Oktoobris doktoritöö kaitsnud Kristiina Rahkema tõdeb, et nutitelefon on saanud meie lahutamatuks kaaslaseks, millele usaldame oma kõige tähtsamaid andmeid.
FOTO: Henry Narits

Värsked doktoritööd: naervast häälest ohtlike jäätmete puhastamiseni

Doktoritööd

Septembris ja oktoobris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uurisid noored teadlased lähemalt näiteks naeru, kaasavat haridust, meeste reproduktiivtrakti ja tumeainet. Kõigi kaitstud töödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is, kaitsmisele tulevaid väitekirju saavad huvilised lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Andra Annuka-Loik  kaitses eesti keele alal doktoritööd „Naer ja naerev hääl eesti suulises suhtluses“. 

Naeru seostatakse sageli huumoriga, kuid inimesed naeravad ka siis, kui soovivad pehmendada piinlikkustunnet. Varasemad uurimused on selgeks teinud, et nagu naer, võib ka naerev hääl olla kasutusel nii humoorikates kui ka probleemsetes olukordades. Doktoritöö tulemustest järeldub, et naer ja naerev hääl erinevad argi- ja ametivestluses küllaltki palju. Näiteks on argivestluste naerud pikemad kui ametivestluste naerud. Kui humoorikates olukordades hõlmasid naerud ja naervad hääled enamasti kogu kõnevooru, siis probleemsetes olukordades esinesid need pigem vooru lõpu. Ka naeru ja naerva häälega kaasnevad kehaliigutused on erinevad: probleemsetes olukordades liigutavad kõnelejad naerdes oma keha palju väiksema amplituudiga kui humoorikates olukordades.

Juhendaja teadur Tiit Hennoste, oponent dots Maria Frick (Oulu Ülikool).

Viktors Dāboliņš kaitses ajaloo alal doktoritööd The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“ („Riia killingi tõus (1582–1621)“).

Selles doktoritöös käsitletakse esimest korda süstemaatiliselt Riia killingi erakordselt jõulist esiletõusu Poola-Leedu rahaturul aastatel 1582–1621. Uuritakse ka andmeid aardeleidude kohta Läti ja Eesti aladelt, mis moodustasid aastatel 1561–1629 Liivimaa hertsogkonna, kus Riia rahapajal oli müntimise ainuõigus. Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseumi killingikogu ning Riia rahapaja erakordselt hästi säilinud arhiiviandmetel põhinevate arvestuslike müntimismahtude ja mündiaardeandmete analüüs lubab järeldada, et vaatlusalusel perioodil löödi üle 300 miljoni killingi ja lausa pool toodangust võis mitmes laines jõuda väljapoole Liivimaa hertsogkonda. Riia killingi edu selgitab selle suhteline odavus, peenraha nappus Poola-Leedu rahaturul ja killingite vermimise lõpuaastatel ka suuremad spekuleerimisvõimalused.

Juhendajad kaasprof Enn Küng ja vanemteadur Ivar Leimus (Tallinna Ülikool), oponendid prof Jürgen Heyde (Leipzigi Ülikool) ja dr Borys Paszkiewicz (Wrocławi Ülikool).

Silvia Kurr kaitses kirjanduse ja kultuuriteaduste alal doktoritööd „Material Ekphrasis: Bringing Together New Materialisms and Ekphrastic Studies“ („Materiaalne ekfraas: uusmaterialismi ja ekfraasiuuringute kohtumine“).

Kui antiikajal viidati terminiga ekfraas mentaalset visualiseerimist ergutavale kõnele, siis tänapäeval kirjeldatakse sellega intermediaalseid nähtusi alates maalide, skulptuuri ja fotograafia kirjanduslikest kirjeldustest kuni filmidesse põimitud maalikunstini. Doktoritöös käsitletakse ekfrastiliste kirjelduste ja kujutiste funktsioone kirjanduses ja filmis ning uuritakse, kuidas ekfraas transformeerib kujutist, juhtides seega tähelepanu materiaalsusele ja kehastumusele. Materiaalsuse analüüs mitmel skaalal näitas, et ekfraas vaidlustab dualisme ja antropotsentrismi mitmel viisil, rõhutades muu hulgas rakkude agentsust, kehastunud kogemust ja ökoloogilisi protsesse. Seega on ekfraas võimas vahend, et kujundada (ümber) meie arusaama kunstist ja maailmast.

