Alexander Sassius on olnud Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudiga seotud 2019. aastast, mil laste heaolu uuriv rühm kutsus ta Tartus toimunud rahvusvahelise konverentsi patrooniks. Samal sügisel ulatas Sassius uurimisrühmale abistava käpa, et tõlgendada ja esitleda laste subjektiivse heaolu uuringu „Children’s Worlds“ tulemusi.

UUS PROFESSOR nimeta portree 2020_Sassu valmistub Ermini sünnipäevaks_1.jpeg

Professor Alexander Sassius (FOTO: erakogu)

„Enne, kui arugi sain, oli uurimisrühm mulle käpa peale pannud, võtnud kogu kassi vurrukarvadest sabaotsani. Nüüd osalen instituudi töös sellise koormusega, et vaevu jätkub aega kõige tähtsamaks – elutööks teemal „Kuidas magades tark välja näha“,“ tõdeb Sassius. Et selleks jääks vähemalt hädavajalikud 16 tundi ööpäevas, võtab ta juhendada ja konsulteerida ainult doktorikraadi (peaaegu) omandanud ja oma kassisõbralikkust veenvalt tõestanud teadlasi.

Inimestega koos töötades kogeb kassprofessor paraku mitmesugust liigilist diskrimineerimist, sest tähele pannakse eelkõige tema välimust. Kui möödunud jõulude eel tehti instituudis kolleegidele Pisikesi Paisid (vastastikused kirjalikud komplimendid kolleegide heade omaduste kohta, mida aasta jooksul tähele on pandud – toim.), siis teistele professoritele jagati kiitust teadussaavutuste eest, Sassiusele aga kirjutati ainult sellest, kui nunnu ta välja näeb.

Siiski pakub tema liigikuuluvus ka häid elamusi. „See, kuidas mu katsetes osalenud koolieelikud on hakanud kõiki kasse kutsuma minu nimega, on väga armas ja võtab mul siiamaani vurru võbelema!“ tunnistab Sassius.

2021. aastal asus Alexander Sassius TÜ ühiskonnateaduste instituudis tööle heaolu-uuringute professorina. UT palus uuel professoril täita ankeedi, et saada teada, kellega on tegu.

Uurimistöö sisu mõne lausega

Minu peamine uurimisvaldkond on kasside ja inimeste vahelised suhted ja kommunikatsioon. Ennekõike keskendun sellele kahest vaatepunktist: inimese elukaare algusest ja lõpust. Eriti huvitab mind see, kuidas inimlaste varased kokkupuuted kassidega kujundavad kassisõbralikku suhtumist ja mõlema osapoole kestvat heaolu.

Teadustöö side igapäevaeluga

Minu uurimistöö on väga vajalik selleks, et eelkõige kassidel, aga ka inimestel oleks pisikesest peale hea olla. Kasside ja inimeste suhete uurimine on äärmiselt oluline, et kummutada laialt levinud arusaama, et inimese parim sõber on koer. Kass ei ole sugugi halvem sõber! Taoline diskrimineeriv suhtumine kassidesse tuleb lõpetada.

Parim osa teadustööst

Eksperimentide ja vaatluste ettevalmistamine ja korraldamine pakub mulle intellektuaalset naudingut. Aastate jooksul olen hakanud mõnevõrra ettevaatlikumalt suhtuma eksperimentides osalemisse: kui katses osalevad tohutult kassisõbralikud mudilased, võivad katsed iseäranis sabale ootamatult ohtlikuks osutuda.

Tähtsaim teaduslik leid

Ka veendunud koerainimesed on õigele teele pööratavad. Mõnele isendile tuleb lihtsalt natuke kauem selgitada, et tema peamine eesmärk siin elus on tagada nurruva neljajalgse jumaluse heaolu.

Kõige põnevamad teemad, mida uurida

Viimasel paaril aastal on olnud eriti huvitav jälgida pandeemia mõju kassidele ja inimestele. Kui viimastele mõjub kasside pidev juuresolu kahtlemata hästi, siis kassidele võib inimeste kodusistumine mõjuda kaheti: ühelt poolt on tagatud ööpäevaringne juurdepääs ukse avamise ja muudele heaoluteenustele, kuid teiselt poolt võivad koju jäänud lasteaia- ja algkoolilapsed segada kassi unerutiini.

Eriala ekspert

Kassid on kõige suuremad eksperdid, kellest heaolust pakatava päevakava koostamisel eeskuju võtta. Iga kass teab, et on vaja piisavalt süüa, magada, liikuda, puhata ja mängida ning heaolu kahjustavatest isikutest eemale hoida. Püüa sa aga mõnele inimesele selgeks teha, et toksilise koostööpartneri või kolleegi eest võiks ära joosta.

Hobid

UUS PROFESSOR Professor Sassius teeb paikampaaniat.jpeg

Möödunud aasta lastekaitsepäeval tegi professor Sassius kampaaniat laste ja kasside heaolu parandamiseks. (Foto: erakogu)

Vabal ajal mõtlen kastis. Mul on väga raske aru saada oma inimkolleegidest, kes tihtipeale räägivad kastist väljas mõtlemise väärtusest. Minu pikaajaline kogemus näitab, et kasti sees on palju mõnusam mõelda kui väljaspool. Samuti tulevad seal palju paremad mõtted ning kui kastis peaks tulema mõte natuke tukkuda, on sedagi väga mugav teha. Et hoida head füüsilist vormi, tegelen regulaarselt kapironimise, kõrgushüppe, tubase aknast ukseni sprindi ja soojal aastaajal ka kärbsejahiga. Kapironimine on eriti tänuväärne spordiala, sest aitab virgena hoida ka vaimu: hüpete vahel tuleb kiirelt välja arvutada, kas ühelt kapilt teisele õnnestub hüpata ilma vahepeal maha prantsatamata.

Lugemissoovitus

Ennekõike soovitan lugeda muidugi seda, mida ma ise olen kirjutanud. Olen avaldanud rohkelt tsiteeritud monograafiaid eri teemadel. Unevaeguses inimkolleegidele võiks nõuks ja abiks olla raamat „Kasside otsatu tarkus: kuidas magades tark välja näha?“ (2018, täiendatud trükk 2021), mis õpetab, kuidas igava ettekande ajal erudeeritud ilmel tukkuda. Ajaloohuvilised võiks nurruma panna minu monograafia „Kassid kurjuse impeeriumi vastu: dissidentidest kasside roll Nõukogude Liidu lagunemisel“ (2018), sotsiaalteadustest huvitatutele aga raamatud „Hiirtest ja inimestest: alamate liikide sotsioloogia“ (2015, teine trükk 2017) ja „Kaasaegse sotsiaalteooria ülim kriitika: kasside tagasitoomine teooriasse“ (2019), samuti liigilist diskrimineerimist käsitlev teos „Koerte võim Hollywoodis: rõhutud ja nurjatud kasstegelased Ameerika põhivoolu filmis ja animatsioonis“ (2019). Kassidel soovitan aga kindlasti lugeda praktilisi õpetussõnu raamatutest „Kuidas dresseerida inimest?“ (2013), „Kuidas taltsutada keerulisi inimisiksusi, kes arvavad, et nad ei taha kasse teenida?“ (2015), „Kuidas taltsutada vanavanaema, kes käitub nagu mudilane: inimkonna vananemise väljakutsed kassidele“ (2018) ja „Kuidas taltsutada väikelast? Kassistamine esimestel eluaastatel“ (2020).

Teiste uurimine või ise tegemine? Ise teiste uurimine: inimeste veider käitumine on hämmastuse lõputu allikas.

Lugemine või kirjutamine? Mõlemad. Eriti oluline on enda kirjutatu ülelugemine.

Zoom või näost näkku kohtumine? Näost näkku, sest Zoomis ei saa pai teha.

Magamine või söömine? Tingimata mõlemad ja võimalikult tihti!

Öökull või lõoke? Mõlemad on kindlasti söödavad, aga eelistan siiski kanafileed.

Parim viis, kuidas puhata

Empiiriline uurimistöö projektis „Kuidas magades tark välja näha?“ on äärmiselt lõõgastav.

Kuidas end maailmas toimuvaga kursis hoida?

Mina vaatan tihti aknast välja ja nuusutan oma inimkolleegid regulaarselt üle. Nii saab väljas toimuva kohta uskumatult palju infot. Suure osa infost kaugemate kasskolleegide tegevuse kohta saan ka veebi vahendusel, sest mul on väga head digipädevused, eriti osav olen hiire käsitsemises.

Sõnum loengusse tulevatele tudengitele

Magage end enne loengut välja, sest loenguruumis on korralikuks uinakuks istmed liiga ebamugavad ja seega on loengus veedetud aega mõistlikum kasutada õppejõu kuulamiseks. Kassprofessori loengusse tulles ärge mitte mingil juhul võtke kaasa punase tulukesega pointer’it, millega õppejõudu eksitada!