Harald Kerese doktoritöö kaitsmine Tartu ülikooli aulas 3. oktoobril 1947.
FOTO: Elmar Kald

Avastamisrõõmu Elmar Kaldi fotodelt

Ajalugu

Tulevane akadeemik Harald Keres (1912–2010) frakis loorberipuu all doktoritööd kaitsmas, kõrgemal kateedripuldis rektor Alfred Koort. Foto on teinud 1947. aastal Elmar Kald.

Või teine Kaldi haruldane jäädvustus füüsikaprofessor Harald Keresest TRÜ sümfooniaorkestris esimesel üliõpilaslaulupeol koos Tartu akadeemilise meeskoori ja ülikooli naiskooriga aastal 1956. Kerese tütre, teoreetilise füüsika labori juhataja Piret Kuuse sõnul pole neil kodus Elmar Kaldi pilte kunagi olnud. «Kaitsmisest nägin esmakordselt ühte 2007. aastal, kui teaduste akadeemia kinkis isale 95 aasta juubeliks hõberaamis foto.» Mõlemaid fotosid saab 20. jaanuarini näha ülikooli raamatukogus Harald Kerese 100. sünniaastapäeva näitusel. Väljapanek pannakse virtuaalsena ka füüsika instituudi kodulehele.

Näituse koostaja Tiiu Tarkpea märkis, et Keres oli ka ülikooli sümfooniaorkestri taasasutaja ning et ta ise mängis flööti. Täpsustuse mõttes olgu lisatud, et see foto on ilmunud ülikooli pehmekaanelises albumis «Esimene üliõpilaslaulupidu» (1957), kuid fotograafide loetelus Elmar Kaldi nimi puudub. Mis puutub sajandi ühte edukamasse Eesti füüsikusse, siis see oli Keresel kaitsta juba teine doktoritöö. Saksa ajal, 1942. aastal kaitstud teaduskraad kaotas nõukogude ajal kehtivuse ehk Kerese enda sõnutsi: «Hakkasin õhtuti petrooleumilambi vaevalisel valgusel endist väitekirja kohendama». Kaitsmise ja paljude teiste ülikooli ning Tartu linna põnevate ajalooliste piltide nägemiseks tuleb aga tulla ülikooli multimeedia talituse (Lossi 3) koridori Elmar Kaldi fotonäitust vaatama.

Rohkem kui 12 000 negatiivi

Ilmekaid pruunitoonilisi fotosid on väljas 84, mis on vaid väga väike osa Kaldi 12 300 negatiivist. Sisult on väljapanek jaotatud kolmeks: Tartu ülikool, Tartu linn ja elulised hetked. Multimeedia talituse juhataja Ove Maidla ütles, et valikut oli väga raske teha, sest häid pilte oli rohkesti: «Kaldil oli väga hea silm, ta oli klass omaette. Fotograafiat ta armastas, seda näitab tehtud töö ise.» Kuigi ta oli Maidla sõnul lausa kõrgklassi fotograaf, pildistades Tõnissoni ja teisi suurmehi ning tähtsündmusi, oskas ta tähele panna ka igapäevaelu ja inimesi enda ümber. Kust muidu näeksime näiteks ülikooli puidutöökoja mehi või sõjajärgset normileiva jagamist?

Endine kirjastaja ja fotograaf Elmar Kald (ka Kaldt, 1898–1969) töötas aastail 1944–1948 ülikooli fotograafina. Tema fotonegatiivid annetas 2007. aastal multimeedia talitusele Tullio Ilometsa poja Indrek Ilometsa vahendusel Toomas Kraus. TÜ praegune fotograaf Andres Tennus digiteeris fotod ning foto- ja videoandmebaasi administraatori Kaire-Lea Pihlapi ülesanne oli need arvutisüsteemi seada. «Süsteemi väljatöötamisel oli suureks abiks Tullio Ilomets, kellega koos kõik läbi arutasime ja kellel jagus häid ideid küllaga.»

Kuna filmidel olid juures Kaldi kirjutatud andmed, kus leidus ka küsimärke, siis püüdis Pihlap ajakirjanduse, arhiivide ja kirjanduse abil kontrollida, kas pildistatud isikud ja pildistamise aeg on õiged. Filmid on paigutatud spetsiaalsetesse karpidesse koos kirjeldustega ning sildistatud. Kaldi ulatuslikust kogust on üks osa antud säilitamiseks ülikooli ajaloo muuseumi fotokogule ning süstematiseerimine jätkub.

Kaire-Lea Pihlap lisas, et nende fotodega on tal suur rõõm töötada. «Kald oli lausa hingeline fotograaf. Ta on teinud palju perepilte, portreesid, jäädvustanud eluolu. Fotograafi käekirjast õhkub puhast rõõmu.» Näitusel on nii ennesõjaaegseid fotosid kui ka neljakümnendate aastate keskel tehtuid. On pilte rektor Henrik Koppeli ja professor Johan Voldemar Veski juubelist, professor Artur Linkbergi perest ja teistest õppejõududest. Ajastutruudel fotodel on näha punalippudes aulat, kartulipunavoori. Näeme ka arste, aednikku kasvuhoones, tudengeid tantsimas, võimlemas, lõbutsemas, aga ka talvemantleis loengut kuulamas jpm. Väljapanek ei jää vaatamiseks vaid Lossi tänava õppehoonesse, seda on kavas mujalgi tutvustada.

