Valge laev kui vabaduse sümbol

Ars longa

Tartu Ülikooli kirjastuse vastuvõturuumi seinal on kunstnik Artur Kuusi (snd 1970) segatehnikas teos „Valge laev“ (2022), mis annab põhjust teha põgusa sissevaate valge laeva motiivi siinses kunstiloos.

Artur Kuusi autoritehnikas teos „Valge laev“ (2022).

Artur Kuus on laiemale ringile tuntud raamatukujundaja, -illustraatori ja Tartu Postimehe karikaturistina. Õppides aga aastatel 2006–2009 Konrad Mägi ateljees Heldur Viirese juhendamisel maalimist, hakkas ta püsivamalt tegelema ka maalikunsti ja vabaloominguga. Kõnealuse töö aluseks on olnud ajalehes ilmunud illustratsioon[1], mille edasiarendusena valmis eraldiseisev 3D-s loodud teos.[2] Motiiv lähtub 2022. aastal Ukraina-Vene täiemahulise sõja puhkemisele järgnenud energiakriisist ja plaanist rajada Eestisse vedelgaasiterminal. Viimast on kunstnik tõlgendanud müütilise valge laevana, mis peaks tooma suurema vabaduse ja sõltumatuse.

Valge laev on kunstis võimas kujund, millega on viidatud nii vabadusele kui ka lootusele. Üks kuulsamaid näiteid on 1960. aastal Tallinnas noorte kunstnike näitusel eksponeeritud Aleksander Suumani maal „Santa Maria“, millel on kujutatud lakoonilist ja minimalistlikus vormikäsitluses valget merealust. Näiliselt väheütlevast motiivist kujunes toona protestivaimu sümbol. Graafik Henno Arrak on meenutanud: „Mingite salapäraste seoste tõttu hakkas selle lihtsa maali ümber lehvima vabaduse ja vastuhaku vaim. See kätkes endas mingit sõnumit, mida inimesed ootasid.“[3] Suumani maalist ajendatuna kirjutas Tartu luuletaja Artur Alliksaar luuletuse „Santa Maria“, mis trükis ilmus alles umbes pool sajandit hiljem[4]:

Poisid, ma ütlesin ammugi, et sadamatest hoiduge eemale.

Sadamates on midagi saatuslikku.

/---/

Laevad on vabariigid, mis vältavad vähe päevi.

Laevad on vabaduse vabrikud /---/

1962. aastal kirjutas ka Paul-Eerik Rummo samanimelise poeemi, mis pühendatud Suumanile[5]:

Sass!

Röövime õige laeva

ja läheme merele.

Valgepilvise taeva

all läheme merele.

/---/ 

Põnev näide on ka 1989. aastal valminud Ilmar Kruusamäe õlimaal „Läbi punase mere“, mis võtab tabavalt kokku laulva revolutsiooni aegsed meeleolud. Teosel seilavad kaks valgetes purjedes alust üle punase lainetava mere, , millega on kunstnik teinud otseviite ENSV lipule. Kruusamäe on maalile mõeldes kirjutanud: „Valge laev kui vabaduse sümbol, vabadusetuul purjedes, purjetab hoogsalt läbi punase mere. Eemal kauguses valge purjekas, mis kohe-kohe jõuab vabadesse vetesse.“[6]

Artur Kuusi teos „Valge laev“ toob ajalooliselt tugeva sümboli tänasesse päeva, tuletades meile meelde, et küsimus vabadusest võib võtta uusi vorme, kuid oma aktuaalsust ja tähtsust ei kaota see kunagi.

 

[1] Postimees, 12.10.2022.

[2] Artur Kuusi teost „Valge laev“ eksponeeriti esimest korda Tartu kunsti aastanäitusel 2022. aastal.

[3] Vt rohkem Toomas Haug, „Santa Maria“ Forever. Eesti ja Portugali kirjandussuhetest. – Keel ja Kirjandus 2012, nr 1, lk 4–10; Henno Arrak, Meenutusi Artur Alliksaarest. – Artur Alliksaar mälestustes. Koost. Henn-Kaarel Hellat. Tartu: Ilmamaa, 2007, lk 176.

[4] Artur Alliksaar, Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, 2007, lk 160–163.

[5] Paul-Eerik Rummo, Tule ikka mu rõõmude juurde. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, lk 16.

[6] Ilmar Kruusamäe kirjas Tiit Pruulile, 30.08.2022.

Kadri Asmer

kunstiajaloolane

Jaga artiklit