Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Piret Ehin
FOTO: Andres Tennus

Piret Ehin: demokraatial on ees keerulised ajad

Uus professor

Võrdleva poliitika professori Piret Ehini huvi ja kirg on demokraatia ja sellega kaasnevate protsesside uurimine.

„Olen valmis kaasa mõtlema kõikide tudengitega, kes minuga oma uurimisteemasid arutada tahavad,“ ütleb ta. Piret Ehini juhendamisel on valminud üle 50 magistritöö, kolm doktoritööd ja mitu järeldoktoriprojekti. Oma suurimaks panuseks Tartu Ülikooli arengusse peab ta seda, et on aidanud Tartusse tulla ja siin oma koha leida paljudel (noor)teadlastel, kelle seas on nii välismaalasi kui ka välismaal õppinud ja töötanud eestlasi.

Ehin on kahe ülikooli – Tartu Ülikooli ja Arizona Ülikooli – kasvandik. Viimases kaitses ta 2002. aastal doktorikraadi. Üheksakümnendate keskpaigas õppis ta toonases Rein Taagepera juhitud sotsiaalteaduskonnas, mille vaimu iseloomustab Ehini arvates hästi Taagepera kunagine soovitus tudengitele: „Julgege jääda iseendaks ja julgege pürgida maailma tippu – õieti on see üsna üks ja seesama asi.“

Möödunud kevadel viibis Ehin üle 20 aasta taas pisut pikemalt USA-s: kahe kuu jooksul tegi ta teadustööd Stanfordi Ülikoolis ja külastas ka oma sealset alma mater’it. „Olen tänulik, et mul oli võimalus saada tugev politoloogiaharidus USA-s ajal, mil politoloogia oli Eestis ja Tartu Ülikoolis veel ülesehitamisel,“ ütleb ta.

Piret Ehin on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal. „Arvan, et mulle on hästi tuttavad projekti- ja grandipõhise teadus- ja arendustöö võlud ja valud,“ märgib ta. Alates 2022. aasta veebruarist on ta võrdleva poliitika professor.

UT palus uuel professoril täita ankeedi, et saaksime temaga tutvust teha.


Uurimistöö sisu mõne lausega

Minu töö sisu on demokraatia, valimised, valimiskäitumine, poliitiline usaldus ja poliitilised hoiakud, Euroopa integratsiooni poliitilised tahud. Varem olen uurinud ka Balti-Vene suhteid ja Euroopa Liidu välispiiridega seonduvaid teemasid.

Teadustöö kasu ühiskonnale

Poliitikast, sh sellest, kes ja kuidas võimule pääseb ning kuidas seda teostab, sõltub palju: inimeste elu, heaolu, eneseteostusvõimalused, vabadus, väärikus. Liberaalne demokraatia on ohus, demokraatlike riikide arv maailmas on juba mõnd aega kahanenud. Demokraatia püsimine või vajumine mõjutab maailmakorda, sõda ja rahu.


Parim osa teadus- ja õppetööst

See, kui segadusest saab selgus ning tekib usk, et oled õigel teel ja sul on lugejale midagi öelda. Tudengite tagasiside mu kursuste kohta on mitmelgi korral südant soojendanud.

Kõige suurem avastus

Olen võrdlemisi põhjalikult uurinud Euroopa Parlamendi valimisi. Koos Liisa Talvinguga tehtud uurimus, mis hõlmas kõiki Euroopa Parlamendi valimisi (175 valimist 28 riigis aastatel 1979–2019) ja enam kui 1400 erakonda, näitas, et neile valimistele on iseloomulik häälte fragmenteerumine. See tähendab, et erakonnad, mis saavad palju hääli riigiparlamendi valimistel, kaotavad hääli Euroopa Parlamendi valimistel, väikesed erakonnad seevastu suurendavad oma häältesaaki. Fragmenteerumine on tihti, ent mitte alati seotud valijate sooviga võimul olevaid erakondi karistada.

Oluliseks pean ka koos Mihkel Solvaku, Jan Willemsoni ja Priit Vinkeliga ajakirjas Government Information Quarterlyavaldatud värsket ühisartiklit, kus selgitame e-valimiste pretsedenditut edu ja toimimist Eestis. Olukord, kus ligi pooled kõikidest valimistel antud häältest on e-hääled, on maailmas täiesti erandlik. Eesti valija usaldus e-valimiste vastu sõltub suuresti sellest, millise erakonna juttu ta kuulab ja usub.

