Suvel Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes keskendusid noored teadlased muu hulgas sellele, kuidas muuta vähiravi tõhusamaks, milline koolikeskkond on laste arengule soodsam ja kuidas täpsemini ilma ennustada. Kõigi kaitstud töödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is, kaitsmisele tulevaid väitekirju saavad huvilised lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Katarina Damčević kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritööd „Semiotics of hate speech and contested symbols: the „Za dom spremni“ Ustaša salute in contemporary Croatia“ („Vaenukõne ja vaidlustatud sümbolite semiootika: Ustaša saluut „Za dom spremni“ tänapäevases Horvaatias“).

„Za dom spremni“ („Kodumaa jaoks valmis“) oli 1941.–1945. aastani eksisteerinud Iseseisva Horvaatia Riigi ametlik saluut. Fašistlik Ustaša režiim kasutas seda dokumentides ja deklaratsioonides, mis kuulusid tema genotsiidse poliitika juurde. Sotsialistlik Jugoslaavia keelustas saluudi, kuid Horvaatia iseseisvussõja aegu aastail 1991–1995 kerkis see taas esile. Paremäärmuslikud grupid kasutavad seda, et võimendada ühepoolset versiooni ajaloost ja sõjajärgsest riiklikust identiteedist ning propageerida oma poliitilist agendat. Töös pakutakse muu hulgas välja raamistik tähendusloomele, et süvendada arusaamist saluudi semiootilisest loogikast ning näidata selle kasutusvõimalusi, säilitamaks sümboolseid jaotusi, takistamaks dialoogi ja aitamaks kaasa vaenlase diskursiivsele konstrueerimisele.

Juhendajad kaasprof Andreas Ventsel ja teadur Mari-Liis Madisson, oponendid kaasprof Anna Maria Lorusso (Bologna Ülikool) ja kaasprof Magdalena Najbar Agičić (Põhja Ülikool (Horvaatia)).

Helen Haas kaitses religiooniuuringute alal doktoritööd „Alevis in contemporary Izmir: imaginaries, beliefs and practices regarding Hacı Bektaş Veli“ („Alevi kogukond kaasaegses Izmiris: ettekujutused, uskumused ja praktikad seoses Haci Bektaş Veli’ga“).

Aleviite tunnustatakse Euroopas usuvähemusrühmana, kuid Türgis on nende uskumused jäänud nn heterodoksse islami ja rahvausu staatusesse. Doktoritöös uuriti Izmiris asuvat aleviitide kogukonda, kes peavad end autentse ja moonutamata islami esindajateks, kes on saanud oma teadmised pärandiks prohvet Muhamedi järglaste poolt hoolikalt põlvest põlve edasiantu kaudu. 13. sajandil elanud Hacı Bektâş Veli traditsiooniline elulugu ja õpetussõnad on omandanud Izmiris pühakirja staatuse. Veli-kultus, milles väljenduvad alevi „tee“ peamised põhimõtted, on tõusnud erineva taustaga aleviite ühendavaks lüliks ja religioosse eneseväljenduse vahendiks.

Juhendajad prof Catharina Raudvere (Kopenhaageni Ülikool) ja lektor Elo Süld, oponent teadur Hege Irene Markussen(Lundi Ülikool).

Hanna Pook kaitses eesti keele alal doktoritööd „Pronoun use and variation in Estonian dialects: kes ’who’, mis ’what’ and keegi ’someone’“ („Pronoomenite kasutus ja varieerumine eesti murretes: kes, mis ja keegi“).

Doktoritöös uuriti asesõnade kasutuse varieerumist eesti murretes. Kui kirjakeeles saab asesõnadega kes ja keegi viidata vaid elusatele olenditele ning sõnaga mis elututele, siis teatud eesti murretes on võimalik ka nende vastupidine kasutus. Sõna mis aga võidakse mida-küsimustes kasutada nimetavas käändes. Doktoritöö tulemused näitavad, et uuritud asesõnade kasutuse varieerumine ei ole juhuslik, vaid sõltub mitmetest, tihti omavahel seotud keelesisestest ja -välistest tunnustest. Kõnelejad ei pruugi olla neist teguritest isegi teadlikud, kuid need ilmnevad kvantitatiivsete ja statistiliste sageduspõhiste analüüside käigus.

Juhendaja prof Liina Lindström, oponent prof Marja-Liisa Helasvuo (Turu Ülikool).

Semen Reshenin kaitses filosoofia erialal doktoritööd „Individual self-determination in Friedrich Schiller’s philosophical writings“ („Individuaalne enesemääramine Friedrich Schilleri filosoofilistes kirjutistes“).

Friedrich Schiller polnud mitte ainult näitekirjanik ja luuletaja, vaid ka kantiaanlikku traditsiooni kuuluv filosoof, kes kirjutas teoseid mitmesugustes valdkondades, nt esteetikas, moraalifilosoofias ja poliitikas. Doktoritöös väidetakse, et Schilleri filosoofia läbiv teema on enesemääramine. Schiller on oma teostes näidanud, et enesemääramine on seotud paljude eluvaldkondadega, ja ta kirjeldab, kuidas on omavahel seotud erinevad enesemääramise vormid. Schillerit tuleb mõista kantiaanina, kes ei kõnele mitte objektide endi võimalikkuse konstitutiivsetest printsiipidest, vaid regulatiivsetest ideaalidest. Olgugi kättesaamatud, suunavad need ideaalid meid püüdlema üha suuremat moraalset ja sotsiaalpoliitilist arengut, edendades seeläbi meie sügavamat sisemist ja välist harmooniat.

Juhendaja kaasprof Eva Piirimäe, oponent kaasprof Jörg Noller (Konstanzi Ülikool).

Jay Allen Zameska kaitses filosoofia erialal doktoritööd „The ethics of public health: balancing the interests of populations and individuals“ („Rahvatervishoiueetika: rahvastiku ja indiviidide huvide tasakaalustamine“).

Rahvatervishoiueetika on keeruline valdkond, mis nõuab nii üksikisiku kui ka rahvastiku huvide hoolikat kaalumist.Väitekirja moodustavates artiklites kaitseb autor läbivalt üksikisiku perspektiivi ühildatavust jõulise tegutsemisega rahvatervishoiu vallas. Kolmest artiklist esimeses võrreldakse aidsiravi ja HIV-i ennetuse rahastamist ning uuritakse, kas on olemas moraalne põhjendus selleks, et seada statistiliste elude asemel esikohale tuvastatavad elud. Teises artiklis uuritakse rahvatervise strateegiate rakendamist ning nende seost avaliku hüve ja õiglusega kulude jaotamisel. Kolmandas pakutakse tervishoiuprioriteetide seadmiseks välja piisavusteooria edasiarendatud vorm.

Juhendaja kaasprof Kadri Simm, oponendid prof Stephen Michael Holland (Yorki Ülikool) ja prof Marcel F. Verweij (Utrechti Ülikool).

