Munk Chipamong Chowdhury.
FOTO: Andres Tennus

Kolmekordne magister jagab Eestis dharma’t

Persoon

Juhuse tahtel Eestisse sattunud Bangladeshist pärit munk Chipamong Chowdhury on kevadsemestril õpetanud TÜ-s tänapäeva budismi ning paali keelt.

Genialistide klubis meditatsioone juhendanud ja budistlikke filme näidanud mees usub, et budismil ja teadusel on palju puutepunkte ja koostöö nende vahel viib meid humanistliku ning kaastundliku ühiskonna poole.

Budism, Aasia, feminism ja puhas juhuste mäng olid teemad, mis eelmisel sügisel, kui olin külalisüliõpilasena Tallinna ülikoolis, juhatasid minu ja Chipamongi sõpruseni. Kõigepealt jooksime kokku Ameerika zen-budismi õpetaja David Loy inspireerival loengusarjal. Teiseks, kuna minu doktoriuurimus on seotud Indoneesiaga, siis on alati südantsoojendav rääkida inimesega, kellel on selle maailmajaoga mingi eriline side. Seejärel intrigeerisid mind tema akadeemilised huvid.

Chipamongi loetav kursus sidus budismi feminismiga. Kõige tipuks avastasin, et olin sattunud elama tema kõrvaltrepikotta! Järgnesid pikad teeõhtud ja heanaaberlikud suhted olukordades, kui ühel olid kadunud võtmed või teisel külmkapis kõrb. Chipamong on edukalt sidunud endas teoreetilis-akadeemilise ja aktivistlik-praktilise poole, mida pean imetlusväärseks. Temaga võib ärgitada teravaid teoreetilisi diskussioone. Ta oskab ka anda budistlikult tasakaalukat nõu, kui argielu kisub peadpööritavalt kirjuks. Ta on küll kasvanud üles Bangladeshi budistlikes kloostrites, kuid ta on munk selle tänapäeva tähenduses – ehk inimene, kes võib nautida ka õhtut Genklubis, ilma et ta näeks selles ohtu oma karmale.

Terje Toomistu
TÜ doktorant

Kus sa sündisid ja kasvasid?

Sündisin Bangladeshis ja mu esivanemad on pärit Birmast. Kasvasin kolmes orbudekodus, enne kui minust sai munk.

Millal otsustasid õppida budismi eri ülikoolides?

Mu budismiõpingud algasid Sri Lankal eri asutustes ja seejärel sain stipendiumi Birmast. Õppisin kolm aastat ning sain bakalaureusekraadi. Naastes Sri Lankale, kaitsesin seal oma esimese magistrikraadi. Seejärel sain stipendiumi Ameerikast Naropa ülikoolist, kus omandasin teise magistrikraadi ja kolmandat läksin tegema veidi ilmalikumasse ülikooli Torontosse Kanadas. Kokku on mul kolm magistrikraadi: budismiuuringutes, religiooniuuringutes ning Lõuna-Aasia uuringutes.

Kuidas sattusid Eestisse ja miks valisid just selle maa?

See oli tore kokkusattumus: justkui see, kui juhuslikult kohtad tänaval kedagi, kes kutsub sind kaasa ja sa lasedki sel juhtuda. Mu Toronto õpingute ajal toimus seal konverents, kus osalesid Aasia uuringute assotsiatsiooni liikmed ja üks osalejaid oli doktor Karin Dean Tallinna ülikoolist. Tema kutsus mu TLÜ-sse õpetama ja võtsingi kutse vastu.

Siis kohtusin Mart Läänemetsaga, kes omakorda kutsus mind õpetama tänapäevast budismi Tartu ülikooli. Eelkõige käsitlen siin teemasid, millega budistlikud ühiskonnad Aasias kokku puutuvad: budism ja abort, budism ja bioeetika, budism ja eutanaasia, budism ja poliitika ning sooküsimused. Aasia jaoks on need kõik uued nähtused.

Mis su tänapäeva budismi õppekavas sisaldub?