Kõige põnevamad teemad, mida uurida

Ratsionaalne valik ja kultuur inimkäitumist seletavate teguritena, sh see, kuidas need kaks omavahel seotud on ja kuidas arusaamad sellest, mis on ratsionaalne, kultuuriti erinevad. Näide: paljud ei pidanud võimalikuks, et Putin alustab täiemahulist sõda Ukraina vastu, sest see polevat ratsionaalne.

Siirdeühiskonna võsuna huvitab mind jätkuvalt, mis seletab postkommunistlike ühiskondade sedavõrd suuri arenguerinevusi – miks mõnel pool õnnestus luua toimiv demokraatia ja õigusriik, tagada majandus- ja inimareng, teisal aga mitte.

Huvitav on ka küsimus, kui kaugele on võimalik minna Euroopa lõimumisega, kus tuleb piir ette ja miks. Mis saab demokraatiast maailmas – eriti juhul, kui 2024. aastal peaks USA demokraatia pinna kaotama. Selle tõenäosust hindab juhtiv USA demokraatiauurija Larry Diamond 50%-le. Demokraatia käekäigu mõttes ülioluline küsimus on valimiste legitiimsus.

Peaksime püüdma paremini aru saada, millel tugineb inimeste usk valimiste õiguspärasusse ja valmidus valimistulemusi aktsepteerida ning mis võib seda usku kõigutada, eriti koroonakriisi, valimisviiside ja -reeglite muutmise, tehnoloogia arengu, inforuumi killustatuse ning poliitilise polariseerumise kontekstis.


Levinud väärarusaam

Üks iganenud arusaam on, et Euroopa Parlament on mõttetu jututuba, millest ei sõltu midagi. Tegelikult on Euroopa Parlament liidu aluslepingute muudatustega järjest jõudu ja volitusi juurde saanud ning on nüüd Euroopa Liidu Nõukogu kõrval võrdväärne seadusandja. Valijaskonna suuruse mõttes on Euroopa Parlamendi valimised (demokraatlike valimiste hulgas) India parlamendi valimiste järel maailmas teisel kohal.


Hobid

Mõtlen elu ja maailma üle järele. Teen sporaadiliselt sporti. Kasvatan lapsi. Reisin. Olen pikki aastaid olnud seotud Avatud Eesti Fondiga, sh nõukogu liikmena. Alates 2014. aastast olen kaasa aidanud MTÜ Vaba Ukraina tegevusele.

Maailmaga kursis

Loen lehti ja internetti ning tunnen huvi selle vastu, kuidas minust erinevate vaadete ja elukogemusega inimesed mõtlevad.

Vaatlemine või osalemine?

Vaadelda meeldib. Osaleda tuleb valikuliselt.

Üksi või koos töötamine?

Paraja individualisti ja omaette nokitsejana pean siiski möönma, et õigete inimestega koos saab tehtud rohkem ja paremini. Aga rollid ja vastutus olgu selged, formaati „kirjutame kõik koos Google Docsi“ ei usu ma üldse.

Teadus- või õppetöö?

Kindlasti mõlemad. Oma teadmiste edasiandmine on väga oluline, võtan seda missioonitundega. Väärtustan võimalust aidata kellelgi midagi mõista, millestki selgemini või uutmoodi mõelda.

Valida või mitte?

Muidugi valida – muidu tuleb elada teiste poolt langetatud valikute tagajärgedega.

Kuulamissoovitused

Rahvusmõtte auhinna laureaadi Erkki-Sven Tüüri „Ukrainale“. „Tšervona kalina“ Eesti kooride esituses laulukaare all. Okean Elzy lugu „Bez boju“ Alika Milova esituses.

Parim viis puhata

Mitte omada plaane. Ärgata ja vaadata, mida teha tahaks.


Mida peaks igaüks poliitika kohta teadma?

Seda, kui vormitav on inimene, nii heas kui ka halvas suunas. Lääne inimestele tahaks meelde tuletada räige poliitilise vägivalla võimalikkust ja pikaajalist laastavat mõju.

Soovitus loengusse tulevatele üliõpilastele

Omage isiklikke õpieesmärke.

Jaga artiklit