Tartu ülikooli tudengite turundusklubiga liitus sel aastal rekordiliselt 88 üliõpilast.
FOTO: Erakogu

Turundusklubi liikmete arv kasvab iga aastaga

Ettevõtlus

Tartu ülikooli tudengite turundusklubi on üliõpilaste juhtimisel hoo sisse saanud ning viis aastat tegutsenud klubiga liitus sel sügisel eri teaduskondadest 88 tudengit.

Turundusklubi tegevjuht Kristella Kõrgesaar ja kommunikatsioonijuht Heleri Tamme laususid kui ühest suust, et tänavune liitujate suur arv oli nende jaoks väga ootamatu. «Meie siht oli, et tänavu võiks liitujaid olla kuni 50 inimest, aga see, et tuli hoopis 88, ületas kõik meie ootused,» lausus Kõrgesaar rõõmsalt.

Tamme lisas, et põhjus peitub ilmselt selles, et sel aastal nägi turundusklubi juhtkond iseenda majandusteaduskonnast väljapoole turundamisega palju vaeva ning tulemusi vaadates kandis see ka vilja. «Osalesime üliõpilasesinduse «Ole rohkem» tudengiorganisatsiooni leidmise kampaanias ning tegime ise kohvihommikuid ja infoõhtuid,» rääkis Kõrgesaar ning lisas, et ka turundusklubi eelmised liikmed on oma heade sõnadega klubi turundanud.

Turundusklubi juhtkonda kuulub praegu kolm liiget: tegevjuht, kommunikatsioonijuht ja partnerlussuhete juht. Kõrgesaare sõnul suurenes sel aastal koos liikmete arvuga ka juhtkond. «See, et ka meie enda töörühm on nüüd suurem, teeb asjad palju lihtsamaks ning tulevikus, kui liikmeid tuleb juurde, tuleb ilmselt taaskord mõelda juhtkonna suurenemisele,» sõnas tegevjuht.

Sel aastal on turundusklubiga liitunud ka väga palju neid tudengeid, kes pole otseselt majandusteaduskonnaga seotud, kuid kes näevad turunduses iseenda jaoks väljakutset ja võimalust õppida, et sealsamas kohe ka uued teadmised praktikas proovile panna.

Kõrgesaar rääkis, et viis aastat tagasi loodi turundusklubi eelkõige siiski majandusteaduskonna tudengitele. «Poolteist aastat tagasi me mõistsime, et tegelikult ei ole turundus ainult majandusteaduskonna teema ning et see on seotud ka paljude teiste erialadega.» Tegevjuht lisas veel, et turundust võib vaja minna ükskõik missuguses valdkonnas ning kui tudengitel on selle vastu huvi, siis miks mitte anda võimalust ka teiste teaduskondade üliõpilastele.

Tänavu on turundusklubi 88 liikme seas 65 uut liiget, ülejäänud neist on juba varem turundusklubi projektidest osa võtnud. «Suur osa liikmetest on muidugi jätkuvalt majandusteaduskonna tudengid, kuid sel aastal on klubis ka üliõpilasi arsti-, filosoofia-, kehakultuuri-, õigusteaduskonnast, ajakirjanduse erialalt jne,» loetles Tamme teaduskondade esindatust turundusklubis.

Õpitakse ka üksteiselt

Pärast seda, kui rühmad on moodustatud ja igaüks on leidnud endale sobiva projekti, viiakse tudengid ettevõtetega kokku. «Sellest kuust alates hakkab töö peale ja kui kõik rühmad on oma ettevõtete kontaktisikutega kohtunud, on neil võimalus juba ise planeerima hakata,» rääkis Tamme.

Kuna projektidega tegelevad rühmad moodustab turundusklubi juhtkond, siis on rühmade liikmed erineva taustaga, mis annab tudengitele võimaluse õppida ka üksteiselt. «Rühmajuhi määrame me ise, sest seda peab tegema keegi, kellel on juba varasem kogemus ning ta peab oskama ka oma rühma motiveerida,» sõnas Kõrgesaar.