Lisa Zorzato kaitses filosoofia erialal doktoritööd „Towards a realist approach to the challenge of fictional models: augmented determination“ („Realistlik lahendus fiktsionaalsete mudelite probleemile: laiendatud determinatsioon“).

Doktoritöös käsitletakse kahe filosoofilise vaatekoha, teadusliku realismi ja antirealismi vahelise vaidluse üht konkreetset tahku. Teaduslikus realismis peetakse teaduslikke teooriaid tõesteks maailmakirjeldusteks, antirealismis aga fenomenide klassifitseerimise ja tulevikusündmuste ennustamise instrumentideks, omistamata neile tõeväärtusi. Töös tehakse ettepanek muuta teooria või mudeli poolt loodava füüsikalise situatsiooni representatsiooni mõistet. Nii võib fiktsionaalne mudel pakkuda süsteemi osalise representatsiooni, tabades selle olulisi aspekte, ehkki süsteemi täielikku esitust ei saavutata.

Juhendajad kaasprof Endla Lõhkivi ja prof Stathis Psillos (Ateena Ülikool), oponent kaasprof K. Brad Wray (Aarhusi Ülikool).

Sotsiaalteaduste valdkond

Kadri Arumäe kaitses psühholoogia alal doktoritööd „Personality traits and body weight: from accurate descriptions to tests of causation“ („Isiksusejooned ja kehakaal: täpsetest kirjeldustest põhjuslike seoste testimiseni“).

Levinud arvamus on, et mitmed isiksusejoontega seotud käitumisviisid võivad mõjutada kalorite tarbimist või kulutamist – seega peaks nende mõju ajapikku kuhjuma ja kehakaalus peegelduma. Doktoritöös leiti kaksikute, geeni- ja longituudandmeid kasutades aga, et isiksusejoontel ei ole kehakaalule selget mõju. Seevastu näitasid kolme analüüsi tulemused, et kehakaal mõjutab isiksust: geneetiliste analüüside põhjal võib kehakaal mõjutada mitmeid kitsaid isiksusejooni ning longituudandmed näitasid kehakaalu võimalikku mõju meelekindlusele, sotsiaalsusele ja mitmele spetsiifilisemale isiksusejoonele. 

Juhendajad kaasprof Uku Vainik ja prof Rene Mõttus, oponent Yannick Stephan (Montpellier’ Ülikool).

Ionuţ Chiruţă kaitses politoloogia alal doktoritööd „Triadic nexus relationships in an age of populism: interactions between Hungary, Romania and the Hungarian minority in Szeklerland“ („Kolmikneksus populismiajastul: Ungari, Rumeenia ja Seekelimaa ungari vähemuse vahelised suhted“).

Mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis on liitumine Euroopa Liiduga aidanud leevendada etniliste rühmade vahelisi pingeid ning edendada eri riikidest pärit vähemuste rahulikku kooselu. 1996. aastal pakkus Rogers Brubaker välja kolmikneksuse mudeli, mis on võimaldanud analüüsida rahvustevahelisi konflikte ja nende vältimise viise. Doktoritöös pakutakse sellele mudelile alternatiivi, asendades rahvusluse kontseptsiooni populistliku illiberalismiga. Uuendatud mudelit rakendatakse kolmele neksust moodustavale toimijale (Rumeenia, Ungari ja ungari rahvusvähemus Rumeenias), et analüüsida populistliku illiberalismi mõju etnopoliitilistele protsessidele.

Juhendaja prof Vello Pettai, oponent dr Andreea Udrea (Londoni Ülikooli Royal Holloway Kolledž).

Heidi Ann Erbsen kaitses meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd „The making of ’Imagined global communities’: the ’orientation’ and ’orientalization’ of Russian speaking audiences“ („Kujuteldavate globaalsete kogukondade loomine. Venekeelse auditooriumi orientaliseerimine rahvusvahelises meedias ja auditooriumi enesepositsioneerimine selle suhtes“).

Doktoritöös uuriti, kuidas inglis- ja venekeelne rahvusvaheline meedia räägib venekeelse lugejaskonnaga ning samast lugejaskonnast eri riikides. Aastatel 2015–2018 kirjutati piirilinn Narvast ja selle elanikest rahvusvahelises ingliskeelses meedias stereotüüpselt. Rahvusvaheliste venekeelsete uudiste illustratsioonidena kasutati pildimaterjalina Vladimir Putinit, matrjoškasid, Lenini kuju, tekstis kujutati linna kui konfliktipiirkonda Venemaa ja lääne vahel. Narvakad ise aga rääkisid oma kodulinnast kui ajaloolisest Rootsi ja hansalinnast, nüüdsest ida ja lääne kohtumispaigast. Doktoritöös leiti, et rahvusvahelise meedia toodetud kujutluspilt ei väljenda ajalooliselt, poliitiliselt ega kultuuriliselt aktuaalseid teemasid kohalike venekeelsete auditooriumide jaoks piisava nüansirikkusega. Eesti venekeelne auditoorium suhestub rohkem kohalikest allikatest tuleva teabega.

Juhendaja prof Triin Vihalemm, oponent Tetyana Lokot (Dublini Linna Ülikool).

Hans Hõrak kaitses sotsioloogia alal doktoritööd „Development of a computer vision-based privacy-preserving automatic observation method for measuring physical activity in school“ („Privaatsust säilitava raalnägemise meetodi arendamine kehalise aktiivsuse automaatseks jälgimiseks koolis“).

Kui teadlased sooviks teada, kas õpilased hakkavad nutitelefonide ärakeelamisel vahetunnis rohkem liikuma, oleks koolimajja tarvis mitut vaatlejat piisavalt pikaks ajaks nii enne kui ka pärast keelu kehtestamist. Doktoritöös püütakse lahendada sellega kaasnevaid tööjõu ja privaatsuse probleeme tehisaruga. Välja arendati videoanalüüsi sensori prototüüp, mis suudab reaalaja kiirusel hinnata kaamera vaateväljas olevate inimeste kehalise aktiivsuse taset. Tehisaru suudab tuletada videost kehalise aktiivsuse infot ilma videot salvestamata ja inimestele näitamata. Laiemalt ilmneb doktoritööst raalnägemistehnoloogiate potentsiaal selleks, et töödelda visuaalset infot linnaruumis ja töökohtadel (mitte ainult kehalise aktiivsuse mõõtmiseks) rangete teaduseetika kriteeriumide kohaselt.

Juhendajad prof Triin Vihalemm ja prof Gholamreza Anbarjafari, oponent prof Arūnas Emeljanovas (Leedu Sporditeaduste Ülikool).

Kadri Härginen kaitses õigusteaduse alal doktoritööd „Due diligence obligations of a contracting authority under the EU public procurement law“ („Hankija hoolsuskohustus Euroopa Liidu riigihankeõiguses“).

