Reet Kurg on Tartu Ülikooli molekulaarse biomeditsiini professor. Ta lõpetas 1988. aastal Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia alal ja kaitses 2000. aastal doktoritöö molekulaarbioloogias. Oma väitekirjas käsitles ta veise papilloomiviiruse paljunemise molekulaarseid mehhanisme ja selleks vajalike valkude biokeemilisi omadusi.

Kurg on ennast täiendanud USA-s Baylori Meditsiinikolledžis ja Stockholmi Ülikoolis. Ta on olnud tehnoloogiainstituudi rakutehnoloogia tuumiklabori juht ja alates 2018. aastast on ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor.

„Tehnoloogiainstituut on multidistsiplinaarne instituut ja selle juht ei saa olla spetsialist kõikides valdkondades. Minu eesmärk on olla autentne juht, kes hoolib oma kaastöötajatest ning toetab ja julgustab neid arenema. Oma otsustes lähtun eelkõige instituudi vajadustest ja huvidest,“ ütleb Kurg. Kõik ikka selleks, et teadlased saaksid maksimaalselt rakendada oma võimeid neid huvitava probleemi lahendamiseks.

Laiemalt ühiskonnale vaadates vajame rohkem tolerantsust ja koostööd, vähem egoismi, arvab professor. „Me vajame ühiskonda edasi viivaid otsuseid, isegi siis, kui need ei ole lühikeses perspektiivis kasulikud. Praegu Ukrainas käimas olev sõda näitab väga üheselt, kui haavatavad me oleme. Mõni sajand tagasi hävitati Peeter I käsul Tartu ja linnaelanikud küüditati. Rääkimata alles eelmisel sajandil toimunud okupatsioonist. Peame tegema kõik endast oleneva, et ajalugu ei korduks.“

17. veebruaril pidas Reet Kurg ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Biomeditsiini võimalused ja väljakutsed vähi varajasel avastamisel“. UT palus uuel professoril täita ankeedi, et saada teada, kellega on tegu.

Uurimistöö sisu mõne lausega

Otsin ja uurin vähktõve varajaseks avastamiseks sobivaid biomarkereid. Oleme oma töös keskendunud vähi-testise antigeenidele. Nagu nimigi ütleb, esinevad need vaid inimese sugurakkudes ja erinevates kasvajates; normaalsetes kudedes neid üldjuhul ei ole. Vähi-testise antigeenid on kasvajaspetsiifilised valgud. Nad on eriti atraktiivsed biomarkerid, sest nende avaldumine keharakkudes on kindel märk rakkude ebanormaalsest paljunemisest, mis ongi üks vähirakkude tunnuseid. Samuti on nad hea märklaud uute bioloogiliste ravimite arendamisel. Vähiravi eesmärk on organismis üles leida kasvajarakud ja need hävitada.

Teadustöö kasu ühiskonnale

Nii Eestis kui ka mujal maailmas on elukvaliteedi üldise paranemise ja rahvastiku vananemisega kaasnenud suurem haigestumine vähki. Kasvajad on oma olemuselt erinevad ja seetõttu suureneb pidevalt vajadus täpselt suunatud diagnostika ja ravimite järele.

Maailmas otsitakse väga aktiivselt uusi biomarkereid ja ravimikandidaate. Sellised uuringud on kallid ja võtavad palju aega, aga iga uus teadmine ja infokild viib meid lõpptulemusele lähemale. Lõppeesmärk on loomulikult parem ja kõigile kättesaadav vähidiagnostika ja -ravi.

Parim osa teadustööst

Parim on see, kui su töö viib millegi uue avastamiseni. See on kirjeldamatu tunne, kui katsed näitavad, et sinu püstitatud hüpotees on õige ja avastad midagi täiesti uut. Tavaliselt pärast esimest ahhaaelamust suurem töö alles algab, sest ennast ja ka teisi tuleb paljude kontrollkatsetega oma tulemuse õigsuses veenda.

