Enn Põldroosi maal „Universitas Tartuensis“. REPRO: Uku Peterson / TÜ muuseum

Kõnekas maal, millel kohtuvad renessanss ja modernism

Ajalugu

Sageli on kõige põnevamad lood peidus just neis asjades, mis on aja jooksul muutunud tavaliseks. Ülikooli kabinettide ja auditooriumide seinad on kaetud kunstiteostega, mis igapäevase õppe- ja teadustöö kõrval alati meeldegi ei tule. 

Nii on ka Enn Põldroosi maaliga „Universitas Tartuensis“, mis on rektoraadi eesruumides olnud vaheaegadega üleval alates 1982. aastast. Maali loomise lugu ja selles peituvad tähenduskihid on aga mitmekülgsemad ja intrigeerivamad, kui esmapilgul arvata võiks.

Enn Põldroos on teose loomisel võtnud eeskujuks renessansiajastu tähtteose „Ateena kool“. Sellel Vatikani palees asuval Raffaeli seinamaalil on kujutatud Platonit ja Aristotelest, kes on ümbritsetud filosoofide ja õpetlastega. Põldroosi 3,3 meetrit kõrgel ja 4,8 meetrit laial pannool on kesksel kohal seismas kaks Tartu Ülikooli loojat: Johan Skytte ja Georg Friedrich Parrot. Nende ümber on koondunud professorid, teadlased ja rektorid.

Emajõe Ateena kool

Metafoorne seos Ateena ja Tartu vahel on pärit juba 19. sajandist, kui akadeemilistes ringkondades levis ülikoolilinna nimetusena Emajõe Ateena. Valgustusajastu ideaalid tarkusest, teadusest ja inimlikust arengust olid 1802. aastal ülikooli taasavamise aluseks.

Kõige igapäevasem meeldetuletus sellest ajastust on Johann Wilhelm Krause projekteeritud peahoone ning teised klassitsistlikus stiilis varased ülikoolihooned nagu vana anatoomikum ja tähetorn. 19. sajandil kujunenud akadeemiline paatos elas 20. sajandil edasi ning on leidnud Enn Põldroosi maalis fantaasiarikka väljenduse. 

Näitusel „Ars academica. Tartu Ülikooli kunstikogu“ on koos Põldroosi pannoo koopiaga kõigile huvilistele uudistamiseks skeem maalil kujutatud ajalooliste isikute nimede ja ametitega. 

„Ars academica. Tartu Ülikooli kunstikogu“

Näitus on Tartu Ülikooli muuseumis üleval 18. veebruarist 2021 kuni 27. veebruarini 2022.

Ülikooli muuseumis, ajaloolises toomkirikus eksponeeritakse Eesti vanimat kunstikogu.

Muuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 11–17.

Lisainfo: muuseum.ut.ee

Enn Põldroosi monumentaalteose kohta saab lähemalt lugeda TÜ väliseesti külalisprofessori David Ilmar Lepasaar Beecheri artiklist „Universitas Tartuensis Enn Põldroosi maalil“.

Teose vasakus servas on ümber vana anatoomikumi maketi koondunud kolm arstiteadlast: Ludvig Puusepp, Aleksander Paldrok ja Karl Friedrich Burdach. Kunstimuuseumi kipskujudega interjööri kujutava ukse kõrval seisab muuseumi asutaja Karl Morgenstern koos keemikute ja astronoomidega. 

Esiplaanil on keelemehed: kiiktoolis istub eesti ja soome-ugri keelte uurija Ferdinand Johann Wiedemann, keda ümbritsevad vene, armeenia ja poola keeleuurijad. Parrotist ja Skyttest paremal seisavad kaks rektorit: Feodor Klement ja Aleksander Schmidt. Teklitega mehed koos liikuva noorpaariga treppidel esindavad nimetuid tudengeid. Maali parem serv on baltisaksa ja vene teadlaste päralt; tuntuimateks neist võib pidada Karl Ernst von Baeri ja Wilhelm Ostwaldi.

Kes on piisavalt oluline?

Portreede ansambel on ka kõnekas peegel oma valmimisaja ideoloogilisest maailmapildist. Nii kohtab Põldroosi pannool vennasrahvaste teadlasi, kelle seos Tartu Ülikooliga on üsna põgus. Samas puuduvad rahvusülikooli algusaegade rektorid ja professorid. Lisaks vaadatakse mõne maalil kujutatud teadlase tööd praegu teise pilguga kui varem. Üks markantsematest näidetest on Nikolai Burdenko, keda hinnati nõukogude ajal Venemaa neurokirurgia rajajana, kuid kes juhtis 1940. aastate alguses Katõni massimõrva uurimiskomiteed, mille väitel olid sõjakuriteos süüdi sakslased.

Maali valmimise ajal olid kõigist kujutatutest elus vaid kaks: toonane rektor Arnold Koop ja astronoom Ernst Öpik. Öpiku, nagu ka Gustav Suitsu kujutamine maalil on tähelepanuväärne, sest mõlemad olid teise maailmasõja ajal põgenenud Eestist läände ja tegutsenud edasi eksiilis.

Üldiselt näib kehtivat kirjutamata reegel, et ülikooli suurkujude portreesid eksponeeritakse alles pärast nende surma. See põhjendaks ka vähemalt osaliselt, miks maalitute seltskond on nii ülekaalukalt mehelik: naised olid jõudnud vaevu ühe eluea jagu ülikoolis käia. Siiski, 1982. aastal oleks olnud juba igati paslik kujutada teiste hulgas Eesti esimest naisprofessorit Alma Tomingat. Paraku ei ole uurijad siiani leidnud arhiividest põhjapanevaid tõendeid selle kohta, kuidas valik täpsemalt kujunes.

Vastuoluline reaktsioon

Põldroos maalis pannoo ENSV Kultuuriministeeriumi tellimusel ülikooli 350. aastapäeva kingituseks. 1982 tähistati üldse esimest korda nõukogude ajal Rootsi-aegse ülikooli sünnipäeva, varem oli nõukogude ajal tähistatud ainult keiserliku ülikooli tähtpäevi. Pidustused olid suurejoonelised ning hõlmasid uue raamatukogu ja teiste hoonete ehitamist, hulgaliselt uute monumentide avamist ja kunstinäitusi. 

Toonane reaktsioon suurteosele oli omajagu vastuoluline. Kriitikud kahtlesid, kas Raffaeli maalist eeskuju võtmine sobib ja kui väärikas on kujutada Wiedemanni kiiktoolis koogutamas või Ludvig Puuseppa madalal astmel istumas. 

„Töö oli provokatiivne ja ega see kohe kõigile meeldinud, aga tagantjärele on ikkagi väga uhke, et meil on olemas selline suurteos,“ selgitas näituse „Ars academica“ kuraator Ingrid Sahk. Ülikooli muuseumi kogus on teos harukordne juba oma mõõtmete tõttu – nii suurt kunstikingitust pole ei varem ega hiljem ülikoolile tehtud.

Praegu asub pannoo ülikooli rektoraadi eesruumis, kuhu kõigil huvilistel on võimalik seda uudistama minna. Veebruaris ülikooli muuseumis üles seataval näitusel „Ars academica. Tartu Ülikooli kunstikogu“ saab näha pannoo koopiat. Põhjus on lihtne – teos ei mahu muuseumi ajutiste näituste saali ära. 

Eesti kunstiajaloos on Põldroosi monumentaalmaal näide Tartu akadeemiliste grupiportreede traditsioonist, mille juured on 19. sajandis ning mis elab Tartus edasi ülikooli õppehoonete, mõne üliõpilasorganisatsiooni ja muuseumimaja akendel. 


Ars academica – kunsti ja teaduse sümbioos

Tartu Ülikool on Eesti kunstiteaduse, esimese kunstimuuseumi ja joonistuskooli sünnikoht. Üllataval kombel ei olnud Eesti vanimast kunstikogust enne rahvusülikooli sajandat sünnipäeva suurt ülevaatenäitust kordagi tehtud. See viga sai parandatud näitusega „Ars academica“, mis avati Kadrioru kunstimuuseumis 2019. aastal ja jõuab veebruaris tagasi ülikoolilinna. 

Tartu Ülikool on eestikeelse kunstielu tugisammas, mille kollektsiooni kuuluvaid töid võib sageli näha nii kodu- kui ka välismaistel näitustel. „Ars academica“ heidab uut valgust neile teostele, mis saadavad ülikooli töötajaid ja üliõpilasi igapäevastes tegemistes kabinettide seintel, ning toob kogudest välja ka sellised tööd, mida pole pikka aega eksponeeritud.

Näitusel tuuakse vaataja ette ülikooli kunsti parimad palad muuseumi ja raamatukogu varadest, alates Albrecht Düreri graafikast kuni Ilmar Malini maalideni, ning räägitakse avameelselt akadeemilise kogu saatusest ja probleemidest, kunstitööde kogumise põhimõtetest, traditsioonidest ja tulevikuväljavaadetest. 

Kunsti ja teaduse võimet siduda eri paiku, aegu ja teadmisi demonstreerib ilmekalt ka näituse keskmes olev Enn Põldroosi pannoo „Universitas Tartuensis“.

 

Ele Loonde

TÜ muuseumi kommunikatsioonispetsialist

Galerii: 

Jaga artiklit