Euroopa Liidu riigihankereeglid on kehtinud juba aastast 1971, riigihankeõiguses puudub aga siiani ühtne õigusteaduslik arusaam hankija hoolsuskohustusest kui kontseptsioonist. Doktoritöö raames töötati läbi Euroopa Kohtu otsused, mis käsitlevad otseselt või kaudselt nõudeid hankija hoolsuse kohta. Selgus, et hankija hoolsuskohustus EL-i riigihankeõiguses on valdkondlik ja organisatsioonipõhine – seega ei ole tegu üleüldise inimliku hoolsuskohustusega, vaid EL-i riigihankeõiguse kontekstis aktiveeruva kohustusega. Hankija hoolsuskohustuse lõplikku ulatust pole võimalik defineerida ja tuleb arvestada, et selle areng jääb dünaamiliseks.

Juhendajad kaasprof Carri Ginter ja kaasprof Mari Ann Simovart, oponent kaasprof Luke R. A. Butler (Nottinghami Ülikool).

Nino Kokashvili kaitses majandusteaduse alal doktoritööd „Public sector evolution under conditions of political business cycle – theory and empirical evidence“ („Avaliku sektori areng poliitilise majandustsükli tingimustes – teooria ja empiirilised tõendid“).

Avalikud reformid on osa poliitilisest protsessist, mis hõlmab paljusid osalejaid ja huvirühmi: erakondi, valitud ametnikke, valijaid, lobiste, välispoliitikuid, meediat jt. Need on vastastikmõjus ka paljude eri taseme institutsioonidega. Doktoritöös lõimiti poliitilise majandustsükli teooria avaliku sektori evolutsiooniprotsessidega ning töötati välja uudne makromajanduslik mudel. Majandustingimused, konkreetsemalt avaliku ja erasektori suurus ning nende omavaheline suhe, on olulised valimistulemusi määravad tegurid. Valijate eelistused on otseselt seotud avaliku sektori poliitiliste valikutega. Poliitilisi valikuid, mida kujundavad poliitilised tegurid, mõjutavad ka majandusnäitajad.

Juhendajad em-prof Peter Joachim Friedrich ja prof Kadri Ukrainski, oponendid prof Karl Morasch (Bundeswehri Müncheni Ülikool) ja prof Chang Woon Nam (Hochschule für angewandtes Management).

Marit Napp kaitses meedia ja kommunikatsiooni alal doktoritööd „The communicative construction of families: emerging trends in the age of deep mediatisation“ („Perekondade kommunikatiivne konstrueerimine: tärkavad trendid süvameediastumise ajastul“).

Nüüdismeedia on rohkem kui lihtsalt suhtlusvahendid, see võimaldab koguda kasutajate kohta reaalajas andmeid. Nii kerkivad tõsised küsimused laste ja vanemate privaatsuse ning nende õiguste kohta. Doktoritöö tulemustest nähtub, et meedia on kujundamas ümber perekonnaelu: digitehnoloogia abil on võimalik olla perekond isegi siis, kui ollakse ajas ja ruumis hajutatud. Kuigi digitehnoloogia võib pereliikmeid kaasata ja jõustada, võib see ka muuta vanemate ja laste vahelist võimudünaamikat. Näiteks ei pruugi vanemad jälgimisrakenduste kasutamist lastega arutada. Privaatsusega seonduvate küsimuste lahendamine perekonnas mõjutab aga ka seda, kuidas lapsed õpivad oma privaatset teavet haldama väljaspool kodu.

Juhendajad prof Andra Siibak ja prof Veronika Kalmus, oponent prof Cristina Ponte (Lissaboni NOVA Ülikool).

Kadri Soo kaitses sotsioloogia alal doktoritööd „School as a source of child subjective well-being in the framework of children’s rights: perspectives of children and young adults“ („Kool lapse subjektiivse heaolu allikana laste õiguste raamistikus: laste ja noorte täiskasvanute vaade“).

Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal, võttes kohustuse kooskõlastada oma seadused konventsioonis sõnastatud õigustega ja arendada lapse heaolu tagavaid meetmeid. Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada laste subjektiivset heaolu suurendavad ja kahandavad aspektid lapse õiguste täidetuse raamistikus. Töö tulemustest selgus, et laste heaolu on tagatud ja nende akadeemiline areng toimub paremini sõbralikus, toetavas ja kaasavas koolikeskkonnas. See aga eeldab täiskasvanutelt, sh õpetajatelt suuremat laste õiguste teadvustamist ja nendega arvestamist.

Juhendaja kaasprof Dagmar Kutsar, oponent prof Sabine Andresen (Frankfurdi Goethe Ülikool).

Tõnis Tokko kaitses psühholoogia alal doktoritööd „The association of risky traffic behaviour with personality factors, lifestyle and biological predisposition, and a driving school intervention aimed at impulsivity awareness“ („Riskeeriva liikluskäitumise seosed isiksuse, elustiili ja bioloogilise eelsoodumusega ning impulsiivsuseteadlikkusele suunatud sekkumine autokoolides“).

Doktoritöös selgus, et impulsiivsuse ja agressiivsusega seostatud bioloogilised markerid seonduvad inimeste igapäevase liikluskäitumisega. See aitab mõista vajadust personaliseeritud sekkumise järele. Näiteks dopamiini transporteri geeni (DAT1) polümorfismi riskialleeli kandmine seostub sagedasema joobes juhtimisega, liiklusõnnetuste ja muude liiklusrikkumistega. Olulised riskitegurid on ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid. Töös ilmnes, et psühholoogide, aga ka autokoolide õpetajate sekkumisel on liiklusohutust suurendav mõju – seega oleks autojuhtide õppesse kasulik lisada arutelu liikluskäitumist mõjutada võivate vaimsete häirete üle.

Juhendajad prof Jaanus Harro ja Diva Eensoo (Tervise Arengu Instituut), oponent prof Christian Montag (Ulmi Ülikool).

Meditsiiniteaduste valdkond

Martin Argus kaitses liikumis- ja sporditeaduste erialal doktoritööd „Musculoskeletal disorders in relation to work-related factors, physical activity, functional characteristics, and COVID-19 lockdown among office workers“ („Luu- ja lihaskonna vaevused kontoritöötajatel seoses tööalaste tegurite, kehalise aktiivsuse, funktsionaalsete karakteristikute ning COVID-19 karantiiniga“).

Kuigi kontoritöö ei ole füüsiliselt raske, on luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedus samasugune kui füüsilise töö tegijatel. Doktoritöös uuriti kontoritöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedust seoses tööalaste tegurite, kehalise aktiivsuse, kaela- ja õlapiirkonna funktsionaalse võimekuse ning koroonakarantiiniga. Selgus, et luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedus on sarnane nii tegevuspõhises kontoris (kus töötaja saab ise eri tüüpi tööruumide ja -tingimuste vahel valida) kui ka isikliku töökohaga töötajatel. Küll aga võib tegevuspõhises kontoris olla tööpäevane kehaline aktiivsus veidi suurem. Eriolukorra tõttu kodukontorisse jäänud töötajate luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedus ei muutunud, kuid kehaline aktiivsus vähenes olulisel määral, põhiliselt spordiharrastuste arvelt.