Juhendaja prof Marina Grišakova, oponendid prof Gabriele Rippl (Berni Ülikool) ja dots Jarkko Toikkanen (Oulu Ülikool).

Tiina Paet kaitses eesti keele alal doktoritööd „Võõrainese kinnistumine eesti keeles: keelekorralduslik ja leksikograafiline vaade“.

Ühiskonna muutused kajastuvad kõige ehedamalt sõnavaras, teiste keelte mõju on tavaliselt kõige märgatavam sõnalaenudes. Eesti keel on kõige ulatuslikumalt olnud kontaktis saksa ja vene keelega, suurem osa laentüvevarast on jõudnud eesti keelde saksa keele kaudu. Praegune dominantkeel on inglise keel, mille vahendusel toimub nn taaslaenamine, samuti on see peamine uuslaenude allikas. Tänapäeva leksikograafias ja keelekorralduses lähtutakse küll järjest enam kasutuspõhisusest ja teadusliku uurimise tulemustest, ent seni pole piisavalt uuritud, kuidas normingud toimivad ja millised normingud ei tööta. Doktoritöö pakub eesti keelekorraldusele uuendatud põhimõtteid keelde tuleva võõrainese käsitlemiseks, eeskätt leksikograafilisel esitamisel Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku ja 2025. aastal ilmuva ÕS-i tarvis.

Juhendajad em-prof Urmas Sutrop ja Peeter Päll (Eesti Keele Instituut), oponent dr Pirkko Nuolijärvi (Soome Kodumaa Keelte Keskus).

Margo Roasto kaitses ajaloo ja arheoloogia alal doktoritööd „Maaküsimus, rahvuslikud vastuolud ja poliitiliste ideoloogiate retseptsioon: ühiskondlik mõte Eesti alal 1905–1916“.

Ühiskondlike muutustega kaasnevad sageli poliitilised debatid, milles arutletakse muutuste vajalikkuse üle. Doktoritöös käsitletakse aastail 1905–1916 Eesti alal toimunud poliitilisi debatte, milles vaieldi maaküsimuse, poliitiliste ideoloogiate tõlgendamise ja ideoloogiliste mõistete kasutamise üle. Tol perioodil oli iseloomulik uute ideede tutvustamine, varasemate ideede edasiarendamine ja ideoloogiliste põhimõtete ümbermõtestamine. Kuna üha enam avaldati eesti keeles nii tõlgitud poliitilist kirjandust kui ka algupäraseid tekste, võib rääkida poliitiliste ideoloogiate retseptsioonist ja laiema lugejaskonna poliitilise teadlikkuse kasvust vaadeldaval perioodil. Selle tulemus oli ühiskondliku mõtte ideoloogiline mitmekesistumine, mis oli eelduseks eri ideoloogiatest lähtuvate parteide tekkele 1917. aastal.

Juhendaja prof Pärtel Piirimäe, oponent kaasprof Mart Kuldkepp (Londoni Ülikooli Kolledž).


Sotsiaalteaduste valdkond

Tiina Kivirand kaitses haridusteaduse alal doktoritööd „The meaning of inclusive education and supporting the implementation of inclusive education through in-service training course in the Estonian context“ („Kaasava hariduse tähendus ja kaasava hariduse rakendamise toetamine täienduskoolituse kaudu Eesti kontekstis“).

Kaasava hariduse põhimõte on viimastel aastakümnetel olnud hariduskorralduse põhiprintsiip, kuid ometi on olnud keeruline seda praktikas rakendada. Üks põhjus võib olla, et kaasava hariduse spetsialistid, kes koolitavad või nõustavad koole kaasava hariduse rakendamisel, mõistavad selle tähendust ja rakendamisviise erinevalt. Doktoritöös uuriti, kuidas toetada koole kaasava hariduse rakendamisel koolide meeskondadele disainitud täienduskoolituse kaudu Eesti kontekstis. Koolituse jooksul viidi koolides ellu nii kultuurilisi kui ka struktuurseid muutusi. Selgus, et tuleb pöörata rohkem tähelepanu kaasava hariduse operatsionaalsele mõistele, algatada ühiskondlikke debatte, kellele ja milleks kaasav haridus oluline on, ning viia õigusaktid kooskõlla kaasava hariduse põhimõtetega.