Kõige huvitavam avastus

Inimese bioloogia on väga keeruline ja leidub veel tuhandeid geene-valke, mille kohta ei ole midagi teada. Huvitavad avastused ongi seotud uute valkude kirjeldamise ja nende funktsioonide uurimisega. Meie töö eesmärk on aru saada, kuidas rakk funktsioneerib ja miks on teatud patoloogiate korral need funktsioonid häiritud. Need alusuuringud on vajalikud selleks, et kaardistada uued märklaudmolekulid, mille vastu saab siis järgmistes etappides ravimikandidaate otsima hakata. Ilma korralike alusuuringuteta ei saa teha ka head rakendusteadust.

Kõige põnevam teema, mida uurida

Mulle meeldib töötada valkudega. Meie genoomis olevatelt geenidelt kodeeritakse valgud – biomolekulid, mis määravad ära raku omadused. Valgud on oma biokeemilistelt omadustelt erinevad, samas kui nukleiinhapped (DNA, RNA) on sarnased. See teeb töö valkudega palju huvitavamaks, aga ka raskemaks. Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud proteoomika – teadus, mis keskendub elusorganismi poolt kodeeritud valkude struktuuri ja funktsiooni uurimisele. Meil on tehnoloogiainstituudis olemas väga head võimalused – st aparatuur ja teadmised – proteoomikaga tegelemiseks ning valkude uurimiseks.

Akadeemiline eeskuju: Molekulaarbioloogia suurkujud

Mulle on suureks eeskujuks olnud meie molekulaarbioloogia suurkujud Mart Ustav ja Andres Metspalu. Imetlen eelkõige nende pühendumust oma tööle, aga ka head vaistu, mis aitab ära tunda uued trendid teaduses. Nemad ja ka paljud teised endised ja praegused kolleegid vana keemiahoone ruumist 414 on pannud aluse Eesti molekulaarbioloogia eduloole.

Milliste arvamustega oma eriala kohta oled kokku puutunud?

Eelkõige arvatakse, et see on väga keeruline teadusvaldkond. Raske on sellele vastu vaielda – teadlaseks kujunemine võtab aastaid. Pärast doktoriõpet tuleb arvestada veel nelja-viieaastase järeldoktorantuuriga, enne kui noor teadlane saab hakata iseseisvat karjääri tegema.

Hobid

Mulle meeldib olla looduses, nokitseda oma aias, lugeda ja koeraga jalutada. Viimaste aastate hobi on viinamarjade kasvatamine. Kasvatan neid nii õues kui ka kasvuhoones, proovin kasvatada erinevaid sorte eri kasvukohtades, nii linnas kui ka maal.

Lugemine või kirjutamine?

Lugemine. Eelistan lugeda, sest uus on tihtipeale hästi unustatud vana, aga meie töös ei saa läbi ka ilma kirjutamiseta. Tänapäeval on teadlase edukuse mõõdupuu tema publitseeritud artiklite arv. Seega tuleb kogu aeg kirjutada.

Üksi või koos töötamine?

Mõlemad. Meie teadus on meeskonnatöö, kokkuhoidev ja üksteist toetav rühm on edu saavutamiseks väga oluline. Samas on vaja saadud info seedimiseks ja konteksti panemiseks ka üksi töötada. Seega sõltub see olukorrast.

Teadus või õppetöö?

Teadus.

Öökull või lõoke?

Lõoke.

Uus või vana?

Uus ja vana, sõltuvalt olukorrast.

Parim viis, kuidas puhata

Kuna mu töötempo ja -intensiivsus on väga suur, siis naudin seda, kui saan lihtsalt olla ega pea midagi tegema.

Mida peaks teadma molekulaarse biomeditsiini kohta?

Meie alal on kõige alus ikkagi eksperiment. Kontrollime oma hüpoteese laboris katseid tehes. Eksperimentaalteadused on alati kallimad ja aeganõudvamad kui arvutiga tehtavad teadused.

Sõnum loengutesse tulevatele tudengitele

Olge uudishimulikud. Mõelge kaasa ja küsige.