2021. aasta jaanuaris sukeldusin praktikale minnes tundmatusse vette: minust sai Estonian Anthropocene Centeris assistent, kelle põhiülesanne oli aidata korraldada teaduse ja kunsti esimest hübriidkonverentsi „Biotoopia“.

Estonian Anthropocene Center on mittetulundusühing, mis on avatud koostööle kõigi organisatsioonidega, mille eesmärk on säilitada elurikkust ja taastada elupaiku. Organisatsiooni tegevuse kaudu soovitakse ühendada loomeinimeste ja loodusteadlaste teadmus, et leida uusi ideid, kuidas päästa ja taastada maailma biosfäär. 

Koos partnerite ja valdkondade asjatundjatega alustas keskus konverentsisarja „Biotoopia“. Lisaks iga-aastasele konverentsile, mille kandev idee on juhtida tähelepanu sellele, kuidas hoida meie planeedil täisväärtuslikku elukeskkonda, on projekti laiem eesmärk arendada välja teadlaste ja kunstnike rahvusvaheline digitaalne võrgustik. Selle eesmärk on kiirendada uute praktiliste koostööprojektide loomist – näiteks koostab keskus „Biotoopia“ ettekannete põhjal kõigile kättesaadavaid valdkonnaüleseid kunsti-, eetika- ja keskkonnaõppematerjale.

Võimalus aidata korraldada esimest „Biotoopia“ konverentsi oli võimas kogemus nii kultuurikorraldaja kui ka loodusearmastaja vaatenurgast. Alguses tundus kogu olukord võõras, oli segadust ja aukartust inimeste vastu, kellega pidin hakkama koos töötama. Mida aeg edasi, seda kindlamaks muutusin. Mina haldasin kodulehte ja e-kirju, juhendasin vabatahtlikke ja koordineerisin nende tegevust. Väikesed apsakad lahenesid kiiresti, mõni suurem probleem ehmatasesimese hooga ära, aga korda said needki. Õppisin palju kasulikku, muu hulgas oma hirmudest üle olema.

Konverentsi eelõhtul jõudsin end üles kruttida kõikvõimalike muremõtetega. Üritasin peas leida lahendust olukorrale, kui Viinistu kunstimuuseumi ukse taga ootab ühel hetkel korraga sada kannatamatut inimest. Mõtteis juhiseid jagades väljendasin end viisil, mis ajas ka mu enda pea sassi. Hommikul aga selgus, et kõik toimis ladusalt. See oli hea meeldetuletus: ei ole mõtet hakata niigi suures ärevuses endale kujuteldavaid lisamuresid tekitama.

Augusti lõpus toimunud konverents keskendus ökosüsteemsusele ja elurikkusele. 22 teadlast ja kunstnikku Eestist, Lätist, Soomest, Poolast, Saksamaalt, Hollandist, Hispaaniast ja USA-st avasid eri vaatenurki inimese suhetele teiste eluvormidega. Ettekanded puudutasid üht- või teistpidi integratsiooni ning kommunikatsiooni ja intellekti ilminguid looduskoosluses.

Näiteks Murcia Ülikooli Minimal Intelligence Labi esindaja Vicente Raja selgitas liigutuste ja žestikuleerimise kaudu avalduvat taimset tähendusloomet, Valencia Ülikooli järeldoktorant Sirgi Saar tõi aga näiteid taimede signaalsüsteemidest teiste eluvormidega suhtlemisel. Olin sellest kõigest kuulnud ka varem, kuid ma polnud enda jaoks lahti mõtestanud, kuidas meid ümbritsev loodus täpsemalt toimib. 

Seevastu Andreas Weber ja Rein Raud avasid konverentsil filosoofilist poolt, kõneldes objektikeskse ontoloogia kriitikast ning kirjeldades enda ontoloogilisi süsteeme (mis olid omavahel õigupoolest üsna sarnased). Nende käsitluse järgi tuleb arvesse võtta, et tegelikkuses ei ole isoleeritud objekte ega autonoomseid subjekte olemas: kõik on omavahel seotud keeruliste suhete võrgustike kaudu. Kõik elav hargneb nii ruumis kui ka ajas toimivate tahteaktide võrgustikuna, me muutume osaks kõigest sellest, mida me kogeme, väljendame või sööme. Indiviidide asemel oleks tulemusrikkam rääkida sõlmedest seoste süsteemides.

„Biotoopia“ oli minu jaoks midagi väga erilist. Sõnades on raske väljendada seda, kui palju konverents mu maailmapilti avardas ja kui palju ma õppisin. Nii mõnelgi hetkel leidsin end täiesti sõnatuna ja suu ammuli kõnelejat kuulamas. Leidsin end ka pärast konverentsi mõtlemas selle peale, kuidas arvame inimestena, et teame end ümbritsevast nii palju, aga enamasti ei mõtle me sellele, mis peitub asjade ja nähtuste taga; kõigele sellele, mis loob tegelikult meid ümbritseva keskkonna. 

Kuigi praktika kestis kuus kuud, jätkan keskusega koostööd ka tulevikus. Juba on plaanis välja anda uudiskirja, luua „Biotoopia“ kodulehele materjalide arhiiv ja pidada Von Krahli Teatris vestlusõhtuid, mis juhataksid sisse järgmise aasta konverentsi põhiteemad: ilu ja metamorfoosi koosmängu evolutsiooni vaatenurgast ning digitaalse ja orgaanilise maailma seosed 21. sajandil. Järgmine „Biotoopia“ konverents leiab aset 17.–19. augustil 2022 Viinistu kunstisadamas.

Huvi korral saab konverentsi järele vaadata Worksupi keskkonnas.