Juhendajad prof Äli Leijen ja kaasprof Liina Lepp, oponent kaasprof Dragica Pavlovic Babic (Belgradi Ülikool).

Alo Lilles kaitses majandusteaduse alal doktoritööd „The relationship between university-industry cooperation and regional capabilities in Europe“ („Seos ettevõtete ja ülikoolide koostöö ja regionaalsete võimekuste vahel Euroopa regioonide näitel“).

Majanduse arenguks vajaliku regionaalse võimekuse tagamisel on võrdselt olulised nii ülikoolid, ettevõtted kui ka avalik sektor. Doktoritöös antakse kolme artikli kaudu täiendavat teadmist ülikoolide ja ettevõtete koostöö ning regionaalse võimekuse seoste mõistmiseks. Muu hulgas selgus töö käigus, et ülikoolide ja ettevõtete koostöö ning regionaalse võimekuse tagamiseks tuleb toetada teadmiste ülekannet nõrgemate piirkondade ülikoolides, edendada koostööd avaliku sektori, ülikoolide ja erasektori vahel ning tuvastada piirkondliku arengu jaoks olulised valdkonnad. Et ülikoolide ja ettevõtete koostöö tooks regionaalarengus võimalikult palju kasu, tuleb ületada lõhe n-ö nõrgemate ja tugevamate piirkondade vahel.

Juhendaja prof Urmas Varblane, oponendid Willem van Winden (Amsterdami Rakenduskõrgkool) ja Magdolna Sass (Ungari Teaduste Akadeemia majandus- ja regionaaluuringute keskus).

Moonika Teppo kaitses haridusteaduse alal doktoritööd „Predicting lower secondary school students’ intrinsic motivation in science learning: the role of context and teaching-learning approaches“ („Õpi- ja õppetegevuste ning kontekstide roll põhikooliõpilaste sisemise motivatsiooni ennustamisel loodusainete õppimisel“).

Loodusainete õppimisel on üks oluline probleem õpilaste sisemise motivatsiooni langus, mis avaldub eriti ilmekalt üleminekul algkoolist põhikooli ehk puberteedieas. Doktoritöö tulemused kinnitasid seda tendentsi; lisaks ilmnes, et nii 6. kui ka 9. klassi õpilased hindavad kõrgemalt oma igapäevaeluga seotud loodusteaduslike teemade õppimist. Nii õpilaste kui ka õpetajate hinnangul kasutatakse loodusainete tundides traditsioonilisi õppetegevusi rohkem kui õpilaskeskseid. Töö tulemuste põhjal antakse loodusainete õpetajatele soovitusi, et toetada tõhusamalt õpilaste psühholoogilisi põhivajadusi ja suurendada nende motivatsiooni loodusaineid õppida.

Juhendajad prof Miia Rannikmäe ja kaasprof Regina Soobard, oponent prof Kalle Juuti (Helsingi Ülikool).


Meditsiiniteaduste valdkond

Lagle Lehes kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „The first study of voice and resonance related treatment outcomes of Estonian cleft palate children“ („Esimene suulaelõhega sündinud patsientide hääle ja resonantsiga seotud ravitulemuste uuring Eestis“).

Huule-suulaelõhe (HSL) on üks sagedasemaid kaasasündinud väärarenguid, esinemissagedusega 1/700 elussünni kohta. HSL-iga sündinud lastel esineb sageli kaasuvaid probleeme, sh neelamis- ja söömisraskused, häälehäired, kolju- ja näopiirkonna kasvu ning arengu kõrvalekalded, ortodontilised probleemid, kuulmislangus ja keelelise arengu probleemid. Doktoritöös koostati optimaalsed kõnestiimulid Nasometer II-le ja arvutati nasaleerituse piirväärtused; töötati välja kõnestiimulid velofarüngeaalse funktsiooni hindamiseks; kirjeldati HSL-iga sündinud laste häälekvaliteeti ning määrati kindlaks näokolju parameetrid, mis võivad mõjutada kõne kvaliteeti. See oli Eesti esimene omataoline uuring.

Juhendajad kaasprof Triin Jagomägi, kaasprof Marika Padrik ja dr Priit Kasenõmm, oponent kaasprof Karin Brunnegård (Umeå Ülikool).

