisel peaks «Konku» töötama, kõiksugu tarkvaratõrked peaksid olema kõrvaldatud ja siis peaks ka kujunduslik pool olema valmis. Enne seda plaanime muidugi klientidega suhelda, et saada teada, mida inimesed tahaksid rakenduses näha.»

Merilyn Säde

UT peatoimetaja 2016–2017

Jaga artiklit

Märksõnad

konku, üürikodu