Lisaks sellele, et tudengid õpivad üksteiselt, on neil küsimuste ja probleemide korral võimalik pöörduda ka asjatundjate poole. Nimelt seisab turundusklubi selja taga majandusteaduskonna turunduse õppetool, kes nõu ja jõuga alati appi tuleb. «Kui me oleme mõne projektiga ummikusse jooksnud või kui meil on vaja midagi küsida, siis on kogu turunduse õppetool meile alati abiks olnud,» rääkis Kõrgesaar.

Kommunikatsioonijuht Tamme lisas, et ka turundusklubi üks asutajatest, Andres Kuusik, on alati valmis küsimustele vastama ning probleemide korral aitama. «Ta jälgib, mida me teeme ja kui kõik toimib, siis ta otseselt ei sekku, aga nõu küsime me temalt vajaduse korral alati.» Ka uutel liikmetel on alati võimalus kellegi poole pöörduda ning probleemid ei jää lahenduseta.

Turundusklubi ei oota aja ja teadmiste panustamist mitte ainult tudengitelt, vaid ka ettevõtetelt. Kõrgesaare sõnul peavad ettevõtted arvestama, et neil on olemas keegi, kes on valmis tudengitega järjepidevalt kohtuma ja juhtnööre andma. «Me pöörame väga palju tähelepanu sellele, et igal ettevõttel oleks keegi, kes samuti tudengeid juhendaks ja nendega kohtuks, sest ainult nii on koostöö kõige efektiivsem,» ütles tegevjuht.

Kõrgesaare sõnul ongi varem kõige rohkem probleeme olnud sellega, et projekti lõpufaasis kaob ettevõte nii-öelda pildilt ära. «Tihti on ette tulnud, et ühel hetkel ei leia ettevõte enam aega, et tudengitega kohtuda ja suhelda,» lausus Kõrgesaar. Nii kaob ka tudengite motivatsioon ning projekt jääb lõpetamata. «Seepärast olemegi sel aastal väga tähelepanelikud, sest me ei taha, et taoline olukord korduks.» Eelmisel aastal jäi tegevjuhi sõnul seepärast lõpetamata paar projekti.

Ideed saavad reaalsuseks

Tudengitelt tudengitele meetod toimib

Turundusklubi tegevusega olen praegu üliväga rahul. Just sellepärast, et sellest on saanud toimiv ja järjepidev tudengiorganisatsioon, mis toimetab ise. Mina ainult vahel aitan ja suunan.

Kui ma selle klubi ellu kutsusin, siis kahel-kolmel esimesel aastal olin igal kevadel veendunud, et järgmisel sügisel ma seda enam ei ava, sest igaks kevadeks oli klubi kokku kuivanud. Probleem oligi see, et oma töö kõrvalt vedasin seda mina, mitte tudengid ise.

Kõige keerulisem on turundusklubi puhul hariduslik aspekt, mis tegelikult pole siiani hästi lahendatud. Lihtne on anda rühm tudengeid mõne firma käsutusse, kuid kuidas teha nii, et oma ülesandeid lahendades lähtuksid nad teoreetiliselt õigetest meetoditest ja teeksid asju õigesti? Selleks oleks vaja neile mentoreid, üksi ma seda paraku ei suuda. 

Samuti tahaks, et õppetunnid ei jääks vaid rühmadesse – iga rühm puutub kokku isemoodi probleemide ja nende lahendamisega. Kuidas aga tagada info liikumine rühmade vahel? Vaat selle ühiste teadmiste ja kogemuste jagamise ning ühise arutelu või probleemide ühislahendamise organiseerimine on kõige keerulisem.

Turundusklubi visioonist rääkides sooviks kindlasti kaasata ülikoolist suuremat seltskonda. Variant oleks ka püüelda professionaalse agentuuri poole, kuid siis kaoks ära see võlu, et hetkel on võimalik kõigil, kes soovivad, oma kätt proovida.