Juhendaja em-prof Mati Pääsuke, oponent kaasprof Thorvaldur Skuli Palsson (Aalborgi Ülikooli Haigla).

Anni Lepland kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Precision targeting of tumour-associated macrophages in triple negative breast cancer“ („Kasvajat toetavatele makrofaagidele suunatud täppisteraapia prekliiniline arendus, kasutades kolmiknegatiivse rinnavähi hiiremudeleid“).

Rinnavähi kõige agressiivsem alatüüp, kolmiknegatiivne rinnavähk (negatiivne östrogeeni ja progesterooni retseptorite ning inimese epidermaalse kasvufaktori 2 suhtes) tabab tavaliselt alla 50-aastaseid naisi. Seda avastatakse hilisemas staadiumis ja sellel on vähem ravivõimalusi. Doktoritöö käigus arendati välja uued peptiidipõhised ühendid, mis suunavad ravimid täpselt kasvajat toetavatesse makrofaagidesse. See mõjus organismile terapeutiliselt, aktiveeris immuunsüsteemi ning oli ohutum ja tõhusam kui tavaline keemiaravi. Tulevikus saaks peptiidjuhitavaid ühendeid kombinatsioonis teiste meetoditega kasutada rinnavähi tõhusamaks raviks.

Juhendajad külalisteadur Pablo David Scodeller ja prof Tambet Teesalu, oponent dots Maija Hollmen (Turu Ülikool).

Maarjaliis Paavo  kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Short-wavelength and near-infrared autofluorescence imaging in recessive Stargardt disease, choroideremia, PROM1-macular dystrophy and ocular albinism“ („Funduse sinine ja lähi-infrapuna autofluorestsentsuuring autosoom-retsessiivse Stargardti tõve, koroidereemia, PROM1-maakuli düstroofia ja okulaarse albinismi patsientidel“). 

Arenenud riikide tööealises elanikkonnas on nägemiskaotuse sagedasim põhjus pärilikud võrkkestahaigused. Nende diagnoosimiseks ja uurimiseks on oluline kasutada mitteinvasiivseid meetodeid, nt võrkkesta piltdiagnostikat. Doktoritöös uuriti sinise ja lähiinfrapuna-autofluorestsentsuuringu pilte autosoom-retsessiivse Stargardti tõve (STGD1), koroidereemia, PROM1-maakuli düstroofia ning okulaarse albinismi patsientidel. Mõlema uuringu puhul on signaali allikas melaniin, kuid STGD1-patsientidel põhjustab signaali tugevuse kasvu ka lipofustsiini kuhjumine võrkkestas. Koroidereemia- ja STGD1-haigete uurimisel leiti, et pigmentepiteeli rakkude kärbumise tuvastamiseks on lähiinfrapunauuring tundlikum meetod.

Juhendajad kaasprof Kuldar Kaljurand ja prof Janet R. Sparrow (Columbia Ülikool), oponent prof Carel Hoyng (Radboudi Ülikooli Kliinikum).

Kaspar Ratnik kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Development of predictive multimarker test for preeclampsia in early and late pregnancy“ („Preeklampsia riski ennustustesti ja -mudeli väljatöötamine“).

Preeklampsia mõjutab 3–5% kõigist rasedustest maailmas, see võib põhjustada emal organpuudulikkust ning ka ema ja või loote surma. Et ravi oleks õigeaegne, on tähtis ennustada preeklampsiat enne 16. rasedusnädalat. Doktoritöö tulemusena töötati välja tundlik ja spetsiifiline uuenduslik multimarker-immuunuuring 6PLEX, mis võimaldab ema vereproovi alusel suure täpsusega hinnata preeklampsia tekkeriski nii raseduse esimesel kui ka teisel poolel. Sellise uuringu eelis on kulutõhusus ja aja kokkuhoid, kuna huvipakkuvad biomarkerid määratakse korraga ühest proovimaterjalist.

Juhendajad prof Maris Laan, prof Kalle Kisand ja prof Kristiina Rull, oponent prof Stefan Hansson (Lundi Ülikool).

Qurat Ul Ain Reshi kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Characterization of the maternal reproductive tract and spermatozoa communication during periconception period via extracellular vesicles“ („Emaka ja spermatosoidide ekstratsellulaarsete vesiikulite suhtluse iseloomustus eostamiseelsel perioodil“).

Kuigi mitmed edukaks rasestumiseks vajalikud sündmused leiavad aset munajuhas, on teave munajuha eostamiseelsest miljööst puudulik. Kunstliku viljastamise tehnoloogias on 45 aastaga tehtud suuri edusamme, kuid paljud paarid peavad lapse saamiseks läbima mitu ravikuuri. On teada, et munajuha ja spermatosoidide ning nende rakkudevaheliste vesiikulite vahelisel dialoogil võib rakkudevahelises suhtluses ja raseduse tekkimisel olla tähtis roll. Doktoritöös uuriti spermatosoidide ja munajuha epiteelrakkude võimet suhelda ja muuta munajuha geeniekspressiooni ilma otsekontaktita ning seda, milliseid munajuha rakkudevaheliste vesiikulite sisu muutusi põhjustasid spermatosoidid. Sellised uuringud annavad võimaluse muuta kunstliku viljastamise tehnoloogiat tõhusamaks.

Juhendajad prof Alireza Fazeli, prof Andres Salumets ja prof Ülle Jaakma (Eesti Maaülikool), oponent kaasprof John Parrington (Oxfordi Ülikool).

Sirje Sammul kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Prevalence and risk factors of arterial hypertension and cardiovascular mortality: 13-year longitudinal study among 35- and 55-year-old adults in Estonia and Sweden“ („Arteriaalse hüpertensiooni levimus, kardiovaskulaarne suremus ja nendega seotud riskitegurid: 13-aastane longituuduuring 35- ja 55-aastaste täiskasvanute hulgas Eestis ja Rootsis“).

Arteriaalne hüpertensioon on laialt levinud haigus, mis suurendab märkimisväärselt südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise ja suremise riski. Doktoritöös leiti, et arteriaalse hüpertensiooni levimus oli pärast 13-aastast jälgimisperioodi Eestis palju suurem kui Rootsis. Võrreldes rootslastega oli eestlastel 35- ja 55-aastaste vanusekohordis mõlemas uuringulaines märgatavam depressiivne meeleolu ja negatiivsete stressi tekitavate elusündmuste mõju ning kehvem üldine elukvaliteet. Kardiovaskulaarset suremust ennustasid eelkõige suitsetamine ja kõrgem vereplasma interleukiin-6 tase. Uurimistööst nähtub, et lisaks eluviisiteguritele tuleb varakult arvesse võtta ka psühhosotsiaalseid tegureid ja isiksuseomadusi.

