Eesti kliimapoliitika heaks näiteks on elektriautode kasutuselevõtt, mis tekitavad tavaautodest kordades vähem õhusaastet.
FOTO: Stanislav Moškov / Õhtuleht / Scanpix

Kuumalained hakkavad sagenema

Teadus

Seitsme Euroopa riigi teadlased on Health Report Training ehk «HeaRT» projekti käigus püüdnud terviseküsimused ajakirjanikele lähemale tuua. Septembris korraldatud infopäeval keskenduti probleemidele, mida kliima muutumine inimeste tervisele tekitada võib. Eestlaste jaoks on tuntavaim muutus kuumalainete sagenemine.

TÜ keskkonnatervishoiu lektor Hans Orru ütles, et kuigi kliimamuutused leiavad suhteliselt palju kajastust, on Eestis seni selles kontekstis keskendutud pigem loomade ja taimede uurimisele. «Eestis on väga tugev loodusteaduslik taust, aga suhteliselt vähe rahvatervise teadlasi. Õnneks pööratakse keskkonnamuutuste mõjule inimeste tervisega seoses järjest rohkem tähelepanu,» sõnas Orru.

Kõige enam uuritud valdkond kliimamuutuste juures on temperatuuri muutumine. Kuigi hinnanguid, kui palju temperatuur tulevikus muutub, on erinevaid, teatakse, et maakera temperatuuri tõus põhjustab nii liustike ja jää sulamist poolustel kui ka kuumalaineid.

Orru sõnul on see teema otseselt inimeste tervisega seotud, kuna kõik on mingi temperatuurivahemikuga harjunud – suvel põhja pool madalama ja lõunas kõrgemaga. «Kui temperatuur on meile harjumuspärasest kõrgem, koormab see organismi ja inimesed võivad selle tagajärjel isegi surra.»

Enam ohustab see vanu ja nõrgema tervisega inimesi, kes on muutuste suhtes tundlikumad. Tervel organismil on küll hea vastupanuvõime, kuid näiteks palavad ööd võivad kõigil und segada ja sellega tavapärast elu häirida. Põllumeeste jaoks võib liiga kuum ja kuiv ilm tähendada saagi ikaldumist.

Tõuseb kuumus ja puukide arv

Eesti probleem võib kuumalainetest rääkides olla ka inimeste endi suhtumine asjasse. Kuumalainete hoiatused tuleb välja saata enne, kui kuumus haripunkti jõuab. Seda ei pruugita aga tõsiselt võtta, kuna päikesepaistelist suveilma siin väga tihti ei ole – kuumalaine võib eestlastele tunduda hoopis rõõmusõnumina.

«Oluline on see, et ekstreemsed kuumalained korduvad alati mingi teatud aja tagant. Kui praegu oleme harjunud teatud ekstreemumitega iga 20 aasta tagant, siis selle sajandi keskpaigaks võivad ekstreemsed kuumalained korduma hakata iga 4-5 ja sajandi lõpuks juba iga kahe aasta tagant,» ütles Orru.

Kuna temperatuuri tõus toob atmosfääri ka rohkem energiat, võib oodata senisest tugevamaid torme ja suuremaid vihmasadusid. Need tekitavad omakorda üleujutusi ja mudalaviine, mis kujutavad ülerahvastatud piirkondades otsest ohtu inimelule.

Eestlasi mudalaviinid küll ei ohusta, aga meie jaoks võib suureneda võimalus näha rohkem seesuguseid torme nagu oli 2005. aasta Pärnu jaanuaritorm, mida peetakse siiani viimase saja aasta üheks võimsamaks maruks.

«Euroopas räägitakse temperatuuri tõusuga seonduvalt palju ka toidu ja puukidega levivate haiguspuhangute sagenemisest,» tõi Orru välja. Mida soojem on ilm, seda kiiremini paljunevad näiteks Salmonella perekonna bakterid. Kuna söök ei ole aleti kas külmkapis või värskelt kuumutatud, suureneb seega oht süüa riknenud toitu ja nii endale mõni tervisemure külge saada.