Kadri Medijainen kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktoritööd „Effects of disease-specific physiotherapy on functional performance in patients with mild-to-moderate Parkinson’s disease“ („Haigus-spetsiifilise füsioteraapia mõju kerge ja mõõduka Parkinsoni tõvega patsientide funktsionaalsetele näitajatele“).

Parkinsoni tõvega patsientide sümptomite kontrollimisel kasutatakse toetava ravimeetodina ka füsioteraapiat. Kuigi mitmete harjutustüüpide positiivne mõju on varem tõendatud, nappis seni uuringuid Parkinsoni tõve füsioteraapia ravijuhendites esitatud soovituste kombineerimise mõju kohta. Doktoritöö tulemused tõestavad Parkinsoni tõvega patsientide füsioteraapia efektiivsust, rõhutavad olulisi aspekte Parkinsoni tõvega patsientide füsioterapeutilisest hindamisest ja loodetavasti tõhustavad arstide valmisolekut suunata selliseid patsiente füsioteraapiasse. Näiteks selgus, et kaheksa nädala pikkune Parkisoni tõve spetsiifiline grupifüsioteraapia parandab patsientide kõnni alustamise kiirust ja proksimaalset liigesliikuvust ning vähendab enesehinnangulist tardumiste ja igapäevaelu toimetulekupiirangute taset.

Juhendajad prof Pille Taba, em-prof Mati Pääsuke ja lektor Aet Lukmann, oponent vanemdots John Brincks (Aarhusi Ülikooli Kolledž).

Marina Šunina kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Flow cytometric analysis of T and B cell properties in healthy donors and subjects with vitiligo“ („T- ja B- rakkude voolutsütomeetriline analüüs tervetel doonoritel ja vitiliigo diagnoosiga isikutel“).

Immuunsüsteem koos endokriin- ja närvisüsteemiga aitab meil toime tulla eri keskkonnastiimulitega ning on inimese heaolu ja ellujäämise seisukohalt ülioluline. Üks immuunvastuse reguleerimise viise on kostimuleerivate ja koinhibeerivate rakupinna molekulide ekspressioon: kui ülekaalus on kostimuleerivad signaalid, siis immuunrakk aktiveerub, koinhibeerivad signaalid omakorda hoiavad liigset aktiveerumist tagasi. Regulatsioonis osalevad ka regulatoorsed rakud, mis on võimelised pärssima soovimatuid põletikulisi reaktsioone rakk-rakk-interaktsioonide või spetsiifiliste signaalmolekulide – tsütokiinide – sekretsiooni kaudu. Doktoritöö tulemused, kus kirjeldati raku aktiveerimise mõju kolme pinnamolekuli ekspressioonile peamistes T-rakkude alapopulatsioonides, viitavad sellele, et B-rakud koos CD226 ja TIGIT retseptoritega võivad mängida vitiliigo patogeneesis olulisemat rolli, kui varem arvati.

Juhendajad prof Raivo Uibo ja prof Kai Kisand, oponent prof Sirpa Jalkanen (Turu Ülikool).

Stanislav Tjagur  kaitses arstiteaduse alal doktoritööd Mycoplasma genitalium and other sexually transmitted infections causing urethritis – their prevalence, impact on male fertility parameters and prostate health“ („Mycoplasma genitalium’i ja teiste uretriiti tekitavate STLI-de levimus ning mõju mehe reproduktiivtrakti tervisele“). 

Ureetra ehk kusetoru ülesanne on osaleda seemnevedeliku ja uriini transpordis, samas võib see olla sissepääs uretriiti tekitavatele sugulisel teel levivatele infektsioonidele (STLI). Uretriidi tagajärjel võib kahjustuda reproduktiivfunktsioon, kuid tõenduspõhine info selle kohta on ebaühtlane. Uuring, kuhu kaasati 3571 TÜ kliinikumi meestekliiniku patsienti, näitas, et seksuaalse riskikäitumisega Eesti meeste seas on suurima esinemissagedusega patogeen klamüüdia, kuid Mycoplasma genitalium oli teisel kohal. Töös rakendati uut uretriidi diagnostikameetodit, uriini voolutsütomeetriat, mis oli seni valideerimata. Selgus, et see on meeste uretriidi skriinimisel kiire ja objektiivne meetod.

Juhendajad prof Margus Punab ja prof Reet Mändar, oponent prof Florian Wagenlehner (Giesseni Justus Liebigi Ülikool).


Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Kadir Aktas kaitses füüsikalise infotehnoloogia alal doktoritööd „Cosmic ray tomography based object reconstruction and recognition“ („Kosmilisel kiirgusel põhinev objektide rekonstrueerimine ja äratundmine“).

Tehnoloogia kiire arenguga on kaasnenud tehisarul põhinevate meetodite laialdane kasutamine madalama taseme ülesannete, nt objektituvastuse lahendamisel. Objektituvastus on üks peamisi ülesandeid, mida arvutinägemises lahendatakse: seda rakendatakse nt tomograafiasüsteemide väljundite uurimisel, inimkäitumise analüüsil, meditsiinis ja spordis. Müüontomograafias mõõdetakse osakeste sisenemis- ja väljumisnurkasid ümber huvipakkuva objekti, nurkade põhjal rekonstrueeritakse objektist tomograafilised pildid ja saadud pilte kasutatakse objektituvastuses. Doktoritöös kasutati objektituvastuse ülesannete lahendamiseks keerukate ja mitmekesiste andmekogumite peal edukalt sügavaid konvolutsioonilisi närvivõrke, mis parandas tulemuste täpsust võrreldes traditsioonilise raskuskeskme meetodiga märkimisväärselt.

Juhendajad prof Gholamreza Anbarjafari, kaasprof Madis Kiisk ja vanemteadur Andrea Giammanco (Leuveni Katoliku Ülikool), oponent prof Ahmet Enis Çetin (Illinoi’ Ülikool Chicagos).

Gerli Albert kaitses hüdrobioloogia ja kalanduse alal doktoritööd „Carbon use strategies of macrophyte communities in the northeastern Baltic Sea: implications for a high CO2 environment“ („Läänemere makrofüütide süsiniku omastamise strateegiad suureneva CO2 kontsentratsiooniga keskkonnas“).

Merevee võime omastada CO2 aitab vähendada atmosfääri levinuima kasvuhoonegaasi hulka ja leevendada inimtekkelisi kliimamuutusi, kuid selle tulemusena merevesi hapestub. Eriti vastuvõtlik on vähealuseline ja vähese soolsusega Läänemeri. Selle sajandi lõpuks võib atmosfääri COkontsentratsiooni tõus põhjustada Läänemere keskosa pinnavee pH languse kuni 0,5 ühiku võrra. Doktoritöö tulemustest selgus, et suurema COkontsentratsiooniga keskkond pakub eeliseid makrofüütidele, kes elutsevad taimestikuvööndi kõige madalamates ja sügavamates piirkondades, samal ajal kui vahepealsed kooslused, kus elutseb näiteks mitmeaastane pruunvetikas Fucus vesiculosus, võivad end leida ebasoodsast seisundist. Merevee hapestumine mõjutab liikidevahelist konkurentsi ja koosluste struktuuri, mis võib põhjustada muutusi kogu ökosüsteemis.

Juhendajad prof Georg Martin ja kaasprof Liina Pajusalu, oponent kaasprof Martin Gullström (Södertörni Ülikool).

Mathilde André kaitses geenitehnoloogia alal doktoritööd „New Guinea, a hotspot for Human evolution: settlement history and adaptation in northern Sahul“ („Anatoomiliselt kaasaegse inimese evolutsioon Uus-Guineas: asustamise, arhailiste inimlastega segunemise ja kohastumuste ajalugu“).

Uus-Guinea on üks nüüdisinimese poolt kõige kauem järjestikku asustatud paiku väljaspool Aafrikat, kuid inimeste teekond sinna on veel teadmata. Doktoritöös loodi eri hüpoteeside jaoks mudelid ja arvutati nende tõenäosus lähtuvalt tänapäeva uusguinealaste genoomiandmetest. Neljal süvauuringul põhinevas töös esitatakse Paapua Uus-Guinea esmaasukate võimalikud teekonnad enne ala täielikku asustamist ning näidatakse, kuidas keskkonnast tingitud stress on läbi loodusliku valiku mõjutanud sealsete inimeste genoome. Iseloomustatakse Paapua Uus-Guinea inimeste geneetilist ja fenotüüpilist mitmekesisust, analüüsides varem avaldamata täisgenoome ja selle töö jaoks mõõdetud uusi fenotüübiandmeid.

Juhendajad teadur Mayukh Mondal (Tartu Ülikool ja Kieli Ülikool) ja vanemteadur François-Xavier Ricaut (Toulouse’i Ülikool), oponent kaasprof Ian Mathieson (Pennsylvania Ülikool).