Kirjastaja ja fotograaf

Kes oli Elmar Kald? Nagu eespool mainitud, tegutses ta mõne sõjajärgse aasta ülikooli fotograafina. Mehikoormas sündinud ja Tartus gümnaasiumis ning filosoofiateaduskonnas vabakuulajana õppinud noormees tundis pildistamise vastu varakult huvi. Seda näitavad näiteks tema 1913. aasta klaasnegatiivid puidust Kuradisilla asemele ehitatud betoonsilla avamisest. Elmar Kald on sellal 15-aastane. 1922. aastal asutas ta Laia ja Magasini tänava nurgal (maja jäi sõjas terveks) kirjastuse Sõnavara. Omakandi mees, kirjandusteadlane Daniel Palgi (1899–1988) on mälestusteraamatus «Murduvas maailmas» kirjutanud, kuidas ta üliõpilasena Sõnavaras õpipoisina töötas. Sõnavara andis süstemaatiliselt välja eestikeelset teatmekirjandust, sellest kujunes ka raamatute tutvustamise keskus. «Elmar Kald süttis paljudest asjadest, uskus, et raamatuga saab midagi ära teha, et organiseerimine ja reklaam on peaasi,» on Palgi meenutanud. Sõnavara kirjastas mitme hiljem tuntuks saanud kirjaniku, nagu näiteks Valmar Adamsi, Mart Raua, August Mälgu jt esimesi raamatuid. Siin debüteeris raamatugraafikuna ka Eduard Wiiralt, kes kavandas kirjastusmärgi. Muide, Daniel Palgi töötas 1950. aastatel rektoraadis, oli koguni artikli algul mainitud füüsikaprofessorist teadusprorektori Harald Kerese abi.

Paraku ei suutnud kirjandusest ise väga hooliv ja üksi hakkama saada tahtev Kald konkurentsis vastu pidada, jäi ärilistesse raskustesse ning laenukapitalile rajatud kirjastus lõpetas 1929. aastal pankrotiga. Seejärel tegi ta koostööd Eesti karskusliiduga. Põhitegevuseks kujunes aga fotograafia. Kald tegi päevapiltnikuna palju fotosid ajakirjandusele, teda kutsuti juubelitele ja teistele tähtsündmustele. Oma rikkalikud Tartu fotode kogud annetas ta linna muuseumidele. Eesti kirjandusmuuseum on Elmar Kaldi, Reinhold Sachkeri jt klaasnegatiivide põhjal välja andnud postkaardikomplekte «Tartu. Linn ja linnarahvas 1889–1940».

Kas Elmar Kald oli esimene Tartu ülikooli palgal olev fotograaf? Ülikooli ajaloo muuseumi projektijuht Janet Laidla käsitleb vastses ülikooli ajaloo küsimuste väljaandes põhjalikult 1949. aastal asutatud TRÜ kino-fotokabineti ajalugu, kuid pärib samuti, kas tõesti ei kasutanud ülikool enne sõda stabiilselt mõne konkreetse fotograafi teenuseid. Näiteks Tartu kõrgema kunstikooli toimetiste fotograafia erinumbris on vihje ühele Tartu meisterfotograafile Paul Karmetile (Kärmet), kes asutas 1934. aastal oma ateljee kõrval esimese fotoäri Tartus. Ta oli olnud ülikooli fotograaf, eriti just mikrofotonduse alal, samuti tuntumaid korporatsioonide fotograafe. Ülikoolile pilte teinud  fotograafide teema vajab uurimist ja tutvustamist. Õnneks on ülikooli kohta arhiividesse talletatud palju fotosid, mis annab tunnistust pildistajate silma teravusest. Ja mine tea, võib-olla ilmub varsti jälle kusagilt lagedale mõni haruldane foto, mille jälgedes tasub tuhnida. Seniks mingem kaema Elmar Kaldi fotosid.


Kasutatud kirjandus

  • Harald Keres «Sajandi seiklused. Väljavõtteid autobiograafiast» Ilmamaa 2009.
  • «Esimene üliõpilaslaulupidu». Tartu Riiklik Ülikool 1957.
  • Ivar Piir «Harald Keres – õpetaja ja õpetlane» – «Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. XIII kogumik». TÜ, Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, Eesti Looduseuurijate Selts. Tartu 2004.
  • Raimu Hanson «Pildid pajatavad lugusid» – Tartu Postimees 22.11.2012.
  • «Elmar Kald 40-aastane». Postimees 23.01 1938.
  • Daniel Palgi «Murduvas maailmas. Mälestusi I–III». Eesti Päevaleht, Akadeemia 2010.
  • Harry A. Malm «Etappe Eesti fotoajaloost». Käsitlusi fotograafiast. Toimetanud Peeter Linnap. Toimetised. Tartu Kõrgem kunstikool 2003.
  • Janet Laidla «Tartu Riiklik Ülikool pildis: kino-fotolabori negatiivikogu». Akadeemilise pärandi mõte. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXX. TÜ ajaloo muuseum 2012.
  • http://www.luts.ee/ (Tartu linnaraamatukogu kirjandusveeb).

Varje Sootak

varje.sootak [at] ut.ee

Galerii: 

Jaga artiklit