Juhendajad kaasprof Kersti Pärna ja täisprof tenuuris Margus Viigimaa (Tallinna Tehnikaülikool), oponent kaasprof Axel C. Carlsson (Karolinska Instituut).

Kärt Simre kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Development of coeliac disease in two populations with different environmental backgrounds“ („Tsöliaakia teke kahes erineva keskkonnataustaga naaberriigis“).

Tsöliaakia on immuunvahendatud haigus, mis tekib geneetilise eelsoodumusega isikutel. Seda võivad vallandada nisuvalgu gluteeni laguprodukt gliadiin, rukkivalk sekaliin ja odravalk hordeiin. Doktoritöös uuriti lapseea tsöliaakia teket Eesti ja Soome näitel. Leiti, et esimese viie eluaasta jooksul haigestusid tsöliaakiasse märksa sagedamini Soome lapsed, seal tekivad lastel varem ka tsöliaakiaspetsiifilised autoantikehad. Ilmnes, et haigestumist ei määra rinnapiimaga toitmise kestus ega teraviljade menüüsse lisamise vanus. Küll aga oli tsöliaakiasse haigestunud laste emade rinnapiima bioomis tervete laste emadega võrreldes erinevusi. Haigestumisriski võivad suurendada ka varajase ea korduvad infektsioonid.

Juhendajad prof Raivo Uibo, kaasprof Oivi Uibo ja prof Vallo Tillmann, oponent dots Marko Kalliomäki (Turu Ülikool).

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Meeli Arujõe-Sado kaitses keemia alal doktoritööd „Structural effects in aza-peptide bond formation reaction“ („Struktuurimõjud asa-peptiidsideme moodustumise reaktsioonis“).

Asa-peptiidid on peptiidi analoogid, mis lagunevad elusorganismis aeglasemalt ja on seetõttu paljulubavad ravimikandidaadid. Doktoritöö tulemustest selgus, et asa-peptiidsideme reaktsiooni mõjutavad nii kasutatava aktivaatori efektiivsus kui ka aminohappe ja asa-aminohappe kõrvalahela steeriline efekt. Asa-peptiidide sünteesimeetodeid on vaja arendada nii, et see võimaldaks asa-aminohappe N-terminaali tõhusamat atsüülimist. See on oluline asa-peptiidide sünteesi automatiseeritud meetodite loomiseks, mis omakorda annaks võimaluse nende ühendite bioaktiivsuse laialdasemateks uuringuteks.

Juhendajad lektor Anu Ploom ja prof Jaak Järv, oponent Ana Sofia Pina (Lissaboni NOVA Ülikool).

Ciara Baines kaitses zooloogia ja ökoloogia alal doktoritööd „Adaptation to oncogenic pollution and natural cancer defences in the aquatic environment“ („Kohastumine onkogeense reostusega ja looduslikud vähikaitsemehhanismid veekeskkonnas“).

Reostus on suurendanud nii inimeste kui ka teiste loomade vähki haigestumise riski. Eriti haavatavad on veeliigid, sest veekeskkonnas levib reostus kiiresti ja püsib setetes. Doktoritöös jõe- ja soomuslesta uurides selgus, et vähi tekkeks peab jõelestal olema alla surutud mitmete geenide avaldumise tase, soomuslesta puhul seda aga näha ei olnud. See viitab võimalusele, et jõelestal on olemas vähikaitsemehhanismid, mis aitavad tal hoida teiste kaladega võrreldes väiksemat vähki haigestumust. Teadmised liikide erinevast haavatavusest võivad tulevikus aidata paremini mõista reostuse mõju looduslikele liikidele ja kaitsta neid väljasuremise eest.

Juhendajad kaasprof Tuul Sepp, kaasprof Lauri Saks ja teadur Mathieu Giraudeau (La Rochelle’i Ülikool), oponent prof Joachim Sturve (Göteborgi Ülikool).

Sharvari Sunil Gadegaonkar kaitses keskkonnatehnoloogia erialal doktoritööd „Microbial and environmental factors affecting the nitrate removal efficiency from water in bioelectrochemical systems“ („Mikrobioloogiliste ja keskkonnategurite mõju nitraadi eemaldamisele veest bioelektrokeemilistes süsteemides“).

Suur osa maapiirkondade veekogude ja põhjavee reostusest pärineb põllumajandusest. Üks peamisi probleeme on üleväetamisest ja lämmastikukadudest tingitud suur nitraadisisaldus vees. Doktoritöös keskenduti nitraadi eemaldamise võimalustele, eriti mikroobidele ja nendega seotud protsessidele, mis reguleerivad NO₃ ärastamist veest. Uuringu tulemused kinnitavad, et bioelektrokeemilised süsteemid toetavad mikroobseid protsesse, mis suudavad NO₃ veest edukalt eemaldada ka süsinikku kasutamata ja osoonikihti hävitava naerugaasi tekketa. See võib soodustada lämmastiku eemaldamist ka suurema saastekoormusega reoveest.

Juhendajad prof Ülo Mander ja kaasprof Mikk Espenberg, oponent dr Jamie Nivala (INRAE, Prantsusmaa).

Rahul Goel kaitses informaatika alal doktoritööd „Mining social well-being using mobile data“ („Sotsiaalse heaolu kaevandamine kasutades mobiilseid andmeid“).

Doktoritöös uuriti mobiiliandmete abil sotsiaalset heaolu. Esiteks pakuti modelleerimise käigus välja mudelid, mis aitavad mõista nakkushaiguse levikut. Olemasolevatesse epideemiamudelitesse kaasati inimeste liikuvuse ja sotsiaalse ühenduvuse andmed, mille allikaks on kõneandmete kirjed. Teiseks uuriti nende kirjete abil soolist, vanuselist, keelelist ja asukohapõhist segregatsiooni ühiskonnas. Kolmandaks prognoositi mobiilse andmeside põhjal ühe piirkonna sotsiaal-majanduslikke tingimusi. Mobiiliandmete kasutamine ühiskonna eri tahkude uurimisel võimaldab loobuda tavapärastest kulukatest ja aeganõudvatest loendustest.

Juhendaja kaasprof Rajesh Sharma, oponendid prof Nishanth Sastry (Surrey Ülikool) ja dr Mirco Nanni (Itaalia Riiklik Teadusnõukogu).

Daniyal Gohar kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritööd „Diversity, genomics, and potential functions of fungus-inhabiting bacteria“ („Seeni asustavate bakterite mitmekesisus, genoomika ja võimalikud funktsioonid“).

Hiljutised uuringud on näidanud, et seente viljakehad on elupaigaks mitmekesistele bakterikooslustele, mis võivad mõjutada oma peremehe kasvu, toota seenele vajalikke vitamiine ja soodustada eoste idanemist. Doktoritöö eesmärk on kirjeldada bakterikoosluste mitmekesisust ja nende varieeruvuse mustreid. Tulemused näitasid, et seente kasvu soodustavad bakterid on viljakehas arvukad kogu selle arengutsükli vältel, viljakeha vananedes aga kasvab seenele kahjulike ja surnud orgaanikast toituvate bakterite osakaal. Bakteritel on mitmesuguseid ensüüme, mis võimaldavad saada peremeesseene biomassist energiat ja aitavad samas peremehel oma keskkonnast toitaineid hankida.