Nico Benincasa kaitses füüsika alal doktoritööd „Phase transitions and gravitational waves in models of dark matter“ („Faasisiirded ja gravitatsioonilained tumeaine mudelites“).

Kaudsed tõendid näitavad, et suurem osa universumi ainest esineb tumeaine kujul. Eksootiliste tumeaineosakeste loomus ei ole veel kindlaks määratud, kuid nende tuvastamiseks on välja mõeldud mitu võimalust. Doktoritöös käsitletakse tumeaine kaudset uurimist gravitatsioonilainete kaudu, mis avastati 2015. aastal. Väitekirjas uuritakse esimest järku faasisiirdeid, mis võisid toimuda varajase universumi mahajahtumisel. Nagu keeva vee üleminekul vedelast gaasilisse faasi, põrkuvad ka kosmilisel faasisiirdel teineteisega uue faasi mullid, kuid need tekitavad põrkudes aegruumi häiritusi – gravitatsioonilaineid. Varajases universumis esimest järku faasisiirdes tekkiv stohhastiline gravitatsioonilainete signaal on potentsiaalne võimalus tumeaine uurimiseks.

Juhendajad vanemteadur Kristjan Kannike (KBFI), vanemteadur Abdelhak Djouadi (Granada Ülikool) ja kaasprof Margus Saal, oponent teadur Bogumila Swiezewska (Varssavi Ülikool).

Shidong Chen kaitses keemia alal doktoritööd „Unravelling prehistoric plant exploitation in eastern Baltic: organic residue analysis of plant-based materials by multi-method approach“ („Muinasaegse taimekasutuse tuvastamine Ida-Baltikumis: taimsete materjalide orgaanilised jäägianalüüsid erinevate meetoditega“).

Doktoritöös uuriti muinasaegset taimede kasutamist Läänemere idakaldal, keskendudes kahele peamisele taimset päritolu materjalitüübile: vaigulaadsetele materjalidele ja toidutaimedele. Doktoritöö pakub uusi teadmisi selle kohta, kuidas eri analüüsimeetodid võivad anda teavet savinõude pinnale ladestunud kõrbenud toidukihtide ja neisse imbunud lipiidijäänuste keeruka koostise kohta. Tulemused näitavad, et kiviajal kasutati taimi pigem tehnoloogilistel eesmärkidel (neist tehti liime ja vaike) kui toiduna. Pronksiajal hakati loomset päritolu toitudele lisama ka mõningaid söödavaid taimi. Suuremad muutused leidsid aset rauaajal, mil põhitoiduks said näiteks nisu ja oder. Tuvastatud komponentide ja toiduvalmistamisviiside põhjal võib eeldada, et Pada rauaaegses asulakohas kasvatati nii taimi kui ka loomi.

Juhendajad kaasprof Ester Oras ja prof Ivo Leito, oponent Shinya Shoda (Nara Kultuuripärandi Instituut, Jaapan).

Anti Ingel kaitses informaatika alal doktoritööd „Algorithms using information theory: classification in brain-computer interfaces and characterising reinforcement-learning agents“ („Informatsiooniteooriat kasutavad algoritmid: klassifitseerimine aju-arvuti liidestes ja stiimulõppe agentide iseloomustamine“).

Informatsiooniteooria on matemaatikaharu, mis on tänapäeva kommunikatsioonitehnoloogiate teoreetiline alus, selle abil on proovitud defineerida ka abstraktseid mõisteid, nt autonoomsus. Doktoritöös töötati välja kolm informatsiooniteooria tulemustel põhinevat algoritmi erinevate masinõppes esile tulnud ülesannete lahendamiseks. Kaks algoritmi töötati välja aju-arvuti liideste jaoks: üks leiab optimaalse klassifitseerimisreegli lävendi põhjal klassifitseerijate hulgast ja teine lahendab ülesande üldisemas situatsioonis, kus klassifitseerijate hulk on mitmekesisem. Väljatöötatud algoritmid saavutasid varasematest tulemustest kuni 10 bit/min kiirema informatsiooni edastamise kiiruse. Kolmas algoritm loodi stiimulõppe valdkonnas ja see võimaldab iseloomustada masinõppega treenitud agentide käitumist.