Vaatlen, kuidas budism on aja jooksul muutunud ja kas toimuv on olnud budismi jaoks kasulik või mitte. Samuti küsin, kas budismil on lootust püsima jääda ning milline toime võib olla üleilmastumise.? Mil moel mõjutab seda sotsiaalne, poliitiline, kultuuriline ja emotsionaalne kaos maailmas, kus näeme iga päev uudistes konflikte, võitlemist ja sõda? Kuidas me vaatame näiteks kommertslikku budismi Taimaal? Budism on muutunud turismiga seotud majandusharuks, mis on enam või vähem muudetud äriliseks. Paljud lääne inimesed lähevad Taisse, aga mis neid sinna viib? Kas asi on seotud budistliku meditatsiooni ja vipassana’ga või on meelitavaks elemendiks hoopis mungad? Või kuidas esitab budistlik karma väljakutse ühiskondlikele väärnähtustele, kui toome siin näiteks seksitööstuse Tais. Mil moel sobitub karma sellesse konteksti ja kas budism saaks kuidagi kaasa aidata parema ühiskonna väljakujunemisele?

Samuti õpetad ülikoolis paali keelt?

See on mu peamine eriala, sest budismiuuringutes leidub inimesi, kes praktiseerivad budismi Tais, Sri Lankal, Birmas või Laoses ja osa neist keskendub theravada õpingutele. Olen pärit just sellest budistlikust koolkonnast ning selles liinis tuleb meil õppida paali keelt. Mina õppisin seda Birmas ja Tais ning kuna TÜ-s õpitakse budismiuuringute raames sanskriti keelt, siis pakkusin Mart Läänemetsale välja võimaluse anda siin paali keele tunde. Samuti tahtsin jagada asjast huvitatud inimestele pisut sellekohast tausta, eriti seda, mis puudutab theravada uuringuid. Paali on väga ilus keel ja mul on päris põnevaid õpilasi.

Oled Eestis olnud eelmisest sügisest saadik. Kuidas see maa sulle tundub?

Saabusin siia mullu septembris ja leian, et Eesti on väga ilus maa. Olen saanud siin hoopis teistsuguse perspektiivi. Ma ei vaja oma elus tingimata häid või halbu inimesi, sest tundmata halbu asju ei saa me ka paremateks kasvada. Olen kohanud siin väga imelisi inimesi, kõik nad on olnud väga abistavad ning kinkinud mulle naeratusi ja palju rõõmu. Talvel oli küll külm, ent ma ei kurda selle üle. Eesti on üks mu lemmikmaid, see on rahulik ja aeglane, eriti võrreldes suurlinnadega nagu New York või Toronto.

Kui meenutada rahvaloenduse andmeid, siis on Eesti ka väga sekulaarne maa.

Leian, et eriti ülikoolis õppiv uus põlvkond on väga ilmalik. Samas on nad väga avatud kõigele, mida soovivad õppida ja see on päris tore. Nagu mulle enne siiatulekut räägiti, siis on Eesti suhteliselt suletud ühiskond. Olen seda siin nüüdseks isegi kogenud. Ilmselt on see tingitud koloniaalsest minevikust ja nõukogude aja mõjust. Aga uus põlvkond on avamas oma meeli ja südameid ja samuti võimalusi tulevikule ning sidemetele. Minu jaoks on vahva kõik see, mis mu südant puudutab ja mu ellu panustab.

Mida pead budismis kõige põnevamateks teemadeks teadusliku poole pealt vaadates?

Mõnikord meeldib mulle mõelda futuristlikus suunas. Kui ma räägin inimestega budismist intellektuaalsel tasandil, siis tihti uurin neilt, kas budism võiks teadusega võistelda või esitada teadusele väljakutse tõelevastavuses? Ja kui, siis kuidas sobitub karma relatiivsusteooriaga, kui jääda teaduslikku konteksti? Need on põnevad küsimused. Budismi peamine filosoofia on püsitus ja seda tunnistab ka teadus, mis iga kümnendiga ju muutub. Astronoomid või füüsikud avastavad pidevalt midagi uut. Minu jaoks pole budism ainult kultuuriliselt praktiline nähtus, vaid ka tee, kuidas elada ratsionaalsel ja teaduslikul viisil hästi. Ma ei näe vastuolu teaduse ja budismi vahel, olen kindel, et budism hindab teaduse panust ja arvan, et teadus peaks samamoodi hindama budismi panust. Need kaks peaks parema ühiskonna loomise nimel käima käsikäes, mitte tingimata võitlema oma koha eest. Koostöö teaduse ja budismi vahel võib viia humanistliku ja kaastundliku ühiskonna poole.