Juhendajad kaasprof Mohammad Bahram (Rootsi Põllumajandusülikool) ja kaasprof Kadri Põldmaa, oponent abiprof Olga Lastovetsky (Iirimaa Rahvusülikooli Dublini kolledž).

Rain Inno kaitses geenitehnoloogia alal doktoritööd „Placental transcriptome and miRNome in normal and complicated pregnancies“ („Platsenta transkriptoom ja miRNoom tervete ja komplikatsioonidega raseduste korral“).

Selleks, et hinnata geneetika abil võimalikke rasedusriske, on vaja põhjalikke teadmisi, kuidas on platsentas reguleeritud geenide ja mikroRNA-de ekspressioon. Täpne geenide ekspressiooni taseme regulatsioon on vajalik selleks, et tagada lootele võimalikult soodne kasvukeskkond. Doktoritöös uuritigi geenide ja mikroRNA-de profiili platsenta koes nii tervete kui ka komplikatsioonidega raseduste korral. Samuti hinnati, millised regulaatorid on veel olulised mikroRNA-de ekspressiooni taseme muutuseks. Geenide ja mikroRNA-de ekspressiooni andmete ühine analüüs annab parema ülevaate, kuidas erinevad raseduskomplikatsioonid mõjutavad geenide ja mikroRNA-de ekspressiooni muutust.

Juhendaja prof Maris Laan, oponent prof Udo R. Markert (Jena Ülikooli Haigla).

Isaac Newton Kwasi Buo kaitses geoinformaatika alal doktoritööd „Multi-scale Thermal Remote Sensing, Machine Learning and Radiative Flux Modeling to Assess Urban Overheating“ („Erinevas mõõtkavas soojusandmete genereerimine linnade ülekuumenemise hindamiseks, kasutades kaugseiret, masinõpet ja kiirgusvoo modelleerimist“).

Linnas on palju soojust neelavaid pindu, mis muudavad selle ümbritsevast maapiirkonnast soojemaks. Üha sagenevate kuumalainete ajal võib linna õhutemperatuur tõusta nii kõrgele, et kahjustab inimeste tervist ja heaolu. Doktoritöös kasutati kaugseireandmeid, masinõpet ja kiirgusvoo modelleerimist temperatuuriandmekogu koostamiseks. Töös loodud andmestik koos sotsiaal-majanduslike ja demograafiliste andmetega võimaldab linnakeskkonda ülekuumenemise vastu paremini kohandada. Muu hulgas leiti, et ainult 8%-l kõnniteedest on soovituslik, vähemalt 20% varjutus – puid ja teisi varju tekitavaid objekte on kuumuse leevendamiseks liiga vähe.

Juhendajad teadur Valentina Sagris ja prof Jaak Jaagus, oponent prof Krzysztof Fortuniak (Łódźi Ülikool).

Tõnis Laasfeld kaitses keemia alal doktoritööd „Integrating image analysis and quantitative modeling for a holistic view of GPCR ligand binding dynamics“ („Pildianalüüsi ja tervikliku modelleerimise ühendamine retseptor-ligandi kompleksi kineetika kirjeldamiseks“).

Oletatavasti on väljend „mõru pilli alla neelama“ tulnud ravimite mõrust maitsest. Mõrudusele lisaks on aga paljudel ravimitel ka tõsised kõrvaltoimed ja tervele hulgale haigustele polegi ravi. Doktoritöös arendati välja spektroskoopial ja mikroskoopial põhinevad katsesüsteemid, et jälgida ravimimolekulide seostumist retseptoritele nii lipiidsetes nanoosakestes kui ka elusates rakkudes. Samuti loodi tarkvara Aparecium, mis koos sügavõppemudelitega suudab olulise info välja sõeluda sadade gigabaitide suurusest andmehulgast. Saadud teadmiste abil saaks disainida pikema toimeajaga või hoopis uute omadustega ravimeid.

Juhendajad prof Ago Rinken ja kaasprof Leopold Parts, oponent prof Martin Lohse (ISAR Bioscience GmbH).

Andre Leesment kaitses keemia alal doktoritööd „Quantitative studies of Brønsted acidity in biphasic systems and gas-phase“ („Kvantitatiivsed Brønstedi happelisuse mõõtmised kahefaasilistes süsteemides ning gaasifaasis“).

Kujutlegem klaasi, milles on peal õlikiht ja all veekiht. Need mõjutavad teineteist ja kõike, mis neis kihtides ehk faasides toimub. Midagi taolist esineb ka inimrakkude välispiiril. Kui tarbime mõnda ravimit, jaotuvad selle osakesed „vee- ja õlifaasi“ vahel ning on vastastikmõjus mõlemaga. Paljuski sõltub vastastikmõju keemiliste ühendite happelisusest – võimest loovutada vesinikioone ja samal ajal omandada negatiivne laeng. Selle käigus muutuvad ühendite omadused. Üks selline ühend on ibuprofeen, mis liigub eeskätt õlifaasi, kus ravimi omadused erinevad omadustest veefaasis. Doktoritöös loodi teoreetiline baas ja eksperimentaalne meetod, mis võimaldab mõõta ainete usaldusväärseid happelisuse väärtusi inimorganismile lähedastes tingimustes. Tänu sellele saab adekvaatsemalt hinnata ravimite ja paljude teiste keemiliste ühendite happelisust ning ka muid omadusi paljudes rakendusviisides ning suurendada ravimitööstuse tõhusust.

Juhendaja prof Ivo Leito, oponent prof Kiyohiko Sugano (Ritsumeikani Ülikool).

Laura Sandra Lello kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktoritööd „Unraveling the intricate nature of the alphavirus RNA replicase“ („Alfaviiruste RNA replikaasi keerukas loomus ning selle käsitlus“).

Alfaviirused on RNA genoomiga viiruste perekond, mille hulka kuulub mitmeid sagedasi inimeste haigustekitajaid. Hoolimata alfaviiruste laiast levikust inimeste seas ei ole tänini saadaval nendevastaseid heakskiidetud vaktsiine ega viirusvastaseid vahendeid. Iga RNA genoomiga viiruse elutsükli keskne osa on RNA genoomi replikatsioon ehk viiruse genoomi paljundamine – see on seega ka üks põhilisi elemente, mis on sihtmärgiks vaktsiinide ja viirusvastaste vahendite loomisel. Doktoritöös uuriti kümne alfaviiruse näitel kõnealuste replikatsioonikomplekside moodustumist. Kogutud teabe abil õnnestus määrata alfaviiruste replikaasi keskse osa, nsP4 valgu aktiivse subühiku 3D-struktuur ning uurida selle struktuursete elementide olulisust mutageneesi abil.