Juhendajad prof Raul Vicente Zafra ja kaasprof Dirk Oliver Theis, oponendid prof Mikhail Prokopenko (Sydney Ülikool) ja kaasprof Luigi Bianchi (Rooma Tor Vergata Ülikool).

Shahid Mubasshar kaitses matemaatika alal doktoritööd „Natural vibrations of curved nanobeams“ („Kõveratenanotalade vabavõnkumised“).

Doktoritöö käigus töötati omavõnkesageduse määramiseks välja uudne meetod, mis põhineb lineaarsel elastsel murdemehaanikal. Arvutustest selgus, et prao tüüpi defektide mõju omavõnkesagedusele on märkimisväärne, kusjuures palju oleneb prao suurusest ja asukohast: näiteks on pikemate pragude juures võnkesagedus väiksem. Muu hulgas järeldatakse, et omavõnkesagedus on suurem astmega nanokaartel; toestatud nanokaartel, milles on pikem pragu; nanokaartel, mis on paksemad ja millel on suurem kaare kesknurk; väiksem aga nanokaartel, milles ei ole astmeid ega kinnitusi. Kõige väiksem on võnkesagedus neil nanokaartel, kus defekte üldse ei ole.

Juhendaja em-prof Jaan Lellep, oponendid prof Rimantas Kacianauskas (Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool) ja profJános Lógó, (Budapesti Tehnika- ja Majandusülikool).

Vlad-Julian Piljukov kaitses molekulaarbioloogia alal doktoritööd „Biochemical characterization of Irc3 helicase“ („Irc3 helikaasi biokeemiliste parameetrite analüüs“).

Mitokondril, raku organellil, mis on tuntud peamiselt selle poolest, et toodab raku energiat, on märkimisväärne omadus – eraldiseisva ja autonoomse genoomi olemasolu. Kui see genoom kahjustub või kaob, põhjustab see keerulisemates organismides tavaliselt raske haiguse või surma. Pagaripärm Saccharomyces cerevisia on aga võimeline ellu jääma ilma toimiva mitokondriaalse genoomita. Mitokondriaalse genoomi säilimises osalevad mitmed valgud. Doktoritöös uuriti valku Irc3, mida teistes organismides ei leidu. See valk on eriline helikaas, mis võib toimida suhteliselt kõrgetel temperatuuridel ja mis interakteerub nii DNA kui ka RNA molekulidega. Lisaks põhjapanevale tähtsusele selles, mis puudutab pärmi mitokondrite geneetilise materjali säilitamist, võivad uuringu tulemused tulevikus pakkuda ka uusi sihtmärke ravimite arendamiseks.

Juhendaja prof Juhan Sedman, oponent teadur Jaakko Pohjoismäki (Ida-Soome Ülikool).

Kristiina Rahkema kaitses informaatika alal doktoritööd „Quality analysis of iOS applications with focus on maintainability and security aspects“ („Mobiilirakenduste kvaliteedi analüüs rõhuga hooldatavuse ja turvalisuse aspektidele“).

Nutitelefonidest on saanud meie elu lahutamatu osa, kuid paljud rakendused, mida kasutame, on ebaturvalised. Nii andmelekked kui ka teadmatusest pahaloomulise koodi käivitamine ohustavad meie privaatseid andmeid. Doktoritöös arendati välja mitu tööriista, mis aitavad tuvastada kasinaid koodimustreid, analüüsida nende mustrite arengut, leida iOS-i rakendustest teavet kolmandate osapoolte teekide sõltuvuste kohta ja tuvastada ebaturvalised sõltuvused. Kuna iOS-i rakenduste kohta on tehtud väga vähe uurimistöid, aga see operatsioonisüsteem on kasutajate seas väga populaarne, aitavad doktoritöö tulemused toetada arendajaid kvaliteetsete rakenduste loomisel nii turvalisuse kui ka hooldatavuse osas.

Juhendaja prof Dietmar Pfahl, oponendid prof Tom Mens (Monsi Ülikool) ja kaasprof Luis Miranda da Cruz (Delfti Tehnikaülikool).

Shakshi Sharma kaitses informaatika alal doktoritööd „Fighting Misinformation in the Digital Age: A Comprehensive Strategy for Characterizing, Identifying, and Mitigating Misinformation on Online Social Media Platforms“ („Väärteabe vastu võitlemine digitaalajastul: väärteabe iseloomustamise, tuvastamise ja leevendamise põhjalik strateegia veebipõhistel sotsiaalmeediaplatvormidel“).

