„Ega ajakirjanikega ei tasu asju ajada, midagi head sealt ei tule.“

Teadlastel on tõesti kahjuks aeg-ajalt põhjust nii mõelda. Päevalehtede ja veebimeedia suleseppadel on tuli takus ning aega tekstide põrgatamiseks ja läbiarutamiseks napilt. Ja ikka juhtub, et kahe inimese vestluses saab üks räägitavast aru üht-, teine teistviisi. Lisaks on tekstidesse peaaegu et sisse programmeeritud sisestus- või tähevead. Kirjanik Mathura mõlgutas ühismeedias, et kui mitu korda ta tõlgitud ja toimetatud raamatut ka üle ei loeks, pärast trükist ilmumist leidub seal ikka mõni, kas või poolitusaps.

Mis siis teha, võib teadlane endalt küsida. Kuidas vältida eksimusi ja seeläbi ka kolleegide ning avalikkuse kriitikat, mida teinekord võidakse ikka üsna heldel käel jagada? Kas tõe poole püüeldes lihtsalt vaikselt oma asja ajada ja sulguda elevandiluust torni?

Hiljaaegu Tartu Ülikooli kommunikatsioonirahvale rääkimas käinud Daniel Vaarik, keda teatakse kui ministeeriumide pressinõunikku ja aeglase ajakirjanduse eestkõnelejat, kirjeldas ühiskonnas maad võtnud kartust kriitika ees.

„Kunagi oli meie eesmärk avatud ühiskond, tahtsime olla anti-Nõukogude Liit. Nüüd on märgata kasvavat umbsust,“ nentis Vaarik. „Mulle imponeerib [juudi päritolu Briti filosoof] Karl Popper [1902–1994], kes tõi välja ohu, et kui kitsas ring inimesi teeb suuri otsuseid, on need üsna tõenäoliselt valed.“

Et kriitilistes olukordades usutav olla, on teadlastel vaja avalikkusele oma tööst kõnelda, koguda sotsiaalset kapitali, nagu näitas koroonapandeemia. „See on ühiskonna ellujäämise küsimus,“ rõhutas Vaarik.

Püüdlus tõe poole on teadlaseks olemise essents. Vaariku sõnul on aga 21. sajandil edukad need organisatsioonid, kes ei pea end tõekuulutajaks, vaid seavad esmatähtsale kohale koostöö: koos oleme targemad ja jõuame ka tõeni paremini. Ega ülikoolgi saa olla tõe monopol, seda juba teaduse pidevalt areneva loomuse tõttu. Aus arutelu, vahel ka vigade, läbikukkumiste ja raskuste tunnistamine võib esiotsa tunduda valulik, ent see kasvatab usaldust ning kannab lõpuks häid vilju.

Veebruarinumbrist leiategi lugusid, kus – ka aprillikuiste rektorivalimiste valguses – teadlased ja üliõpilased arutlevad ülikooli ning teaduse tegemise oleviku ja tuleviku üle.