Juhendaja prof Andres Merits, oponent prof Scott Weaver (Texase Ülikool).

Alvin Lepik kaitses matemaatika alal doktoritööd „On Morita equivalence of semigroups“ („Poolrühmade Morita ekvivalentsusest“).

Öeldakse, et kaks poolrühma on Morita ekvivalentsed, kui kõikide püsivate parempoolsete polügoonide kategooriad üle nende poolrühmade on ekvivalentsed. Doktoritöös uuriti poolrühmade Morita ekvivalentsust teiste autorite uuritud algebraliste konstruktsioonide abil, et kirjeldada Morita ekvivalentsust mitmetel poolrühmade alamklassidel. Muu hulgas tõestati, et faktoriseeruv poolrühm on Morita ekvivalentne monoidiga parajasti siis, kui ta on selle monoidi laiend, ning lisati faktoriseeruvate poolrühmade juhule uus perfektsete monoidide kirjeldus.

Juhendaja prof Valdis Laan, oponendid prof Mark Verus Lawson (Herioti-Watti Ülikool) ja prof Benjamin Steinberg (New Yorgi Linnakolledž).

Jonas Mart Linge kaitses keemia alal doktoritööd „Electrochemical reduction of oxygen on silver-based catalyst“(„Hapniku elektrokeemiline redutseerumine hõbedal põhinevatel katalüsaatoritel“).

Vesinikuautode peamine puudus on nende kõrge hind, mis osaliselt tuleneb vajadusest kasutada hapniku redutseerumise kiirendamiseks kalleid plaatinapõhiseid katalüsaatormaterjale. Selle probleemi lahendus võiks olla hõbedat sisaldavate katalüsaatorite kasutamine, sest hõbe on plaatinast tunduvalt odavam ja seda leidub maakoores palju rohkem. Doktoritöös sünteesiti katalüsaatorid, sadestades hõbeda nanoosakesi mitmetele süsinikmaterjalidele ning varieerides osakeste suurust ja kogust. Saadud tulemused näitavad, et hõbedapõhised katalüsaatorid võiksid sobida kasutamiseks anioonivahetusmembraaniga kütuseelemendi katoodil ja seega muuta kütuseelemendid tarbijatele taskukohasemaks.

Juhendajad prof Kaido Tammeveski ja teadur Heiki Erikson, oponent Nejc Hodnik (Sloveenia Riiklik Keemiainstituut).

Houman Masnavi kaitses füüsikalise infotehnoloogia alal doktoritööd „Visibility Aware Navigation“ („Nähtavust arvestav navigatsioon“).

Liikumise planeerimine robotite ja automatiseerimise valdkonnas eeldab parima liikumis- või tegevusjärjestuse väljaselgitamist, et robot saavutaks kindlaksmääratud eesmärgi. Doktoritöös pakutakse välja uued liikumise planeerimise algoritmid, mis on spetsiaalselt kavandatud teatud tüüpi liikumise, nähtavusele orienteeritud navigatsiooni jaoks. Need algoritmid suudavad toime tulla keeruliste olukordadega, kus tuleb arvestada nii paiksete kui ka liikuvate takistustega, ning töötavad reaalajas piiratud ressurssidega väikestel seadmetel. Uued lahendused aitavad senistega võrreldes vähendada varjatuse aega, lihtsustada juhtimist ja teha kiiremaid arvutusi.

Juhendajad kaasprof Arun Kumar Singh ja kaasprof Karl Kruusamäe, oponent kaasprof Roel Stephan Pieters (Tampere Ülikool).

Kai Rausalu kaitses biomeditsiini alal doktoritööd „Alphaviral nsP2 protease: from requirements for functionality to inhibition“ („Alfaviiruste nsP2 proteaas: nõuetest funktsionaalsuseks inhibitsioonini“).

Chikungunya viirus põhjustab haigust, millega kaasnevad piinavad liigesevalud võivad kesta kuid pärast haigestumist. Kannatuste leevendamiseks on vaja leida ühendid, mis takistaksid viiruse paljunemist rakkudes. Doktoritöö raames uuriti Chikungunya viiruse valku nsP2, mis muu hulgas osaleb ka raku viirusvastase immuunvastuse mahasurumisel. Ühe varem tuntud ühendi põhjal sünteesitud uudsete potentsiaalsete Chikungunya viiruse inhibiitorite analüüsi tulemusena leiti ühend, mille viirusevastane toime on umbes kümme korda parem kui lähteühendil.

Juhendaja prof Andres Merits, oponent prof Margaret Kielian (Albert Einsteini Meditsiinikolledž, USA).

Sirli Rosendahl kaitses molekulaarbioloogia alal doktoritööd „Fitness effects of chromosomal toxin-antitoxin systems in Pseudomonas putida“ („Kromosomaalsete toksiin-antitoksiin süsteemide mõju Pseudomonas putida kohasusele“).

Enamiku bakterite kromosoomides leidub mitmeid toksiin-antitoksiin-lookusi, mis kodeerivad bakterile kahjulikku toksiini ja seda neutraliseerivat antitoksiini. Kuigi neid süsteeme on põhjalikult uuritud, pole seni jõutud üksmeelele nende tähtsuses bakteritele. Doktoritöös keskenduti mullabakteri Pseudomonas putida kromosoomis leiduvatele toksiin-antitoksiin-süsteemidele. Selgus, et uuritud tingimustes pole 13 süsteemist Pseudomonas putida’le kasu, pigem võivad need teatud tingimustes bakteri kohasust vähendada. Töö tulemused avardavad teadmisi toksiin-antitoksiin-süsteemide bioloogilise tähtsuse kohta ja viitavad selgelt nende süsteemide isekale olemusele.

Juhendaja kaasprof Rita Hõrak, oponent prof Pierre Genevaux (Paul Sabatier’ Ülikool).

Patrick Teppor kaitses keemia alal doktoritööd „Obtaining platinum-free oxygen reduction catalysts through biomass valorization: a case study of peat“ („Eestimaise turba väärindamine plaatinavabadeks hapniku redutseerumise katalüsaatoriteks“).

Nüüdisaegsed kütuseelemendid vajavad tõhusaks tööks hinnalisi ja haruldasi plaatinakatalüsaatoreid, kuid katalüsaatoreid saab valmistada ka kestlikumatest lähteainetest, näiteks eestimaisest turbast. Turvast kuumtöödeldakse hapnikuvabas keskkonnas koos eri lähteainetega ja saadakse söega sarnane aktiivne katalüsaatori pulber, mida saab rakendada kütuseelemendis. Teadustöö tulemusena valmistati väheväärtuslikust turbast uudne käsnalaadse struktuuriga katalüsaator, mille nanopoorid on juuksekarvast ligikaudu tuhat korda väiksemad. Selgus, et just sellised nanopoorid on katalüsaatoris võtmetähtsusega ja töö käigus arendati välja meetod tulevikumaterjali valmistamiseks.