Suurem kuumus mõjub soodsamalt ka entsefaliiti ja borrelioosi tekitavatele bakteritele, mida kannavad puugid. Nende haigusjuhtude arv on Eestis viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ning kliima muutumine on üks seda soodustavatest faktoritest.

«Kuigi viimased talved on olnud tavapärasest külmemad, on lumekate varem maha tulnud, mis tähendab, et maapind on ikkagi soe ja puukidel on kergem talvituda,» tõi Orru näiteks, kuid lisas, et teadaolevate haigusjuhtude arvu suurenemisel on ka teisi põhjuseid.

Eestis on senisest rohkem võsastumist, paljud heinamaad on niitmata ning kulu ei tohi enam põletada – see tähendab, et puukidel on rohkem elupaiku. Rohkem on ka metsloomi, kellega nad looduses kaugemale rännata saavad. Niisamuti on paranenud haiguste diagnoosimine ja inimeste teadlikkus puukidega seotud haigustest.

Õhusaaste kurnab hingamist ja südant

Kuigi õhusaaste tekib suuresti inimtegevuse tagajärjel, mõjutab kliima ka selle hajumist ja piiriülest levikut. Eestisse toovad näiteks lõunast põhja poole liikuvad õhumassid Lõuna- ja Kesk-Euroopa lämmastikoksiide, millest fotokeemilises protsessis koos muude lenduvate orgaaniliste ühenditega reageerides tekib osoon.

Osoon on väga reaktiivne gaas, mis reageerib hingamisteede kaudu kehasse sattudes valkude, rasvade ja teiste ainetega. Reageerimisprotsessides tekkivad sekundaarsed ühendid võivad põhjustada põletikke nii kopsudes kui ka mujal hindamisteedes ning südameveresoonkonnas.

«Kui suvel on ilm ilusam ja päikest rohkem, tekib eeldusainete korral ka osooni rohkem. Tulevikus võib õhumasside suund ja aktiivsus aga väheneda ning saasteained, mis Lõuna- ja Kesk-Euroopas tekivad, jäävad pigem sinna, kui jõuavad meieni,» ütles Orru.

Samas võib õhumasside suuna muutumine Eesti jaoks tähendada ka ilmastiku stabiilsemaks muutumist, mistõttu liiklusest, tööstusest ja ahiküttest tekkivad saasteained siin nii kergelt enam ära ei haju.

Orru sõnul on Eestis õnneks kliimapoliitika õhusaaste tekitajaid vähendanud. Kui veel 20 aastat tagasi oli meil palju tööstust ja elektrit toodeti ka ekspordiks, siis nüüd on tööstusest tekkiva süsihappegaasi hulk Eestis tunduvalt vähenenud.

«Praeguse kliimapoliitika üks osa on ka elektriautodele üleminek, mis aitaks kaasa liiklusest tekkiva õhusaaste vähenemisele linnades,» rõõmustas Orru. Kuigi ka elektriautode puhul tekib rehvide kulumisel saasteaineid, on selle hulk tavamasinatega võrreldes väiksem.

Kuigi ahiküte on kliimapoliitiliselt keskkonnasõbralik, on ka sellel miinuseid. Tartus tehtud uuringud on tõestanud, et ahiküttega majadega piirkondades, nagu Karlova, on õhusaaste suurem kui mujal.

«Puitu oleks kõige parem kasutada katlamajas, kus see põleb efektiivsemalt ja tekkiv õhusaaste hajub tänu suurele korstnale suuremale territooriumile ära. Kui iga inimene aga eraldi oma ahjus puid põletab, annab see õhusaastele kahjuks väga palju juurde,» tõdes Orru.