Miks on budism tänapäeval üha suuremale osale lääne inimestest nõnda ahvatlev?

Budism suudab hõlmata väga erinevaid ning eri tasemel inimesi. Kui võtame näiteks meditatsiooniga tegelejad, siis theravada või vipassana meditatsioon on nende jaoks alternatiivne viis, et jälgida oma siseilmas toimuvat. Ka intellektuaalsete inimeste jaoks on budism võimalus maailmas toimuvat vaadelda. See on aspekt, miks lääne inimesed on budismist huvitatud. Emotsionaalselt õpetab budism ka lugupidamist, armastust, andeksandmist, õnnelikkust ja on teinud seda pikka aega. Ka läänes on inimesed neist asjust huvitatud. Näen Eestiski, kuidas ühiskond või perekond on muutunud üha individualistlikumaks: nad isegi ei räägi enam üksteisega. Käisin ühe sõbraga näiteks siinses haiglas ja olin tunnistajaks sellele, kuidas peresuhted lagunevad.

Budism aga toob peresuhted keskseks ja näitab, kuidas me peaksime olema tihedalt omavahelistes suhetes, õpetades samal ajal armastust, kaastunnet ja ühtsust. Meditatsiooni kõrval püüab budism integreerida ka filosoofiat, psühholoogiat ja psühhoteraapiat.

Paljud budistlikud filmid, mida olen siin näidanud, toovad välja alternatiivseid viise inimestega suhestumiseks. Tuginedes oma õpingutele ja kogemustele ning nähes lääne inimeste huvi budismi vastu, võin öelda, et budism kätkeb endas peamiselt muutusi: üleminekuid, väljakutseid, kohanemist, omaksvõttu ja nähtuste aktsepteerimist. Siia tulnuna võtan Eesti inimesi nii, nagu nad on ja püüan ka ennast muuta vastavalt kohalikele oludele.

Mõneti tunnen, et budismil on lahendused lääne ühiskonna probleemide tarvis – kui mõtleme kasvõi ahnuse, vägivalla ja inimeste rahulolematuse peale.

Rääkisin ka ühel meditatsioonil, et igal päeval tuleks leida aega enda jaoks. Istu kuskile maha ja mõtle millelegi, mida sa oled sel päeval hästi teinud: kas oli see siis hea nõuanne kellelegi, lahkelt jagatud naeratus või annetus kodutule. Budismi lähtekoht on see, et ükski inimene pole oma olemuselt halb, kõik on head ja meie meeltes on olemas puhta teadvuse kvaliteet. Aga võib juhtuda, et läbi meie kuue meele midagi kaunist kohates kasvab ka meie igatsus ja nõnda puhas teadvus määrdub. Meditatsioon suudab neid ihasid kontrollida, sest miskit ihaldades ja seda mitte saades me ju kannatame. Sellele sarnaselt on meedial suur võimalus tuua meie ette kõiki neid nähtusi, mis on maailmas valesti. Meedia ei räägi ju kogu aeg headest asjadest, ent minu kui budisti jaoks on oluline näha meie pärilikku sisemist headust. Ka oma sõpradele olen öelnud, et ärge püüdke olla hea inimene, vaid leidke hoopis oma sisemine headus. Just väikeste asjade tegemisest võrsubki arusaam sellest, kes sa tegelikult oled. Need väikesed asjad aga võivad olla toeks ka teistele inimestele.

Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Sõltuvalt meeleolust ja asjaoludest meeldib mulle vaimse praktika kõrval ehk mediteerimise ja suutrate lugemise kõrval lugeda ka tänapäevast kirjandust, jälgida uudiseid, tegeleda oma uurimistööga ning kirjutada. Hiljuti alustasin romaani kirjutamist, mis räägib budismi tulevikust ja samuti kirjutan filmistsenaariumi. Kõige enam meeldib mulle aga kujutleda kujutlematut. Usun, et kujutlusvõime on üks inimevolutsiooni ja ellujäämise protsess, nagu ka idee lootusest.

Sven Paulus

UT toimetaja 2011–2013

Jaga artiklit

Märksõnad

munk, dharma