Andres Kuusik

TÜ majandusteaduskonna turunduse õppetooli juht, turundusklubi üks asutajatest

Tegevjuhi sõnul viiakse enamik projektidest, olenevalt nende olemusest, ka reaalselt ellu. «Kui eesmärk on luua näiteks turundusplaan või strateegia, siis ettevõttega koostöös seda ka tehakse.» Siinkohal ongi oluline ettevõtte panus, et idee hiljem rakenduse leiaks.

Ühe näitena toob Kõrgesaar üle-eelmise aasta e-kaubamaja projekti ja kliendipäeva, mida ettevõte igal aastal korraldab. Sügisel kaasati protsessi ka turundusklubi üks rühm ning tudengid pidid välja mõtlema, mis kliendipäeval toimuda võiks, kes seal esineks ning kes võiks seda üritust sponsoreerida. Tudengite tööprotsess kulmineerus sellega, et üliõpilased korraldasid kevadel kliendipäeva iseseisvalt algusest lõpuni.

Turundusklubi projektid on väga palju seotud ka mitmesuguste küsitluste ja uuringutega, mistõttu väljastpoolt vaadates ei pruugigi aru saada, millega täpsemalt on tegeletud. «Eelmisel aastal oli meil Felixi rühm, kes katsetas uut toodet sihtrühmade seas, tegi küsitlusi ja uuringuid,» tõi tegevjuht näite teistsuguse iseloomuga projektist.

Kõrgesaar ütles, et tudengid töötasid mitmesuguste toodete kallal, mida inimesed degusteerisid ning mis praegu löövad Soome ja Rootsi turul väga hästi läbi. «Eestlastele aga ei maitsenud see toode üldse, selle tegid kindlaks tudengid ja see ongi põhjus, miks neid asju on vaja katsetada,» arvas Kõrgesaar.

Sel aastal on kommunikatsioonijuhi sõnul suur osa projektidest seotud eelkõige konkurentsianalüüsiga. «Ettevõtted tahavad teada, mida teevad teised sama valdkonna ettevõtted ja nad ootavad siis sellest lähtuvalt turundusklubilt uusi lahendusi,» lausus Tamme.

Ka tegevjuht ütles, et põhiline osa projektidest on seotud siiski ettevõtete sooviga, kuidas jõuda laiema hulga inimesteni. «Selleks on eri võimalused ning tulemus oleneb väga töörühmast ja ka ettevõttest endast,» rõhutas Kõrgesaar.

Tema sõnul on sel aastal turundusklubini oma tee leidnud ka Tartu suurimad klubid. «Club Illusion, Club Tallinn ja Atlantis hakkavad nüüd meiega koostööd tegema. Varem ei olegi me nii laiapõhjaliselt klubidega koostööd teinud, seega on nende projektid arengud väga põnevad,» rääkis Kõrgesaar. Tamme lisas, et hoolimata sellest, et klubid on omavahel konkurendid, ei sega see turundusklubi tööd sugugi, sest eri projektidega tegelevad siiski eri inimesed.

Kui turundusklubi on selle loomise algusest olnud ettevõtetele sajaprotsendiliselt tasuta, siis nüüd on klubi oma tööpõhimõtteid veidi muutnud. «Eelmisest aastast alates küsime me ettevõtetelt eraldi tasu juhul, kui tudengid korraldavad suuremahulise uuringu näiteks mitmesaja inimese seas,» ütles Kõrgesaar ja põhjendas seda sellega, et seesuguste uuringute tegemise peale kulub tohutult aega.

«Raha, mida me ettevõtetelt saame, on täpselt see, millega me saame tudengeid motiveerida, korraldada koolitusi või väljasõite,» lausus tegevjuht.

Selliste uuringute puhul on turunduse õppejõud need, kes oma aega tudengite juhendamisele panustavad ning turundusklubi arvates ei saa sellist tööd päris tasuta teha. «Kindlasti on meie uuringud oma kvaliteedi poolest sama head, kui mõne sel alal tegutseva firma omad,» leidis Kõrgesaar.

Merilyn Säde

UT toimetaja 2014–2016

Jaga artiklit

Märksõnad

turundusklubi