Maailma 20 parimast ülikoolist kaks asuvad Singapuris: need on Singapuri Riiklik Ülikool ja Nanyangi Tehnikaülikool. Mida võiksime Tartu Ülikoolis Singapuri eeskujul paremaks teha ja mida on saareriigil meilt õppida?

Aasia keskuse eestvedamisel külastasid Tartu Ülikooli esindajad Singapuri Riiklikku Ülikooli, Nanyangi Tehnikaülikooli ja Singapuri Juhtimisülikooli, et näha, kuidas aetakse asju sellel Hiiumaast kaks korda väiksemal saarel.

Singapuri ülikoolid on endast teadlikult kujundanud regionaalse teabe ja teadmiste värava, mis pakub maailmale mõtestatud teavet Kagu-Aasia kohta, sealjuures suurepärases inglise keeles. Ülikoolide juurde on loodud keskused, millest igaüks on võtnud tähelepanu alla mõne Aasia piirkonna, kirjeldab ja analüüsib seal toimuvat ning „tõlgib“ seda teistele kultuuridele. Osa neist on teadlikult pühendunud teadustööle ega tegele õppetööga. Neis otsitakse lahendusi klassikaliste erialade nähtamatuid jooni ületavatele mitmetahulistele probleemidele, näiteks toidujulgeolek kliimakriisi tingimustes või rändekriis.

Rõhk teadmiste levitamisel

Singapuri riik on andnud ülikoolidele ülesande pakkuda välismaailmale kõrgetasemelisi teadmisi. Töö tulemusi avaldatakse rahvusvahelistes väljaannetes, aga koostatakse ka rakendusliku suunitlusega ülevaateid ja aruandeid poliitikakujundajatele. Singapuris on tavaks, et ministeeriumid tellivad riiklike lühi- ja pikaajaliste plaanide koostamiseks nõustamist ülikoolidelt.

Peale teabeloome on Singapur tugev ka teadmiste levitamises. Nende teadlasi võib lisaks teaduskonverentsidele sageli kohata ka ekspertidena rahvusvahelistes meediaväljaannetes nagu Politico, CNN või Washington Post.

Akadeemiliste artiklite koostamise kõrvale kuulub enesestmõistetavalt ka raamatute, ülevaadete, brošüüride ja arvamuslugude kirjutamine. Sealjuures on kõik need tasuta kättesaadavad, sest avalikkuse teavitamine oma töö tulemustest on Singapuri kõrgharidus- ja teadusasutustele väga tähtis.

Ka Eestis ja Euroopas peetakse seda oluliseks, kuid mõnikord tundub, et akadeemilised uuringud seisavad siin avalikust arutelust eraldi.

Heal tasemel teadustööd toetab mõistagi rahastus. Paljuski ei erine sealne teadustöö Eesti omast, kuid Singapuri ülikoolide riikliku rahastuse määr ja ka rahastuskindlus on suurem.

Välisprojekte tehakse ülikoolides soovi ja sobivuse järgi, mitte ellujäämisvajadusest. Singapur, kus peaaegu pole maavarasid ega muid selliseid rikkust toovaid ressursse, on teadlikult loonud võimalusi teaduse toetamiseks. Teaduskondade juurde on eraalgatusena loodud spetsiaalne rahastussüsteem teadusprojektidele, milles välja töötatud lahenduste katsetamisfaasini on jäänud umbes paar aastat.

Idee poolest on see süsteem sarnane meie eksperimentaalarenduse grantidega, aga mahult palju suurem. Märkimisväärne osa rahast tuleb ettevõtete ja vilistlaste annetustest, mille kogumiseks tehakse ülikoolides teadlikku tööd.

Konkurents ja talendijaht

Haridus- ja teadusmaastikul on konkurents väga tihe ning andekate pärast võisteldakse juba varakult. Üldhariduskoolide õpilastele on välja töötatud talendiprogrammid, vanemad õpilased avaldavad koos teadlastega. Haridust, ettevõtlikkust ja edasipürgimist tähtsustatakse. Koolidesse kutsutakse rääkima Nobeli auhinna laureaate, kes oma eeskuju ning inspireerivate ettekannetega julgustavad noori oma andeid arendama.

Akadeemilistele töötajatele esitatakse suuri nõudmisi ja tenuuri on raske saada. Samal ajal on ümbritsev keskkond toetav ja palgatase kõrge, mis võimaldab värvata helgeid päid kogu maailmast.

Uusi teadmisi, kogemusi ja võrgustikke ei hoita pingsalt endale. Nii instituutide esindajad kui ka teadlased on koostööpartnerite ringi laiendamisest väga huvitatud. Ka Tartu Ülikooli esindajate visiidi ajal arutati igal kohtumisel konkreetseid viise, kuidas seda teha.

Nagu eestlased, pole ka singapurlased tühja jutu ajajad – nad on kõiges väga pragmaatilised ja kui koostööväljavaadet pole, siis niisama laua taha istuma ei tulda. Ühised suve- ja talvekoolid, üliõpilasvahetus, kaasjuhendamine ja ühisartiklid, kutsed ettevõtlusvõistlustele ja Startup Dayle tulid kiiresti jutuks. Koostööle ollakse avatud, ka seetõttu, et Eestil ja Singapuril on palju sarnasusi.

Eesti eelised

Tõsi on aga see, et Singapuris on väga head edasiõppimisvõimalused vaid osal õpilastel. Meil Eestis ei keskenduta niivõrd talentidele, kuivõrd hea hariduse pakkumisele kõigis üldhariduskoolides – hariduslik võrdsus on ühiskonna arengule parem kui üksikute talentide toetamine. Viimased aitavad kaasa rahvusvahelisele silmapaistvusele, kuid riigi toimimiseks on vaja tugevat ühiskonda.

Singapuri mõnusa elukeskkonna ja ülikoolide rahalise kindlustunde meepotis on veel üks tõrvatilk: tegemist ei ole demokraatliku riigiga ja teisitimõtlejatel on seal keeruline oma mõtteid avaldada. Meediat hoitakse kontrolli all, ülikoole suunatakse tegelema kindlate teemadega ja sõna, mis jõuab rahvani, pole vaba. See peletab tugeva eetilise närviga inimesi sealt eemale. Meie ülikool on vaba, ja see on hindamatu väärtus.

Singapuri teadlasi huvitab Venemaa-Ukraina sõda, sealhulgas meie arusaamad Venemaa agressiooni põhjustest ja tagajärgedest. Eestil on teadmisi ja kogemusi, kuidas saada väikeriigina hakkama keerulise suure naabri külje all. Teame, mis saab siis, kui su naaber ei pea kinni rahvusvahelise õiguse põhimõtetest. Singapurile pakub meie lugu suurt huvi, mistõttu on praegu käimas töö ülikoolide ühisdeklaratsiooni koostamiseks.

Et rahvusvaheline huvi Balti riikide vastu on kasvanud, on meil kahtlemata põhjust mõtestada ja kirjeldada, kuidas elada geopoliitiliselt keerulises naabruskonnas. Tartu Ülikoolil ja kogu Eestil on võimekus olla meie piirkonna teadmiste värav ning selgitada siin toimuvat teistele.