Juhendajad teadur Rutha Jäger ja prof Enn Lust, oponent Alexey Serov (Oak Ridge'i Riiklik Laboratoorium, USA).

Ahmet Ilker Topuz kaitses füüsika alal doktoritööd „Quantitative and qualitative investigations for muon scattering tomography via GEANT4 simulations: A computational study“ („Müüonite kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uuringud hajuvtomograafia GEANT4 simulatsioonide kaudu: arvutuslik uuring“).

Müüontomograafia on suhteliselt uudne kuvatehnika, mis kasutab kosmiliste kiirte ja atmosfääri vastastikmõjus tekkivat vaba looduslikku müüonite kiirgusvoogu. Müüonite hajumisel põhinevas tomograafias mõõdetakse müüonite levikut ja hajumist uuritavas ruumalas või kehas, mis sõltub peamiselt aine aatomarvust ning materjali tihedusest ja paksusest. Doktoritöös iseloomustatakse müüonite käitumist valitud tomograafilises süsteemis ja erinevates materjalides. Muu hulgas püüti täiustada ka müüoniallikaid ja loodi keerulisemad, piiratud ulatusega, diskreetse energiaspektriga allikad, selle asemel et kasutada diskreetse või ühtlase energiajaotusega laiapindset vertikaalset müüonkiirgusallikat.

Juhendajad kaasprof Madis Kiisk ja v-teadur Andrea Giammanco (Leuveni Katoliku Ülikool), oponent prof Germano Bonomi (Brescia Ülikool).

Peeter Valk kaitses keemia alal doktoritööd „Methanol oxidation on platinum-rare-earth metal oxide activated catalysts“(„Metanooli oksüdeerumine plaatina – haruldase muldmetalli oksiidiga aktiveeritud katalüsaatoritel“).

Taastuvenergia abil toodetakse CO₂-st n-ö rohelist metanooli. Vesinik-kütuseelemendid ei tekita ohtlikke nanoosakesi ega ühendeid, neis tekib jäägina vesi. Metanool-kütuseelemendi kasutamisel tekib lisaks sama CO₂, millest toodeti roheline metanool ja mida saab taassiduda. Kütuseelementides on reaktsioonide kiirendamiseks vaja plaatinat, sest see on metanooli oksüdeerimiseks hea katalüsaator. Plaatina hoiab paraku oma pinnal liiga tugevasti kinni mõningaid vaheühendeid, mis tuleb pinnalt puhastada. Üks kallis viis selleks on ruteeniumi kasutamine, kuid doktoritöös uuriti odavamate haruldaste muldmetallide oksiidide kasutusvõimalusi ja saadi rohelise tsükli jätkamiseks tõhusad keskkonnasäästlikud tulemused.

Juhendajad kaasprof Jaak Nerut ja prof Enn Lust, oponent Mihails Kusnezoff (Fraunhofer-Institut für Keramische Technologien und Systeme IKTS).

Elena Vinogradova kaitses materjaliteaduse alal doktoritööd „Optical centers and quantum entangled states of Nd³⁺ ions in doped fluoride crystals“ („Nd³⁺ ioonide optilised tsentrid ja kvantpõimitud seisundid dopeeritud fluoriid-kristallides“).

Viimastel kümnenditel on esile kerkinud mitmeid uusi optika, lasertehnoloogia ja fotoonika rakendusviise. Haruldaste muldmetallide ioonidega aktiveeritud fluoriidkristalle ja nende nanoosakesi saab kasutada näiteks ülikiirete optiliste kvantarvutite arendamisel. Doktoritöös uuriti detailselt mitmesuguste optiliste tsentrite spektraalseid ja kineetilisi omadusi ning identifitseeriti ja kirjeldati mitu uut, eelnevalt tundmatut optilist tsentrit. Muu hulgas selgus, et kahest lähestikku paiknevast haruldaste muldmetallide ioonpaarist koosnev optiline tsenter on võimalik viia nn kooperatiivsesse kvantpõimitud seisundisse ja seeläbi kasutada seda ehituskivina tuleviku kvantarvutites.

Juhendajad kaasprof Yury Orlovskiy, kaasprof Viktor Peet ja Ilmo Sildos, oponent prof Sergey Sekatskii (Lausanne’i Riiklik Tehnikaülikool).

Tanel Voormansik kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritööd „Long-term datasets of dual-polarisation weather radar help detect and nowcast convective storms including extreme precipitation, lightning, and hail“ („Kaksikpolarimeetrilise ilmaradari pikaajaline andmestik aitab tuvastada ja lühiennustada konvektiivseid torme, tugevaid sademeid, äikest ja rahet“).

Kliimasoojenemisega seoses sagedasemaks ja tugevamaks muutuvate tormide, paduvihma, äikese ja rahe uurimiseks on eriti sobilikud ilmaradarid, sest nendega saab jälgida õhus toimuvat suurel alal kõrge ajalise ja ruumilise lahutusega. Moodsad kaksikpolarimeetrilised radarid pakuvad uusi võimalusi ohtlike ilmanähtuste tuvastamiseks, jälgimiseks ja ennustamiseks. Doktoritöös uuriti selliste ilmaradarite aegridu. Muu hulgas leiti, et vaid viie aasta radariandmete põhjal on võimalik korrektselt leida tugevate sadude esinemise korduvusperioode, milleks tavametoodikat kasutades oleks tarvis mitu korda pikemaid sademejaamade aegridu. Nende tulemuste alusel saab koostada lühiennustusi ja määrata senisest täpsemalt suviseid ohtlikke ilmastikunähtusi.

Juhendajad kaasprof Piia Post ja prof Dmitri Moisseev (Helsingi Ülikool), oponent teadur Hidde Leijnse (Hollandi Kuninglik Meteoroloogiainstituut).

Ernesto De Jesus Zapata Flores kaitses keemia alal doktoritööd „Derivatization reagents used in negative mode electrospray LC-MS“ („Derivatiseerivad reagendid negatiivse režiimi elektropihustuse LC-MS analüüsil“).

Vabad aminohapped võivad mõjutada toidu maitset, anda tõendeid toiduaine geograafilise päritolu kohta ja isegi tõestada toote autentsust. Aminohappeid on nende koostise tõttu üsna keeruline analüüsida, mistõttu tuleb neid muundada, et saada aminohapete derivaadid, mida on lihtsam tuvastada. Doktoritöös kasutati peamiselt vedelikkromatograafiat mass-spektromeetrilise detekteerimisega negatiivse ionisatsiooni režiimis. Vedelikkromatograafia aitab eraldada aminohapete derivaate prooviks oleva joogi teistest komponentidest, mass-spektromeetria aga ioniseerib derivaadid negatiivses režiimis. Selline meetod võimaldab saada aminohapete analüüsil senisest usaldusväärsemaid tulemusi.

Juhendajad kaasprof Koit Herodes ja prof Ivo Leito, oponent kaasprof Jeffrey Hawkes (Uppsala Ülikool).