Veebipõhiste sotsiaalmeediaplatvormide esilekerkimine on hõlbustanud väärinfo üleilmset levitamist, mis omakorda soodustab sotsiaalse hirmu, ärevuse ja majandusliku kahju kasvu. Doktoritöös uuriti mitmekülgset viisi väärinfoga võitlemiseks digiajastul, keskendudes kolmele põhivaldkonnale: väärinfo sisu tuvastamisele, raamistiku väljatöötamisele selle levitajate tuvastamiseks ja tõhusatele vastumeetmetele. Sisu tuvastamiseks uuriti põhjalikult sotsiaalmeediapostituste omadusi, väärinfo levitajate leidmiseks loodud klassifitseerimisraamistikus ühendati teatud postitused ja võrguteave ning väärinfo paremaks piiramiseks pakuti välja automatiseeritud lahendus, kasutades sotsiaalmeedia andmeid ja kontrollitud faktidega andmehoidlaid.

Juhendaja kaasprof Rajesh Sharma, oponendid kaasprof Joydeep Chandra (India Tehnoloogiainstituut Patnas) ja abiprof Kiran Garimella (Rutgersi Ülikool).

Ivan Slobozhan kaitses informaatika alal doktoritööd „Studying online social media engagement in SIC countries during protests, mass demonstrations and war“ („Veebipõhise sotsiaalmeedia kaasamise uurimine SRÜ riikides protestide, massimeeleavalduste ja sõja ajal“).

Interneti ja sotsiaalmeedia ajastul kasutavad protestijad üha enam digitaalseid platvorme, et pidada arutelusid, koordineerida tegevust ja levitada oma agendat. Doktoritöös analüüsiti Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) elanike käitumist sotsiaalmeedias seoses Euromaidani ja Valgevene protestide ning Venemaa-Ukraina sõjaga. Muu hulgas näidati töös, et meeleavaldajad kasutasid keelevahetust Facebookis pigem lühiajaliselt ja strateegiliselt, et oma identiteeti kajastada, mitte muuta. Telegrami grupidünaamikat jälgides leiti, et hästi struktureeritud digimeedia hõlbustas protestijaid ühendavat tegevust ja mõjutas protestide põhidünaamikat. Jälgides Ukraina ja Venemaa mõjukamate massimeediaväljaannete tegevust Telegramis, selgus, et 2022. aastal oli see sageli propagandistlik ja avalikku arvamust kujundav.

Juhendaja kaasprof Rajesh Sharma, oponendid kaasprof Rémy Cazabet (Lyoni 1. Ülikool) ja vanemteadur Giulio Rossetti (Itaalia Riikliku Teadusnõukogu IT-instituut, Pisa Ülikool).

Kalev Uiga kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritööd „Modelling and experimental measurement of the closed equilibrium systems of CaS–H2O and SrS–H2O“ („Tasakaaluliste suletud süsteemide CaS–H2O või SrS–H2O modelleerimine ja eksperimentaalne mõõtmine“).

Eestis tekib ohtlikke jäätmeid ühe elaniku kohta kõige rohkem maailmas, üle 90% neist pärineb põlevkivitööstusest. Doktoritöös uuriti kaltsiumsulfiidi (CaS) ja strontsiumsulfiidi (SrS) lahustumist ülipuhtas vees, määrati nende suletud tasakaaluliste süsteemide olulised parameetrid ja kirjeldati neid struktuurskeemina. Selgus, et nanoosakeste jälgimisanalüüsi meetod on teiste sarnaste meetoditega võrreldes nii mono- kui ka polüdisperssetest süsteemidest võetud proovide iseloomustamiseks ja analüüsimiseks kõige sobivam, kuna selle lahutusvõime on oluliselt parem. Selleks et kirjeldada CaS ja SrS lahustumist vees, on vaja teha lisauuringuid, lähtudes uuest prootonikesksest mudelist, mille abil saab nii hinnata inimtegevuse mõju looduslikele veekogudele kui ka modelleerida tööstuslikke protsesse, sh reoveepuhastust.

Juhendajad teadur Ivar Zekker, spetsialist Ergo Rikmann ja prof Toomas Tenno (1940–2022), oponent prof Marina Valentukevičienė (Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool).

Jaga artiklit