Kui võrrelda liikluse ja ahikütte saaste mõjul tekkinud terviseprobleeme, on uuringust «Hingamisteed ja tervis» selgunud, et suurema liiklusega aladel on rohkem südameveresoonkonna ja ahiküttepiirkondades hingamisteede probleeme.

Uuritud peened osakesed võivad tekitada põletikke ja muuta näiteks vere koostist paksemaks. See mõjutab omakorda trombide teket ja võib suurendada insuldiriski. Samuti mõjutavad need närvisüsteemi, teatud hormoonide tasemete tõustes muutub südame rütmisagedus ja see võib omakorda infarktiohtu suurendada.

Joogivett ohustavad parasiidid

Infopäeval esinenud Umeå ülikooli teadlane Andreas Tornevi uuris joogivee kvaliteeti Rootsis ning leidis, et kliimamuutustega seotud vihmade sagenemine on seal põhjustanud probleeme mitmesuguste parasiitidega.

Tugevate vihmade korral võivad tekkida ajutised üleujutused, mis kannavad põldudelt ja muudest kohtadest väetiseid ja muid aineid jõgedesse-järvedesse ning sealt satuvad need ka joogivette. Reostunud vees hakkavad paljunema aga mitmesugused bakterid, mis põhjustavad organismi sattudes näiteks mitmesuguseid seedeprobleeme.

«Rootsis on see tõesti probleem, aga puudutab siiski peamiselt vaid pinnavett,» ütles Hans Orru. Eestis on õnneks joogivee kvaliteedi parandamiseks veesüsteeme palju parandatud ning enamasti kasutatakse puurkaevuvett. Vaid Tallinnas ja Narvas saadakse joogivett pinnaveest.

Kui tulevikus tõepoolest vihmaperioodid sagenevad, võib see meil mõjutada näiteks maapiirkondades elavate inimeste kaevuvee kvaliteeti. Nendes piirkondades võivad probleemiks saada just ümbritsevatelt põldudelt ja lautadest vette sattuvad saasteained.

«Öeldakse küll, et kliima on alati muutunud, aga probleem on selles, et inimesed on valinud piirkonna, kus neil on hea elada. Kui toimuvad mingid muutused, hakkab valitud kohas ebamugav ja see ei pruugi meile enam sobida,» rääkis Orru kliimamuutuste probleemist.

Variante, mida sellisel juhul ette võtta, on kaks: muutuseid ennetada või nendega kohaneda. Kuna muutused kliimaprotsessides toimuvad aeglaselt, on inimkäitumises toimunud muutuste mõju näha üldjuhul alles aastakümnete pärast. Seega tuleb iseenda ja oma järglaste maailma paremaks muutmise kõrval paratamatult uute tingimistega kohaneda.

Näiteks kuumalainete puhul saab inimesi ette hoiatada. Et vähem päikest tuppa paistaks, saab aknad kinni katta ning jahutada toas liiga kõrget temperatuuri konditsioneeri abil. Samuti saab selleks ajaks linnast, kus tumedad majad ja asfalt soojust endasse tõmbavad, minna maale või mere äärde, kus puud varjavad päikest ja tuul hajutab kuumust.

Üleujutuste tõkestamiseks saab ehitada tammisid ning kuivendussüsteeme. Õnneks kerkib Eesti, mis jääajal oli tohutute masside alla surutud, pidevalt merepiirist kõrgemale ning üleujutuste oht on meil väiksem. Pigem võib probleeme tulla siis, kui tuuled, mis merevett ranniku poole ajavad, tugevamaks muutuvad.

«Kliima on väga tundlik süsteem, kus väikesed inimmõjud võivad muuta suuri looduslikke protsesse. Võib küll küsida, miks peaksime meie enda tarbimist muutma kui teised samal ajal näiteks ikka keskkonda saastavad, aga ka eeskujuks olemine aitab palju ja võib heas mõttes nakata,» ütles Orru.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit