Ülikool vaatab tulevikku

Toimetaja

Kõrghariduses on viimastel aastatel toimunud palju muutusi, millega seoses on nii haridus- ja teadusministeeriumil kui ka ülikoolidel endil tulnud teha palju selgitustööd. Kuigi paljud muutused võivad olla inimeste jaoks arusaamatud või praktikas isegi ebavajalikud, tahaksin loota, et nende ajendiks on ikkagi soov saavutada paremini toimivad ülikoolid ja õppekvaliteedi paranemine.

Märtsikuu ajakirjas heidab pilgu tulevikku mitu artiklit. Aprillikuus toimub Tartu ülikoolis visioonikonverents, kus teadlased vaatavad 2032. aastasse ning püüavad aimata, mida toob tulevik nende valdkonnale, ühiskonnale ja ülikoolile. Professorid Jaak Vilo ja Vello Andres Pettai mõtisklevad lehekülgedel 16–18 just ülikooli tuleviku üle.

Mõlemad professorid leiavad, et ühelt poolt peab Tartu ülikool hoidma rahvusülikooli identiteeti, ent samas tuleb püüelda rahvusvahelisele teaduspüünele.

Ülikooli ebakindel ühiskondlik roll peegeldub nii ootuste vastukäivuses kui ka õppekeele küsimuses. Tudengitel peab olema võimalus ja oskus töötada rahvusvahelises konkurentsis ja meeskonnas, aga selle kõrval tuleb jääda nii eestikeelseks kui võimalik.

Muutused tulevikus põhinevad suuresti infotehnoloogial, millega peavad kohanema nii üliõpilased kui ka õppejõud. Palju võimalusi annab näiteks Moodle'i keskkonna ja MOOC-ide rakendamine, mis annab võimaluse mobiilsemaks õppeks. Veebipõhise iseõppe hoogustumise taustal saab aga mudeldada ka iseõppimise kasvu.

Lehekülgedel 19–22 tutvustame, kuidas on edenenud Tartu ülikooli uue põhikirja koostamine. Põhikirja komisjon on uue dokumendiga töötanud enam kui aasta ning pikad arutelud ja vaidlused on nüüdseks peaaegu lõpukorral. Ees on veel viimased täiendused ja parandused, kus on võimalik sõna võtta kõigil ülikooli töötajatel.

Usun, et suurteaduskondade loomise ja juhtide valimise süsteemi läbipaistvamaks muutmise kõrval on tähtis tähelepanu pöörata just kaasamisele, mille heaks näiteks sobivad nii uue põhikirja kui ka arengukava koostamine. Kui otsese demokraatia kogemus on näidanud, et otsuste andmine suurele seltskonnale on väga kulukas nii ajalises kui ka finantsilises plaanis ning tihti ei vii isegi sihile, siis on kaasamine väga hea viis saada teada rahva soovid ja hea tava on nendega otsuste tegemisel arvestada.

Ülikooli tulevikku mõjutavad küll ühiskonna ootused ja soovid, aga selle kujundamisel kanname vastutust ikkagi meie ise. Seepärast loodangi, et varsti siseveebis kõigile kättesaadavaks tehtav põhikirja kavand leiab palju lugejaid ja kommenteerijaid, kes tahavad tulevikus näha parimat võimalikku Tartu ülikooli.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit